Eesti Looduse fotov�istlus
2008/5



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2008/5
Uss, kes tssab linde

Kes on kevad, loodusesbrale avastuste aeg. Siinseid pilte silmates vib phe torgata mte, et mis kll on hist tigudel ja laululindudel. Ette rutates tlen, et hisosa peitub teo kombitsates. Normaalse teo kombits ei ole nii jme ega kirju, nagu mnel pildil nha (# 2, 3), vaid hoopis peenem (# 5). Aga alustame algusest.

Parasiitideks nimetatakse loomi vi taimi, kes on oma elu korraldanud mne teise looma vi taime heaolu hinnaga. Paljud neist on leidnud vimaluse elada peremehe kehas, soetada seal jrglasi ning siirdada need uutesse peremeestesse. Enamasti on loodus seadnud nii, et jrglased ei hakka arenema oma vanemaga samas peremehes, vltides nnda liigset konkurentsi. Vanem pab oma jrglased hoopis sokutada n.-. vaheperemeestesse. Prisperemeheks nimetatakse organismi, kelle sees elab tiskasvanud ja suguliselt sigiv parasiit, vaheperemeheks aga seda, kelles arenevad ja paljunevad parasiidi vastsed mittesuguliselt.

Niisiis vajab nii mnigi parasiidiliik vhemalt kahte liiki peremehi. Omaprasel ja keerukal viisil on selle probleemi lahendanud imiussid vikesed kuni 4 cm pikkused (enamik liike vaid kuni 1 cm pikkused) vga lamedad parasiitussid. Imiusside iseloomulik tunnus on kaks iminappa, mis ei asu keha otstes nagu rngusside hulka kuuluvatel ja meile kigile tuntud kaanidel, vaid ksteise lhedal keha eesosas. Tiskasvanud imiussid on leidnud endale elupaiga enamasti selgroogsete maksas. Vaheperemeesteks, kelles kasvavad vastsed, on aga nii vees kui ka maismaal elavad teod.


Kuidas satub ussi vastne teo sisse? Selgub, et vga ladusalt. Meie loo peategelane on laululindude maksas elutsev imiuss Leucochloridium paradoxum. Temale sobivad vaheperemeheks kige paremini merivaiklased (perekond Succinea). Need teod elutsevad arvukalt niiskete elupaikade rohurindes ja psaste alumistel okstel. Veendute selles, kui vaatlete suvel thelepanelikult niteks lamminiidul kasvavaid taimi leiate neilt rohkesti vikesi mustjaspruunikaid tigusid. Tsi, teod ei ole alati merevaiguvrvi. Nime on neile andnud koja vrvus, mis testi meenutab merevaiku. Et aga koda on vga huke, siis muudavad sellest lbi paistvad siseelundid looma mnikord tumedaks. Tigu vaadates jb mulje, et koda on talle kitsavitu, ja tepoolest, ega ta sinna sisse hsti mahugi. Merivaiklasi leidub hulgaliselt ka teerses rohus. Huvitavad on need teod veel selle poolest, et kui enamik teoliike on kohastunud elama kas maismaal vi vees, siis nemad mlemal pool: veetes enamiku aega maismaal hukeskkonnas, suudavad nad lhikeseks ajaks ka vette sukelduda.

Tigudega samades elupaikades elab arvukalt putuktoidulisi laululinde. Paljud neist on imiussiga nakatunud. Liitsugulised ehk hermafrodiidsed imiussid elavad hulganisti linnu maksas. Prast paaritumist valmivad nende kehas munad, mis mne aja prast vljutatakse linnu sapijuhadesse. Sealt liiguvad munad koos sapiga soolde. Munade kest on keemiliselt vastupidav, seetttu koos sapiga linnu maksast soolde liikunud munad seal ei hvi, vaid vljuvad koos ekskrementidega. Lennates putukaid otsides rohu kohal jtavad linnud sinna imiussi mune sisaldavaid vljaheiteid. Kui nd imiussi muna satub vette vi veetilka, siis koorub sellest ripsmetega vastne miratsiid. Kui merivaiklane sb rohtu, millel asuvad miratsiidid, vi sukeldub miratsiide sisaldavasse veekogusse, siis satuvad need koos toiduga tema organismi. Seal seavad nad end sisse teo maksa.

Imiussidel on tekkinud kaval kohastumus: vastne suudab vaheperemehes mittesuguliselt paljuneda. Teadlased nimetavad seda pedogeneesiks. Merivaiklases arenenud ja tema kulul toitunud vastne (tserkaar) hakkab mne aja prast kasvatama nn. sigipungasid (sporotsste), milles igahes areneb mitusada uut tserkaari (# 4).


Kuidas aga vastseid tis pung prisperemehe, laululinnu organismi toimetada? Nood ju tigusid ei s ega hakka neid rohu varjust otsima. Ka sellega on parasiit oma elukorralduses arvestanud. Nimelt eritab imiussi vastne teo organismi erilisi aineid, mis sunnivad tigu ronima rohurindest vlja lehele vi mne pikema krre vi oksa tippu, et ta rataks linnu thelepanu.

Nd hakkab parasiidi pung jljendama laululinnule sdavat putukavastset. Srast, teise looma vi selle kehaosa jljendamist nimetatakse mimikriks; looduses on see sna levinud. Kuidas saab lind punga nha, kui see asub sgaval teo koja sees? Et teha pung linnule kttesaadavaks, surub vastne selle pika varrekese abil teo kombitsasse (# 2, 3). Punga muster meenutab putuka vastset. Ainult vrvus ei pruugi tmmata piisavalt thelepanu, seetttu hakkab vastne punga pulseerivalt liigutama.

Liigutava putukavastse napsab lind ra koos teo kombitsaga. Nii satubki parasiit tagasi prisperemehe organismi. Viks arvata, et sellega on ka teo elupevad lppenud, sest ta on kaotanud oma peamise meeleelundi. Tegelikult suudab tigu kaotatud kombitsa asemele kasvatada uue. Ja parasiit, kasutades seda ra, torkab kombitsasse jrgmise punga. Nnda vidakse pungi levitada senikaua, kuni leidub laululinde, kes neid napsavad.

Pung sarnaneb putukavastsega nii tetruult, et petab mnikord ra isegi kogenud looduseuurija, rkimata siis lindudest. Mnikord, kui vastne liiga agaralt pungi tekitab, vib juhtuda, et linnud pavad neid ka teo keha seest vlja nokkida, mispeale tigu tepoolest hukkub. Aga selleks ajaks on parasiit oma lesande titnud: saanud hakkama rohkem kui he jrglase levitamisega. Siinkohal tuleb mrkida, et komme vaheperemeest rohkem kurnata ja ohustada kui prisperemeest on parasiitidel tavaline.


Kui tekkis huvi minna kummalist nhtust oma silmaga vaatama, siis praegu on just sobiv aastaaeg seada sammud kuhugi oja rde vi luha serva. Kes aga ei viitsi vi ei saa seda teha, vib imiussi pakutavat etendust kaeda arvutist, avades animatsiooni veebilehelt: http://wwwsrv.vu-wien.ac.at/i116/i116parasiten



Mati Martin
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012