Eesti Looduse fotov�istlus
2008/5



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin thele EL 2008/5
Tnavuse looduskaitsekuu teema on Looduse eluring

Nagu tavaks saanud, peame maikuus looduskaitsekuud. Tnavuse teemavaliku eesmrk on teadvustada, et looduse tervikliku eluringi psimiseks oleks parim, kui inimene sekkuks nii vhe kui vimalik. htlasi tuleks mista, et tihtipeale suurendame abistajana eluringi sekkudes vaid endi heaolutunnet, avaldamata olulist mju looduse loomulikele protsessidele.

Oma liigse abivalmidusega vib inimene abi asemel hoopis kahju teha. sna kerge on letada vaevumrgatav piir abistamise ning lksumeelitamise vahel. Uuringud on testanud, et linnas, kus on lisavalgustus ning antakse lisasta, hakkavad rasvatihased munema varem, kui see looduses on ette nhtud, ning kurn hvib, kuna ilmastik seda ei soosi. Vga kergekeliselt minnakse looduses ligi loomapojale, eeldades, et ta on ksi ning abitu. Nnda aga peletatakse eemale lheduses viibiv ema, kes mnikord ei julge inimlhna tundes enam poegade juurde tagasi tulla.

Looduses toimub kik loomulikku rada pidi ja kik on kigega seotud. Elul on algus, areng ja hbumine, snd, kasvamine ja surm. See on toimunud aastatuhandeid ning sellise ringita ei oleks elu; loomulik surm on sageli vajalik uue elu alguseks. Pole midagi elusamat kui surnud puu metsas tuleb ainult osata vaadata. Puu loomuliku hbumise kigus pakub see elu- ja varjepaika ning toidulauda liikidele, keda elusatelt puudelt kunagi ei leia. Rhni rajatud nsustes vananeval ning juba nrgaks muutunud puul elab linde, imetajaid ja putukaid. Kuivava puu paksul koorel, tema juurtel ja sdames elutsevad seened ning putukad. Pehkiv puit on sobiv pinnas sammaldele ja samblikele. Lamapuidust saab aga seente ja putukate koosts ajapikku taas uute taimede toit, puusse salvestunud toitained lhevad mulla aineringesse.

Tasub leppida tsiasjaga, et hegi teise seadusega ei ole vimalik teha muudatusi loodusseaduses. Et eluring oleks tiuslik, peab loodusel jma aega ja ruumi areneda, kasvada ja anda jrglasi. Inimene tikub sellesse ringi vahele segama ja kehtestama oma reegleid. Otsustatakse, milline on hea ja milline halb liik; missugune on ilus mets, milline ei ole; et kiki httasattunud loomi tuleb aidata jne. Selline kitumine annab kll meile hingerahu ning aitab kaasa ksikute isendite vi juhtude puhul, kuid ei taga looduses jtkusuutlikkust pikemas perspektiivis. Tuleb enesele teadvustada, et looduses ei ole head ega halba, ilusat ega koledat on terviklik toimiv tskkel.



Leelo Kukk, riikliku looduskaitsekeskuse peadirektori asetitja
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012