Eesti Looduse fotov�istlus
2008/6



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL küsib EL 2008/6
Millised on Võrumaa suurimad keskkonnaprobleemid?

Suuremate keskkonnaprobleemide raskuspunkt on kaldunud jäätmete valdkonda. Räpo prügila sulgemiseni on jäänud natuke üle aasta, sulgemiseks on võimalus taotleda toetust Euroopa Liidu tõukefondist. Sulgemisprojekti keskkonnamõjude hinnang on algatatud ja programm kinnitatud, selle tulemusi arvestav projekt valmib oktoobris.

Võrumaale lähim olmeprügi ladestuskoht pärast Räpo sulgemist on Jõgevamaal, mis tingib kaugema veo. Maakonna jäätmekava näeb ette rajada ümberlaadimisjaam, et vedu tuleks odavam, vastav ala on selleks leitud. Esimesed kogemused prügi sortimisel näitavad, et sorditud pakend ja paber hõlmavad olmeprügist vähemalt poole ja see on meie võimalus veokulude eest vähem maksta.

Lähitulevikus on tähtis ka keskkonnajaamade ja -platside rajamine väiksematesse asulatesse ning korraldatud jäätmeveo rakendamine omavalitsustes, vältimaks prügi vedamist loodusesse.

Tunduvalt on suurenenud maavarade kasutamine, sagenenud taotlused maavarade uuringuteks ja uute kaevandusalade kasutuselevõtuks, mis tekitab elanikele häiringuid nii kaevandusala naabruses kui ka teedel intensiivsema liikluse tõttu. On esitatud uuringuloa taotlused kaevandada lubjakivi Mõniste piirkonnas, kus kaevandamine ei tohi mõjutada kaitseala ega põhjavee seisu.

Tiheda jõgedevõrgu ja järvede arvukuse tõttu on oluline kaitsta kaldaid ning hoida või parandada veekvaliteeti siseveekogudes. Veekvaliteeti ja elustikku mõjutavad ehitustööd kalda piiranguvööndis ja paisude rajamine jõgedele, olgu nende tegijaks kas inimene või omal ajal kaitstud loomaliigi isendid – koprad.

Üha hoogsamalt planeeritakse uusi elamupiirkondi. Detailplaneeringutega püütakse kinnistuid agaralt kruntideks jagada ja rajada uusi elamupiirkondi veekogude vahetusse lähedusse või metsa. See mõjutab veekogude seisundit oluliselt. Põhjust meetmeid võtta leidub üha enam: eelmisel suvel vohasid mitmes järves sinivetikad.

Sagedamini on looduskeskkonda kahjustatud hooletu tegevusega, eriti kaitsealadel: mootorsõidukitega sõidetakse väljaspool teid ja radu, ilma maaomaniku nõusolekuta; rikutakse metsaalust pinnast, kahjustatakse haruldaste taimede kasvukohti või häiritakse näiteks metsiseid või kotkaid pesitsuspaigal.



Ena Poltimäe, Võrumaa keskkonnateenistuse juhataja
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012