Eesti Looduse fotov�istlus
2008/7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2008/7
IENE kohtumine Ungaris

Tnavu aprillis tuldi le Euroopa kokku Ungarisse, Nyķregyhįzasse, et arutleda veovrgustiku mju le metsloomadele ja nende elupaikadele ning melda, kuidas olukorda lahendada.

IENE (Infra Eco Network Europe) sai alguse 1996. aastal tnu hollandlastele. Tegu on rahvusvahelise ametnike, teadlaste ja muude asjatundjate hinguga, kes uurib metsloomade elupaikade killustumist veovrgustiku, s.o. maanteede, raudteede ja veeteede tttu ning otsib lahendusi, et seda ra hoida vi leevendada. hing on vtnud lesandeks vahendada teavet ja kogemusi keskkonnakaitsjate ja veoettevtete
vahel, nii riigi kui ka rahvusvahelisel tasemel. Lpp-eesmrk on thus, sstlik ja ohutu leeuroopaline veovrgustik, mis hoiab looduse mitmekesisust ja kaitseb loomi liikluse eest.

Ungari kohtumisel osales 40 inimest 20 Euroopa riigist: maantee- ja keskkonnakaitseametnikud ning teadlased. Eestit esindasid Maris Kruuse ja Villu Lkk maanteeameti planeeringute osakonnast. Kigi riikide esindajad andsid lhikese levaate olukorrast oma riigis, senisest tegevusest ja tulevikuplaanidest. Paljudes riikides on ehitatud arvukalt loomalbipse, kuid pole teada, kuivrd loomad neid ldse kasutavad. Oldi meeldivalt llatunud, et Eestis seiratakse korrapraselt oma seni veel vheseid lbipse.

Probleemid on kikides maades laias laastus samasugused: riik ei pra loomateemale kllaldaselt thelepanu; ldsus leiab, et metsloomade peale ei tuleks ldse raha raisata; mnel pool kiputakse loomalbipsude juures jahti pidama vi matkatakse, ronitakse ja roomatakse niisama. Autojuhid ei pra loomaohuliiklusmrkidele thelepanu, kuna neid on igal pool.

ldlevinud on ka arvamus, et piisab sellest, kui teered lihtsalt vrkaiaga piirata. Tegelikult tuleb sobivatesse kohtadesse rajada lbipsud, et metsloomad saaksid rnnata. Rndeteede ja liikumisradade vljaselgitamine nuab aga phjalikke uuringuid. Poolakate ettekanne rhutas, et eriti suurt maa-ala vajavad ilves, hunt, pruunkaru ja pder. Meile on ikka ja jlle ette heidetud, et miks Eestis pole teered tarastatud nagu Lne-Euroopas. Tegelikult on seal tarastatud enamasti vaid kiirteed, meil aga kiirteid pole. Teiseks ei ela paljudes Kesk- ja Lne-Euroopa riikides suurkiskjaid vi on neid vga vhe. Viksemad loomad saavad hakkama viksemal maa-alal. Siiski ji ettekannetest klama, et ka Kesk- ja Lne-Euroopa loomapopulatsioonid on liiga killustunud ja otsitakse vimalusi rajada veelgi rohkem lbipse ning paiguti lausa vhendada loomatarade kogupikkust.

Arutleti ka IENE tuleviku le. Lhiajal uueneb IENE veebileht (www.iene.info). Uut kohtumist plaanitakse jrgmisel kevadel Portugalis. Tegevusvaldkonda kavatsetakse laiendada: ksitleda ka maastike ja hiskonna killustumist.

Kokkutulnud kisid Ungari vanimas (asutatud 1973) ja suurimas (82 000 ha) rahvuspargis Hortobgy rahvuspargis, mis hlmab peamiselt pustat ehk rohtlat. Ngime mitmesuguseid loomalbipse: paljudest tunnelitest koosnevat ssteemi kahepaiksetele, suurimetajate pse, kus maantee oli tstetud viaduktile ja selle all jetud loomadele lai kigurada, ning ht rohesilda ehk kodukti.

Kohtumine andis hea tunde, et oleme Eestis igel teel. Ka praegu, majanduslikult keerulisel ajal ei tohiks maanteid planeerides ja ehitades keskkonnameetmete pealt kokku hoida, sest hiljem vib loodusele tehtud kahju olla palju kulukam vi lausa vimatu hvitada.



Maris Kruuse
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012