Eesti Looduse fotov�istlus
2008/10



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin tähele EL 2008/10
Seenel kübar nagu suur vaagen

Septembrikuus Läti piiriäärsel metsateel sõites jäi silma iseäranis avara, lausa suure praetaldriku mõõtu kübaraga seen, paariliseks mõnevõrra tagasihoidlikum isend (vt. fotot). Oma kollase kübaraga nägid nad rohetava looduse taustal väga kenad välja.

Too vaatepilt tekitas parajalt elevust, mistõttu püüdsin neid lähemalt uurida ja mõõta, et hiljem asjatundjate abil liigi kohta selgust saada. Suurema kuldkübara läbimõõt oli 27 cm, pisut rohkemgi. Seene kõrgus küündis umbes kolmekümne sentimeetrini, tema jalga kaunistas võrdlemisi lai vöö.
Küllap pole tegu haruldusega, kuid mõõtmetelt on ta sellegipoolest tähelepanuväärne.

Kommenteerib seeneteadlane Kuulo Kalamees:

See kraavipervel kohatud seen on kuldmampel (Phaeolepiota aurea), kes hiiglasliku ja välimuselt väga ilusa seenena väärib kõigi metsaskäijate tähelepanu.

Kuldmampel on Eestis väga laialt levinud ja praegusajal üks meie tavalisemaid lehikseeni inimtekkelistel kasvukohtadel: kruusa- ja liivakarjäärides, tee- ja metsaservadel, liivikutes, võsastikes, parkides, aedades ja prahipaikades. Ta paistab silma oma suurte kogumite poolest: olen näinud lausa selliseid paiku, kus koos kümneid tuhandeid viljakehi.

Kuldmampel kasvab meil septembrist novembrini, eriti rohkelt on teda hilissügisel. Kuigi ilu ja lihakust tal jagub, pole see seen söödavuselt üldsegi hinnatud. Nii mõnelgi inimesel võib ta nii värskelt kui ka kupatatult põhjustada tõsiseid mao- ja soolehäireid. Seetõttu kuulub kuldmampel tinglikult söödavate seente hulka, siiski ei soovita teda kellelegi toiduks. Viimasel aastakümnel on kuldmampel põhjustanud Eestis palju mürgistusi.



Katre Palo
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012