Eesti Looduse fotov�istlus
2008/5



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2008/5
Rannakaljud Leedu moodi

Leedus Kura lahe res Nida kandis asuvad suured liivaluited. Kuid need pole piirkonna ainus loodusuhkus: sealt leiab ka omaprased meremudast tekkinud moodustised, n.-. rannakaljud Leedu moodi.

Eesti setteline alusphi koosneb Ediacara, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ladestute kivimitest, Lti alusphja noorimad kivimid on aga peamiselt Devoni settekivimid (Karboni, Permi, Triiase ja Juura kivimeid on piiratult vaid Kuramaa edelaosas). Ent Leedu alusphi on nendega vrreldes palju mitmekesisem: kvaternaarisetete all levivad kirdest ida ja luna suunas settekivimid, mille vanus ulatub Devoni ladestust kuni Neogeeni ladestuni. Eesti omaga mnevrra sarnane erivanuseliste alusphjakivimite avamusribade ida-lnesuunaline vndilisus ilmneb aga ennekike Leedu rannikualadel: phjaosas Triias, keskosas Juura ning lunaosas Kriit, mille levila ulatub Klaipdast le Nida ja Nemunase Preisimaani.

Mistatuslikud paljandid. Mind ajendasid Leedu geoloogilist kaarti phjalikult uurima kaks vga napi teabega pilti, mille leidsin linud suvel Internetist. Fotod olid tehtud sakilistest rannakaljudest, taustaks Nida hiigelluide. Pankrannik Leedus?! Kas testi sealsel liivade maal on mingi anomaalne kerkeala lem-Kriidi Santoni lademe paljandiga?

Sealt kandi alusphja vib pidada thelepanuvrseks. Niteks on Nida puurauguga jutud 361366 meetri sgavusel lasuvate lem-Triiase ladestiku helehallide savide, liivade ning aleuriitideni. Nondest kihtidest on leitud Ginkgo acuta, Cycas inaegalise ja Bennettites pergrandise ietolmu. Veel luna pool, Preisimaal, on puursdamik vlja toonud Alam-Juura setteid Araucaria baltica ning Araucaria incelebrata ietolmuga [1]. Vib vaid oletada, millised rgmetsad vohasid seal miljonite aastate eest!

Leedu kohta leidsin ka alusphja krgussuhte kaardi: selgus, et kogu rannikualal lasub alusphi allpool merepinda, Kura srel kohati suisa le 70 meetri sgavusel. Nida kandis on alusphja pealispind kll maapinnale lhemal, ent jb ikkagi 3040 meetri sgavusele. Seega, Kriidi ajastu kaljudega ei saa siin tegu olla. Ometi on pangad olemas, ja mitte ainult Suurluite (ka Parnida luide; leedu keeles Parnidio), vaid ka Sklandyti luite jalamil, nagu hiljem kohale judes leidsin.

Tegelikult on selle anomaalia kohta tiesti arusaadav seletus, ehkki pris iselaadne: edasi tungivad hiidluited on oma tohutu raskusega vlja pressinud lubjarikast laguunimuda. Sattunud Kura luka lainetuse mjupiirkonda, kujunesidki nood vormirohked rannamoodustised.

Esialgu tekitas too teadasaamine mneti pettumuse: ei mingit Kriidi ladestu kaljut, lihtsalt uus meremuda. Leedu geoloogiline kaart on kll sna kirju, kuid siiski leidub seal llatavalt vhe alusphjapaljandeid. Ta on hoopis erinev naabrist Ltist, mis oma paepankade ning liivakivitaevaskodadega sarnaneb ksjagu Eestiga.


Kaljud Suurluite jalamil. Leedu rannajoon on liivane liiva jagub pikkade laiade plaaidena, katkematute luitevallidena. Eestist tulnule muutub srane maailm sna ruttu veidi helbaliseks. Nii kaugel lunas kipuvad rndrahnudki harvaks jma, mistttu niteks Palanga vike linnurikas kiviklv osutus ranna kige paeluvamaks vaatamisvrsuseks. Meie silmale harjumuslikke roostikke jagub Leedus ometi hulganisti. Niteks avamerest eraldunud Kura luka res.

Nrgalt soolakas Kura lugas meenutab pigem jrve. Tsi, korralikku suurt jrve. Vimalik on ronida 52 meetrit krgele Nida kohal kummuvale Suurluitele ning sealt imetleda all laiuvat krbemaastikku, paremal sinavat Lnemerd, vasakul sillerdavat Kura lugast ja kumavat Leedu rannikut. Kuid jrvemeeleolu siiski ei kao. Mis sellest, et ka krgelt vaadatuna puutuvad merevesi ning taevas lunas endiselt kokku, kohtamata maad.

Selle avamerelainetuse eest kaitstud lahe serva, Nidast vahetult lunakaarde jvadki Leedu ainsad rannakaljud. Esimesel korral neid silmates tundusid kaljud tiesti ehtsatena. Just seal, kus Suurluite vhehaaval edasi tungiv paljasliivajrsak veeni juab, sirutus vastu vike haljas neem. Ngesepuhmaste, pujude ning vilju kpsetava musta leedri lopsakuse jalamil seisis sna kindlamoelisena kahe meetri krgune pank. igemini kll pangased. Viltuvaolised, tuhkhallid, konarlikud kaljud, tkati tis tillukeste valgete teokodade kirju. Niiskelt rannaliivalt kerkivate kaljude vahel tumendas kutsuvalt koopasuu. See osutus siiski vaid kahe pangase vaheliseks lheks. Aga vaade oli igati maaliline.

Kuid millegiprast ei paistnud mdajalutavad leedulastest suvitajad oma ranniku hest kige eriprasemast kohast kuigi vaimustunud olevat. Ei mingit takseerimist ega pildistamist. Huvitav, miks? Ttt-elda tasuks neid kaljusid fotole jdvustada kll. Ja vimalikult ruttu. Nood pealtnha ehtsad rannakaljud on ju vaid kuivas hus tahkunud meremuda moodustised, mis loodusjudude toimel vrdlemisi kiiresti murenevad, purunevad, kahanevad, kuni kskord sootuks kaovad. ha laienev Suurluide vib samuti kalju jrk-jrgult enda alla matta.


Jalge all vetruv pind. Kuid on ka teine paljand, mrksa elujulisem, kui nnda vib elda. Kndides Suurluite jalamilt piki randa edasi Preisimaa poole, avaneb he neeme tagant vimas vaade hiiglaslikule luitevallile. See on umbkaudu 6567 meetrit krge Sklandyti luide, mille heledale pinnale joonistusid ajuti augustihommiku pikest riivavate pilvede varjusiluetid. Tsi, Sklandyti luide kuulub Grobto loodusreservaati, ent arvatavasti pole vike rannaretk tema jalamil eriti suur patt (avamere res on sama loodusreservaadi rannikul peesitajad tavaline nhe).

Oma rnnakul judsin varsti Leedu piiritsoonini. Lhedal paistis nd Venemaale kuuluv Grobto nina. Kuid juba enne seda, luiteme ning luka vahel, vis nha hoopis iselaadset maastikku. Seal kerkis jalgupidi veest tkati kuni 1,8 meetrit krge pank, jtkudes pikalt Preisimaa piiri poole. Srast loodusuhkust nhes ei hakanud ma piiritsooni prast enam khklema, vaid tegin kiirretke kuni panga alguseni.

Vaade oli tepoolest eriline: veest tusvad tumehallid, lhesid tis sakilised kaljud; mned pangased vedelesid eraldi, kumerdudes veest likivniiskete ja siledatena, otsekui hljeste vi vikeste vaalade turjad. Pangapealset kattis mahlakas rohelus ngeste, pujude, kesalillede ja teiste taimedega. Pris servas oli pangapealne tkati taimestikuta, paljastades lhelise kaljupranda. Kuid sellele judes hakkas jalgealune sna otseses mttes vetruma. Nagu kndinuks mda sitket tarretist. Hoopis pehme oli pinnas all lainepiiril. Seal alalises niiskuses kippus jalg suisa nendest pealtnha nagu basaldist kaljudest lbi vajuma. Vaid nendes paikades, kuhu veidi liiva oli kuhjunud, psis jalgealune kindlam. hus heljus krvuti roiskuvate kalade pealetkkiva lehaga tuntavat mudalhna. Skeletilahe (leedu keeles Grobo) rannikul, edasitungiva krbeluite jalamil, mudakaljude iselaadses maailmas


Pnev reisisiht. Kui piiritsooni algust vaid pisut edasi Preisimaa poole nihutada ning siia vike laudtee ehitada, viks sellest kohast saada vga huvitav matkasiht paljudele loodushuvilistele.

Pealegi satuvad eestlased praegusajal siia kanti juba sna sageli: kiakse uudistamas ennekike Kura sre hiidluiteid. Kllap mnigi meie rannikuklindiga harjunu vaataks heal meelel le ka maalilised rannakaljud Leedu moodi. Kes paari keelusilti eirata ei sanda, sellele piisab hlpsamini ligipsetavast paljandist Suurluite jalamil.


1. http://www.geo.lt/Litosfera/n5A/S5_4L4.gif



TAPIO VARES
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012