Eesti Looduse fotov�istlus
2008/5



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2008/5
lireostus ja psteritus Srves 2008. aasta jaanuarikuus

lireostus merel ja lised merelinnud on kurval kombel muutunud meie igapevaelu lahutamatuks osaks. Paarsada list auli Saaremaa lunatipus tnavu jaanuari viimastel pevadel letasid vaevalt uudiseknnise ja avalikkus tdis teemast ige pea. Ainuksi Srve poolsaarel on viimase pooleteise aasta jooksul avastatud neli samalaadset juhtumit. Eelmisi on meedias vaid pgusalt mainitud, viimane juhtum erines selle poolest, et otsustati liseid linde pstma hakata.

Kui kahel esimesel korral, 2006. aasta detsembris ja 2007. aasta mrtsis, leiti rannalt kokku heksa surnud lindu, siis mullu novembris leiti liga mrdunud ja surnud mustvaeraid ja aule juba kolmekmne ringis. Reostuse allikat ei nnestunud kindlaks teha, sest esimestel pevadel ei saanud helikopter halva ilma tttu hku tusta.

Kohalikud ornitoloogid mrkasid ka elusaid liga mrdunud linde, kuid nood olid piisavalt elujulised ja erksad, et lendu tusta ning merele pgeneda. Nii ei olnud vimalik neid pda. Siiski asus Saaremaa regiooni looduskaitsekeskus otsima sobivaid ruume, kuhu vajaduse korral seada sisse ajutine linnuhaigla. Tookord seda siiski vaja ei linud.

Neile, kes olukorra tsidust teavad ning uue nnetuse ootel iga pev hinge kinni hoiavad, tekitavad sellised teated va. Umbes samal ajal Mustal merel juhtunud katastroof, kus tormisel merel uppus ja sattus merehtta kmmekond laeva ning hest neist sattus merre le 2000 tonni naftat, nitas selgelt, millised vanarauahunnikud tegelikult meredel ringi sidavad. Musta mere reostuse phjustas pooleks murdunud hephjaline tanker Volganeft 139, mis oli ehitatud 1978. aastal jgede ja vaikse rannikumere tarbeks. Ometi sitis see metallikola tormisel avamerel. Teise nnetusse sattunud tankeri, Volganeft 123, ehitusaasta on 1975. Pariisi memorandumi (rahvusvaheline kokkulepe vlisriikide laevade kontrollimise kohta sadamariigis) andmebaasis seisab laeva taga aastast 2004 mrge DEAD: eesti keeles hukkunud, maha kantud. Kerti vinas hukkus le 30 000 jrvekauri ja punakurk-kauri, sest reostus sattus nende rndeteele, mis kulgeb Siberist Mustale merele. Kahjustati le 40 kilomeetri rannikut ning koristustd kestavad tenoliselt veel mitu aastat.

Ei tohi luua illusioone, et meie kodumerel on olukord parem: samasugused risud sidavad iga pev Soome lahel. Peale avariiohu ilmneb teine suur probleem: naftajke ning pilsivett pumbatakse laevadelt merre ka tahtlikult. Ornitoloogide hinnangul on srane pidev reostus niteks aulidele veelgi ohtlikum kui hekordne. Vaid mndisuurune naftalaik sulestikul rikub linnu soojusisolatsiooni ning toob surma. Tenoliselt just alatiste pilsireostusjuhtumite tttu on Lnemere aulide populatsioon viimase kmne aasta jooksul kahanenud kmnelt miljonilt viiele miljonile. Need arvud teevad revaks, ent pole suutnud meid sundida oluliselt parandama oma vimet reostusallikaid avastada ja reostust kiiresti eemaldada. Ka viimased reostused Srves tekitati ilmselt tahtlikult jke merre lastes.


Tnavu jaanuari lpus mrgati Srves taas liga mrdunud linde, kes olid kaldale sulestikku kohendama tulnud. Esimesed hukkunud tiivulised leiti 29. jaanuaril. liseid linde loendati igal hommikul, peagi kndis nende koguarv kolmesajani. Looduskaitsekeskuse Saare regioon tegi julge otsuse asuda linde pstma. Julgeks vib otsust nimetada seetttu, et tava liga mrdunud linde psta on Eestis vga lhike. Esimene tsine kogemus prineb alles 2006. aasta Loode-Eesti likatastroofi ajast. Tookord appi tulnud rahvusvaheliste organisatsioonide asjatundjad juhtisid pstetegevust ning petasid meile kike, mida praegu lise eluslooduse pstest teame. Seega on t Srve linnuhaiglas meie esimene suurem iseseisev ja tulemuslik ritus psta linde lireostusest.

Esimesed heksa auli pti Sre tipust l vastu 2. veebruari. Katsetati mitmesuguseid pgiviise, esialgu andis kige paremaid tulemusi pk proektorite ja taskulampidega. Hiljem, kui aulidele oli kaldal sisse seatud sgiplats, saadi neid ktte ka pevavalguses. Esimesed paar peva sai linde hoida Srve linnujaama krval asuvas ajalootoas. Peagi aga loovutas piirivalve oma kordonimaja ning linnuravi erivarustus seati sisse piirivalvurite tubadesse. Majas olid olemas kik hdavajalikud kommunikatsioonid ning ka ruumide jaotus sobis linnuhaiglale.

Kokku toodi haiglasse 57 lindu, neist 26 suri ja 31 vabastati. Kuigipalju rohkem poleks linde keskusesse mahtunudki. Eelkige kippus napiks jma lindude kasutuses olnud kahest basseinist, see pidurdas nende taastumist.

Osa varustust toodi Keila linnuhaiglast, mis on prast Loode-Eesti lireostust seisnud thjalt, osa Nigula metsloomade taastuskeskusest, ht-teist suudeti hankida ka mujalt. Vajadused ja vimalused ei ki kahjuks ksikes ning seekordki tuli palju improviseerida ja kohapeal leiutada. Siiski vib loodud tingimusi pidada headeks. Omajagu tli tegid siiski vana hoone paratamatud vead, nagu nrk elektrivarustus ning sooja vee kvaliteet, hulk ja surve.

Tagantjrele hinnates kerkib probleemina esile ka pstetde kllaltki kaootiline korraldus. Puudu oli juht, tegutseti pigem perekonnana kui otstarbeka struktuurina. Pstjaile endile on srane tegevusvorm ehk meeldivam, kuid lindudele mitte, sest vead on kerged tekkima. Suurem hulk linde ja pstjaid nuaks kindlasti lbimeldumat tjaotust.

Puudu oli vereanalsi aparatuur, mida ei saanud hankida pika tarneaja tttu. Nii jdi htta sobiva dieedi mramisel ning mnegi linnu kaal kikus esimese ndala jooksul tugevalt. See halvendas nende rasket seisundit veelgi.

Juhtumi miinuspoolele tuleb kindlasti arvata tsiasi, et reostusallikas pole ka seekord teada. Surnud linde leiti kokku 146, neist 138 olid aulid.


Kas ritus oli edukas? Kiiresti ja iseseisvalt ajutist linnuhaiglat pstitada oli vrt ppetund. ksiti saame rahul olla sellega, et vabaks lasti le poole haiglasse toodud lindudest. See on vga hea tulemus: ldiselt peetakse pstetid edukaks, kui vabastada nnestub le kolmandiku ravitud lindudest. Loomulikult erineb edukus liigiti ja piirkonniti. ks edukamaid juhtumeid oli niteks Treasure laevannetus 2000. aastal Luna-Aafrika ranniku lhedal. Tislastis kaubalaev uppus ja merre sattus 1300 tonni ktust. See kandus saartele, kus asusid olulised aafrika pingviinide pesitsuskolooniad. le 20 000 linnu mrdus, kuid puhastada ja psta nnestus neist koguni 90%.

Kahjuks ei ole sedalaadi abi saanud linde kuigivrd seiratud, seetttu ei saa teha phjapanevaid jreldusi nende edasise saatuse kohta. ksikud taasleiud kll kinnitavad, et linnud on looduses elus psinud veel aastaid prast puhastust, kuid pole teavet niteks selle kohta, kui edukalt on neil nnestunud pesitseda vi kui terved on nende jrglased.

Srve linnuhaigla ttas pev lbi 2.29. veebruaril. Kokku tegutses seal 57 inimest, nii riikliku loodukaitsekeskuse ttajaid kui ka vabatahtlikke. Kui palju see kik maksma lks, ei ole veel vlja arvutatud, summa vib jda umbes 100 000 krooni piiresse. Nii tuleb he vabastatud linnu ravi hinnaks pisut le 3000 krooni. Loode-Eesti juhtumiga vrreldes on see imekspandavalt vike summa: tookord arvutati he linnu ravikuludeks ligikaudu 25 000 krooni. Viksemad kulud on kindlasti tingitud ka sellest, et suurem osa varustust oli juba olemas, linnud ei olnud nii halvas seisus kui Nvalt leitud ning kogu abi tuli Eestist.


Aeg on teha valik, kas panustada edaspidigi eelkige tagajrgedega tegelemisse muretseda rohkem ja paremaid linnuravivahendeid vi pstitada ennekike eesmrk tabada reostajad ja karistada neid, et sraseid juhtumeid tulevikus vltida. Otsus tuleb langetada valitsuse tasemel.

Et linde li eest hoida, tuleks eelkige tabada ja karistada tahtlikke reostajaid. Seni ei ole neid ldjuhul avastatud. Lootust annab see, et nii keskkonnainspektsiooni kui ka piirivalve seirevimekus on viimase aasta jooksul tunduvalt paranenud. Lhiajaline intensiivne seire valitud eriti ohtlikes piirkondades, nagu Saaremaa lunarannik, vib anda parema tulemuse kui juhuslikud seirelennud. Lisaks tahtlikule reostusele psib nnetuste oht: seni, kuni pole otsustavalt piiratud vanade ja hephjaliste tankerite liikumist ning htlasi thustatud kontrolli selle le nii merel kui ka sadamates.

Ent seni, kuni Eesti on praktiliselt vimetu lireostust vltima, peame olema valmis taastama kahjustatud lindude elujudu, ehk nagu kohalik meedia tabavalt mrkis: pesukausside ja Fairyga rannas ootama. Srve jaanuarikuine reostus ei ole kindlasti viimane, juba veebruaris ilmusid teated Hiiumaal Ristnas leitud liste lindude kohta, kellest ks ka Srve kosuma toodi. Hea uudis on, et Hiiumaa rannikut reostanud laev tabati Eesti ja Hollandi ametivimude heas koosts Hollandis ning mrati 5000 euro suurune trahv. Seega on pretsedent loodud ning jb vaid le soovida ametivimudele edu vitluses reostajatega. Et tulevikus ei peaks me elama ootushirmus: millal ja kus ilmneb jrgmine lireostus?



Agni Kaldma, Murel Merivee, Mati Martinson
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012