Eesti Looduse fotov�istlus
2008/5



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
In memoriam EL 2008/5
Ado Haare

24. september 19349. aprill 2008

Loode-Venemaa ja Eesti taimestiku hea tundja, naturalist ja herbaariumihoidja Ado Haare sndis Rpinas. Viieteistkmneaastaselt astus ta Tihemetsa metsatehnikumi ning selle lpetamise jrel ttas metsnikuna Erastvere ja Ilumetsa metskonnas.

1958. aastal astus ta Leningradi riikliku likooli bioloogia ja mullateaduse teaduskonna kaugppeosakonda. Vene likooli kasuks otsustas ta seetttu, et Tartus kaugppes botaanikuid ei koolitatud. likooli astumisest alates elas ta Leningradis ning ttas algul toidukaubastus, alates 1960. aastast aga likooli pargi aednikuna. 19611983 oli ta likooli pargi juhataja. Tol ajal tegeles ta paljude huvitavate ja perspektiivsete teemadega, tegi geobotaanilisi analse, mras pajusid, tegi preparaate taimelestadest, vaatles rndlinde ja kogus materjali suure kukeharja sstemaatika kohta. likool ji tal siiski lpetamata, kuna ta ei saanud korduvatest katsetest hoolimata sooritatud he marksistliku aine eksamit.

Aastail 19831999 ttas Ado Peterburis Komarovi botaanikainstituudis Ida-Euroopa herbaariumi kuraatorina. Tema ajal oli herbaarium ideaalses korras. htlasi tiendas ta kogusid vlitdel Karpaatides, Kaukaasias, Novgorodi ja Pihkva oblastis ning Eestis. Ado eriline lemmikpiirkond oli Kagu-Eesti ja Petserimaa. Teiste huvitavate taimeleidude seas on Eestist seni ainukeseks jnud punaka kuldthe leid Vpsu ligidalt.

1960. aastate keskel avastas ta 40100 km kaugusel Leningradist liigirikkad alad, kus kasvasid Eestile ja Valgevenele iseloomulikud sooja- ja lubjalembesed liigid. Kuna niidulaigud polnud asustusest kaugel, siis tuli ta vlja hpoteesiga, et need taimed on selles piirkonnas tnu inimesele levinud juba neoliitikumist saadik.

Suure idealistina taotles ta tiuslikkust isegi pisiasjades. Ta ei uurinud ainest kitsalt spetsialistina, vaid oli veendunud, et edu tagab ksnes elustiku ssteemne ksitlus. Taimestiku uurimisel tuleb kindlasti vaadelda seoseid loomastikuga ja vastupidi; taimestik on kujunenud looduslike ja inimtegurite koosmjul. Iseppijana kujunes ta laialdaste teadmistega spetsialistiks nii botaanika, ornitoloogia kui ka entomoloogia vallas.

Ado plvis kolleegide lugupidamise oma mitmeklgsete teadmiste, aga eesktt oma alati sooja, sbraliku ja heatahtliku suhtumisega. Tema auks on nimetatud taimelest Dichopelmus haari Sapozhnikova ning vilill Taraxacum haareanum Tzvelev. Ado jvad leinama ka abikaasa, kolm last ja kuus lapselast.



Alexander Sennikov
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012