Eesti Looduse fotov�istlus
2008/11



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2008/11
Kui jtkusuutlik on maailma metsandus?

Huvi metsade kui maailma olulise rikkuse vastu on leilmne ja mistetav. Viimasel kmnendil on keskseks teemaks tusnud metsade ja metsanduse jtkusuutlikkus, mille selgitamisel on ptud lhtuda korraga mitmest valdkonnast nii majandusest, sotsiaalsest kljest kui ka keskkonnakaitsest.

RO toidu- ja pllumajandusorganisatsiooni (FAO Food and Agriculture Organization of the United Nations) 2005. aasta aruande [1] jrgi vtavad maailma metsad enda alla neli miljardit hektarit ehk 0,62 hektarit he inimese kohta. Ent metsade jaotus on rmiselt ebahtlane. Niteks 64 riigis, mille koguelanikkond kndib kahe miljardini, on metsi alla 0,1 hektari inimese kohta. Kmme metsarikkamat riiki hlmavad aga 2/3 maailma metsade kogupindalast, seitsmel riigil pole metsi ldse ja 57 riigis on neid vaid alla kmnendiku maa kogupindalast (vt. ka # 1 ja 2).

Metsade thtsus on ilmselge. Metsadest saadakse toorainet ja energiat; nad on loodusliku mitmekesisuse hoidjad ja kliimamuutuste leevendajad; metsad kaitsevad maapinda ja vett, vimaldavad puhkust, tagavad hu kvaliteedi ja aitavad leevendada vaesust. Samas ohustavad metsi tulekahjud, husaaste ja putukarsted; paljudes riikides vhenevad metsaalad aga sna judsasti laieneva pllumajanduse ja inimasustuse tttu. Huvide kokkuprge metsamaa ja metsavarude prast on leldine ja vajadus analside ning konfliktide lahenduste jrele on linud aina teravamaks.

Tavapraste teemade krvale, nagu metsade tootlikkus ja nende keskkonnakaitse aspektid, on ndsel ajal tusnud uued mured, mis rhuvad eesktt metsapiirkonna elanikke ja maaelanikkonna vaesemaid kihte. Need teemad ktkevad kttepuuri ja metsast saadavaid muid hvesid, mis ei ole otseselt puiduga seotud. FAO maailma metsavarude hinnangu ehk GFRA (Global Forest Resources Assessment) raportist vib lugeda, et maailma metsade ebasoovitavate suundumuste ja vaesuse vahel on murettekitav seos. See sunnib tegema tsiseid jupingutusi, et paremini mista pllumajanduse, metsanduse ja vaesuse omavahelist sltuvust.


Mida thendab jtkusuutlik metsamajandus? Termin metsanduse jtkusuutlikkus on viimase kmne aasta jooksul saanud paljude rahvusvaheliste metsandusorganisatsioonide lipukirjaks. Ent sna keeruline on seda mistet heselt ja selge snaga defineerida. Nnda on rahvusvaheliselt, nii FAO liikmesriikide kui ka UNFF-i (United Nations Forum on Forests) heaks kiidetud kokkuleppe jrgi kasutusel seitsmele vtmeelemendile ehk teemale toetuv selgitus.

Neist esimese metsavarude olemi all ksitletakse metsade levikut ja nende tagavara mistmaks metsanduse sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnakaitse thtsust. Niteks levaade metsatpide levikust annab aluse korraldada mitme eriomase tbi kaitset. See teemavaldkond ajendab otsima vimalusi, kuidas metsi uuendada ning rikutud maastikke taastada. Samuti hlmab metsavarude olem metsade thtsust ssinikuringes ning mju globaalsetele kliimamuutustele.

Elurikkuse osa ksitleb aga kossteemide kaitset ja majandamist, et siliksid liikide ja ka liigisisene geneetiline mitmekesisus. ksiti jtab srane kaitse vimaluse luua tulevikus uusi tooteid, niteks meditsiinis.

Kolmas vtmeelement, metsade seisund ja elujulisus, selgitab vajadust hoida metsahvingu risk vimalikult vike, k.a. metsatulekahjude puhkemine, husaaste ja tormikahjustuste, putukarstete ning haiguste levik. Kui need kahjustused on levinud vga laialdaselt, vivad nad avaldada halba mju ka piirkonna sotsiaalsele ja majanduslikule olukorrale, samuti keskkonnakaitsele.

Metsade tootlikkuse teema rhutab aga asjaolu, et metsadest saab peale puidu ka muud. Esmathtis on hinnata metsade produktsioonivimet, arvestades samal ajal kasutuse ja tootluse tasakaalu ning metsade tootmisvime hoidu tulevastele plvedele.

Metsade kaitsefunktsiooni ksitlev vtmeelement kajastab metsade rolli mullatekkeprotsessides ja hdroloogias; metsad tagavad meile puhta vee ning vhendavad vi pidurdavad erosiooni-, laviini-, varingu- jms. ohtu. Metsade thtsusele kossteemide kaitsel tuleb ndisajal thelepanu prata ka seeprast, et hoogustunud pllumajanduse ja elamuehituse tttu vetakse ha enam metsamaid tarvitusele muul otstarbel.

Metsamajanduse jtkusuutlikkuse sotsiaal-majanduslik lli hlmab aga metsavarude osa kogu majanduses, niteks kuuluvad siia thivesse, tootehindadesse, energiamajandusse, kaubandusse ja metsandusse tehtavad investeeringud. Selle teema all ksitletakse ka metsade thtsust kaitstavatel aladel, samuti suure kultuuri- ja puhkevrtusega maastikel. htlasi ktkeb sotsiaal-majanduslik teema maakasutusega seotud ksimusi, vetakse arvesse plisrahvaste vi kogukonnasisesed majandamisskeemid ja tavad.

Eeltoodud kuus teemat kirjeldavad konkreetsemaid olukordi. Viimane vtmeelement seob need aga heks tervikuks, hlmates seadusandlust, poliitikat ja hiskondlikku korraldust: luuakse igusakte, jlgitakse toimuvat ja suundumusi, analsitakse ja tehakse jreldusi, antakse hinnanguid jmt. Sellel teemal on ka laiem sotsiaalne thtsus: thelepanu all on aus ja iglane metsavarude kasutus, teadust ja haridus; metsasektorit toetatakse niteks infrastruktuuride ja tehnoloogia arengu, teabevahetuse ja muude suhtekorraldust puudutavate aspektide kaudu.


Olukorraga ei saa rahul olla. Selleks et tita eelpool kirjeldatud teemad selgema sisuga, on FRA 2005 protsessis koostatud 15 raportit. Sidudes need metsanduse jtkusuutlikkuse hinnangus kasutatavate vtmeelementidega, on vimalik pisut paremini olukorda analsida ning suundumusi jlgida (vt. ka tabelit # 3).

GFRA raportis esitatud andmehulk on tohutu, siinkohal ei jua sellesse svida. ldjoontes juavad koostajad jreldusele, et maailma metsade olukord ei olegi kuigi halb. Philiste nitajate poolest on muutused vrdlemisi vikesed ning suuremate muutuste suund on pigem positiivne (# 4). Samas tunnistatakse, et pilt on sootuks teistsugune, kui analsida metsade seisundit regioonide vi allregioonide kaupa.

Kirjeldades olukorda arvudes: ajavahemikul 19902005 on maailma metsade pindala vhenenud 8,3 miljonit hektarit aastas ehk 0,21% 25 000 hektarit pevas. Seejuures on tulundusmetsade pindala vhenenud 4,5 miljonit hektarit aastas ehk 0,35%. Metsade kogu puidutagavara on aastas vhenenud 570 miljonit ehk 0,15% ja tulundusmetsade oma 321 miljonit m3 (0,19%). Metsade raie on samal ajavahemikul aasta jooksul kahanenud 3,2 miljonit kuupmeetrit (0,11%), raiutud puidu vrtus seevastu kasvanud 377 miljoni USA dollari vrra aastas (0,67%).

Loodusmetsi on aastas jnud vhemaks ligi 5,9 miljonit hektarit (0,52%). Jttes krvale metsaistandikud (puupllud), on kogu metsade pind aga kahanenud 9,4 miljonit hektarit aastas (0,26%). Ka thive metsanduses on vhenenud 0,97%. Putukarste, seenhaiguste, tormide jms. tttu on lisandunud 1,84% kahjustatud metsi.

Muret tegevate nitajate krval on vlja toodud ka hulk positiivseid suundumusi. Kige mrkimisvrsem on asjaolu, et suurenenud on loodusliku mitmekesisuse hoiuks eraldatud metsa pindala 6,4 miljoni hektari vrra (1,87%) ja tulunduslike metsaistandike pindala 2,2 miljoni hektari vrra aastas (2,38%); edenenud on ka muude metsarikkuste (v.a. puit) varumine (143 000 tonni ehk 2,47%), kaitsemetsi ja kaitsemetsaistandikke on lisandunud vastavalt 3,3 miljonit hektarit (1,06%) ja 380 000 hektarit (1,41%). ksiti vib rahule jda erametsade pindalaga: juurde on tulnud on 2,7 miljonit hektarit (0,76%). Ka hiskondlikku kasutusse antud metsade pind on laienenud: 6,7 miljoni hektari vrra (8,63%).

Kllap on tlematagi selge, et pelgalt GFRA raportis esitatud metsanduse jtkusuutlikust iseloomustavate nitajate phjal ei saa teha kuigi phjapanevaid jreldusi.

Metsanduse jtkusuutlikkuse hindamiseks ei piisa arutelust ksikute nitajate absoluutsuuruse le, vaid oluline on mista nende nitajate vastastikuseid seoseid eri teemade suhestatust.

Seetttu ei saa jagada GFRA raporti koostajate optimismi. Rahas on hinnatud vaid raiutud puidu ning metsast saadud muude rikkuste vrtust (v.a. puit). Samas ei ole jutud anda hinnangut kogu metsavara kohta, sestap ei ole vimalik selgitada maailma metsanduse kvalitatiivset jtkusuutlikkust. Ksitav on ka praegune pooldav hoiak istandike rajamise suhtes olukorras, kus loodusmetsade pindala endiselt vheneb. Kindlasti on omaette mureallikas thive arvestusmetoodika, niteks pole kuigi phjalikult uuritud tju liikumist (metsandus metsakaitse korraldus loodusturism jne.).

Ent hoolimata sna tsistest puudujkidest on GFRA iseenesest thelepanuvrne nide kogu maailma hlmava vrgustiku toimimise kohta: see on andnud uusi teadmisi ning ideid, kuidas metsanduse jtkusuutlikkust veelgi paremini uurida.



1. FAO, 2006. Global Forest Resources Assessment 2005. Rome.



Lembit Maamets
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012