Eesti Looduse fotov�istlus
2008/7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL ksib EL 2008/7
Kas Eesti metsade seisund on viimasel ajal halvenenud, et puude haigustest on alatasa juttu?

Puude haigustest pole Eesti meedias juttu mitte alatasa, vaid metsa- ja linnalooduses juhtunud ebatavaliste sndmuste kajastusena. Niteks erakordselt tugevad haiguspuhangud: ammu tuntud ja meie loodusele igiomane mnni-pudetbi, mille tekitaja on tilluke kottseen tve-pigihuul (Lophodermium seditiosum); arvamuste kokkuprked emotsionaalsete huvirhmade ja teadlaste ning linnavalitsuse vahel (Vanapargi allee seisund Prnus) vi hel ajal erisuguseid metsa- ja linnapuuliike tabavad kahjustused, mida ei saa kuidagi seostada mne ksiku nakkushaigusega.

Mullu Eesti Looduses kirjeldatud (vt. EL 2007, nr. 4) erakordselt raskete ja ebatavaliste ilmastikunhtuste mjul on puid seniajani kiratsenud, hukkunud ja ka nakatunud uutesse haigustesse, niteks lunapoolkera mnnikutest alanud ning nd Kesk-Euroopa kaudu meilegi judnud punavtaud (tekitajaks niisama tilluke kottseen Mycosphaerella pini, kes on mrksa ohtlikum tve-pigihuulest) vi kiratsevatel saartel kasvav mikroseen Chalara fraxini, kelle omadusi Euroopa metsapatoloogid veel pris hsti ei tunne.

Juliselt on meil elavnenud ammu tuntud juuremdaniku tekitajate, nagu juurepessu ja klmaseente tegevus. Maailmakirjanduses korduvalt ilmastikukahjustustega seostatud klmaseente rndeid oleme viimastel aastal mrganud kiratsevatel saartel, tammedel ja llatuslikult isegi leppadel.

Puude tervisehdad on kulgenud selgi korral tuntud teed pidi: ilmastikukahjustustele jrgneb aastaid varjatult kulgev, kuid sellest hoolimata tormiliselt laienev juuremdanike rnne. Nrgestatud puid asustavad seejrel ka putukkahjurid, nendegi asustustihedus suureneb paari aastaga tormiliselt ning varasematest sndmustest ellu jnud puud langevad juba putukarste ohvriks. Putukarste on enamasti hsti mrgatav ning puistute sellised kahjustused on tihti lihtsustatult kantud putukarstete lahtrisse.

Raskem ftopatoloogiline olukord on paljude meile kontrollimatult sisse toodud eksootidega, samuti oma liikidega, kelle loodusliku levila phjapiir on lhedal (saar, tamm ja jalakas). Mida toovad kaasa pris uued nakkushaigused (punavtaud) vi mis toimub metsades, kui kliima Eestis soojeneb, on raske ennustada. Milliseid kauakestvaid vapustusi meie metsade seisundile on phjustanud sjased kerged muutused, oleme juba kogenud ja vime lhiaastatel veelgi tunda saada.



Mrt Hanso, metsapatoloog
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012