Eesti Looduse fotov�istlus
2008/5



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2008/5
Arvamus: linnud ja lireostus

Eesti asub Ida-Atlandi rndeteel ning oma madala rannikumere ja arvukate meremadalike tttu on ta atraktiivne toitumisala miljonitele vee- ja rannikulindudele. Kuna lindude rnded on rmiselt energiakulukad, siis etendavad srased toitumisalad rnde ja ka pesitsuse nnestumise seisukohalt lithtsat rolli.

Armastame rhutada, et Eesti on mereriik ning oleme selle le uhked. Kuid siis tuleb selle kohaselt ka kituda. Needsamad veelinnud pakuvad ha suuremat huvi paljudele loodushuvilistele nii meil kui ka piiri taga. Pevselgelt peame lpuks endale teadvustama, et meile antud ainulaadset rikkust tuleb vga hoolikalt hoida.

Teatavasti sidavad Soome lahel ja Lnemerel aastas kmned tuhanded laevad. Arvestatav osa Venemaa naftast liigub Lne-Euroopa suunas mitte kaugel meie rannikust ja mitte kaugel meil peatuvatest lindudest. Teame, et laevadelt on kombeks lasta merre pilsivett ja muud sodi, ning teame sedagi, et mida viksem kontroll, seda suurem on ahvatlus seda teha. Ja hoidku jumal selle eest, kui juhtuks suurem katastroof tankeriga.

Eesti on teinud viimastel aastatel (eriti prast Nva nnetust) suuri samme nn. liseire thustamiseks ja ka nnetuste tagajrgede krvaldamiseks. Seda kummastavam on kuulda, et valitsusel on vi oli plaan riigieelarve puudujgi tttu krpida selle valdkonna rahalisi vahendeid. Vastupidi: toimida tuleks nii, et kik laevnikud teaksid une pealt, et siin kandis ei misteta nalja.

Siiski on selge, et nii suure laevatuskoormuse tttu on vimatu merereostust tielikult ra hoida, ning varem vi hiljem oleme jlle silmitsi lindudega, kes meie randades surnult lebavad vi lisena hinge vaaguvad. Nd kerkibki raske ksimus: mis nendega teha? Lihtne oleks ksida seda lindudelt enestelt, kuid ei mletata enam ussisnu ja nnda ei j le muud kui loota iseenese tarkusele. Selle probleemi kallal on aastakmneid pid murdnud paljud mereriigid ning arvamusi on seinast seina. Osa pooldab raudkindlalt lindude pesemist, osa teeb mingi valiku (nt. pesevad ohustatud liike), osa pooldab liste lindude halastussurma.

Ka Eestis on hakatud ha enam sellel teemal rkima, ennekike Nva nnetuse kogemustele toetudes. Meie laiuskraadi ning liigilise koosseisu kohta tuleb tdeda, et tegemist on enamjaolt arktiliste rndlindudega, kes veedavad oma elu klmades vetes ega kannata soojades niisketes pesemisruumides pikalt viibida. Tihtipeale vib nende lindude esmane surma phjus olla sgitoru seenhaigused. lise linnu sulestik laseb vett lbi, seetttu on ta klmunud ja tunneb ennast rmiselt halvasti; sulgi puhastades on ta neelanud hulganisti li. Kui nd linnu kinni pame ja soojas vannis Fairyga puhtaks peseme, tekib tahes-tahtmata ksimus: kas anname sellele linnule uue elu vi lihtsalt solgutame teda ning pikendame tema vaevusi. Varem vi hiljem tuleb meil sellele ksimusele vastus leida. Kindlasti ei ole see kerge, sest konkreetseid tendeid arktiliste veelindude ellujmusest prast pesemist napib. Tundes paljusid ornitolooge ja biolooge nii meil kui ka mujal, tean, et enamik on lindude halastussurma poolt ning seda arvamust kaldun ka mina pooldama. Sellise otsuse ainukene vastukaal saab olla ksnes lireostust ennetav tegevus ning seda tingimusteta.



Leho Luiguje
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012