Eesti Looduse fotov�istlus
2008/11



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2008/11
Loodusdirektiivi metsaelupaigad Eestis

Natura 2000 on saanud ndse looduskaitse vtmesnaks. Kuidas paigutuvad sellesse vrgustikku Eesti metsad? Mil moel metsaelupaigatpe ra tunda?

Natura 2000 kaitsealade loomine ti metsa looduskaitsesse nn. elupaigatpide ksitluse. Seni tuntud loometsad, palud, laaned, salud, srjad ja soovikud ning soometsad tuli jagada loodusdirektiivi I lisa loendi elupaigatpidesse. Uute tpidega me loodusdirektiivi tiendada ei saanud, aga tagant kiirustas vajadus alustada vrtuslike metsaelupaikade kaardistamist. Tehtud t phjal on ndseks loodud uued hoiualad ja htlasi laiendatud seniseid kaitsealasid.

>Eesti metsatpoloogilise liigituse ja Euroopa loodusdirektiivi rhmituse alused lahknevad ksteisest kllaltki palju. Seetttu jagunevad mned keskkonnaoludelt ja arenguloolt sarnased metsad enamuspuuliigi jrgi eri elupaigatpidesse. Mnesse elupaigatpi tuleb aga kokku paigutada lausa eri kasvukohatbirhmadesse kuuluvad metsad.

Tpoloogilistest ksimustest enamgi tusid kaardistustde ja hilisema praktilise kaitsekorralduse kigus pevakorda kvaliteedinuded. Kuidas mrata elupaigana toimivust? Mismoodi hooldada ja majandada erilaadseid metsi? Kus leldse lubada metsaraieid?

Aktuaalseks muutus nn. seisundikaitse ja protsessikaitse vastuolu. Niteks puhtmnnikud silivad ainult siis, kui eemaldame sealt kuused. Ent kumb vrib liikide elupaigana rohkem kaitset, kas iidsete ksikpuudega, kuid kuivanud puiduta hre mnnik, vi mitmekesise kuuse alusrindega mnnik, kus mnd lpuks plengute puudusel hoopis vlja langeb? Esimesel juhul hoiaksime seisundit, teisel juhul soosiksime metsa looduslikku arengut (#1).

Praegu eristatakse Eestis 11 metsaelupaigatpi. Mnede puhul on riigile antud igus valida vlja paremini silinud alad ja vtta need kaitse alla. Kuid eelisasendis elupaigatpe tuleks kaitsta kikjal, kus neid leidub. (Siinses kirjutises on tbirhma jrel sulgudes toodud elupaigatbi number, esmathtsad rhmad on thistatud trniga.)

Elupaigatlgenduste vljattamisel tehti koostd naaberriikidega (Lti, Soome, Rootsi jt.). Sellegipoolest mistetakse mningaid rhmi eri moodi [3]. Niteks ei peetud Eestis vajalikuks eristada Soomes ja Rootsis leiduvat metsaelupaigatpi maakerkerannikuil kasvavad looduslikud esikmetsad (*9030), sest maakerke kiirus pole meil kuigi suur. Vib-olla oli see viga, kuna muutunud maakasutuse oludes on praegu raske kaitsta meie lnesaarte rannikuil kujunevaid metsakooslusi. Teistesse metsaelupaigatpidesse ei saa neid liigitada puurinde madala vanuse tttu. Samuti on takistuseks nende koosluste lhiaegne maastikuline jrjepidevus, sest olles asunud merest vabanenud maapinnale, pole nad kuigi plised.

Lisandunud on tp Kesk-Euroopa sambliku-mnnimetsad (91T0), mille koloogilisele kirjeldusele vastavad ka Eesti vanadel rannavallidel ja sisemaa luidetel kasvavad samblikumnnikud [2]. Praegu ksitleme vanu nmmemnnikuid loodusmetsadena (*9010), kuid vrdlemisi palju on kaitset vrivaid metsi, mis ei vasta vanade loodusmetsade kriteeriumitele, kuid pole ka nmmeharvikud. Kas vi niteks looduslikult taastunud nmmemetsad Vrska lhedal Mustoja maastikukaitsealal.

Vib-olla tuleks kaaluda vimalust tiendada Eesti elupaigatpide loendit?

Neid metsakooslusi, mida on keeruline rhmitada he vi teise elupaigatbi hulka, on vrdlemisi palju. Nimetame kuppelmaastike nlvade allikasookuusikuid vi lausa ruutkilomeetrite kaupa Lne-Eesti vsastunud soo-puisrohumaid. Nende metsakskujunemine vtab aega vhemalt sajandi, ksiti pole lootust kasutada neid karjamaadena. See-eest metsaelupaigana on nad kahtlemata looduskaitse mttes vrtuslikud.

Milliseid elupaigatpe meil leidub? Kuidas neid ra tunda? Milles seisneb nende vrtus? Phjalikuma vastuse leiab viidatud kirjandusest, siin tutvustan liigitusksusi vaid pgusalt.

Atlantilise, kontinentaalse ning boreaalse piirkonna metsastunud luited (2180). Neile on eriomased jndrikud valgusklluses kasvanud mnnid, paiguti vib leiduda ka kaski ja ksikuid kadakaid. Vga harva on luidetel tammevserikke (Peipsi kaldal) vi krge phjavee tingimustes sanglepikuid (philiselt Hiiumaal). ldiselt ei peeta luitemetsadeks neid metsakooslusi, mis vastavad vanade loodusmetsade kriteeriumitele.

Luitemetsad on levinud Edela-, Loode- ja Phja-Eestis (# 2).

Vanad loodusmetsad (*9010), varasemais artikleis sageli nimetatud ka lnetaigaks (western taiga). Inimmjuta vi juhusliku vheolulise inimmjuga looduslikult uuenenud ja arenenud metsad. Leidub paljude plvkondade puid, tunnuslik on kuivavate ja kuivanud puude ning laguneva lamapuidu jrjepidevus. Metsa struktuur on kasvukohale omaselt rikkalik: mitmerindeline, hiluline jne.

Eestis liigitatakse selle tbi alla kasvukohatingimustelt suuresti erinevaid metsi: okaspuuenamusega loometsad, nmmemetsad, palumetsad, liigivaesed laanemetsad, rabastuvad metsad, aga ka srjakaasikud, salukaasikud (ja -mnnikud) ning soovikumnnikud; samuti nimetatud teiste arumetsatpide kaasikud ja haavikud. Sellesse tpi kuuluvad ka plengualad, kuid phitunnus on plenud puidu olemasolu ning metsakoosluse looduslik taastumisprotsess.

Suur osa Eesti metsadest oleks inimmju puudumisel vana loodusmets, kuid selliseid alasid on tegelikkuses raske leida. Rohke kuivanud puiduga ja metsamajanduslikult hooldamata puistud pole kaugeltki alati nn. vanad loodusmetsad. Samuti ei kuulu sellesse tpi enamik eakate puudega liigivaeseid psimetsi (valgusrikkad pohla- ja mustikametsad, mis meeldivad puhkajatele; # 1).

Enim on vanu loodusmetsi silinud Ida-Virumaal, Prnumaal ja Hiiumaal. Krvemaal ja Loode-Eestis oleme neid juurde saanud ulatuslike plengute tttu. Saaremaal ja Plva- ning Vrumaal leidub kriteeriumeile ligilhedaseltki vastavaid vanu loodusmetsi vga vhe, philiselt fragmentidena soodes ja nende lhedal (# 3, # 4, # 5).

Tamme, prna, vahtra, saare vi jalakatega Fennoskandia hemiboreaalsed epiftiderikkad salumetsad (*9020), nn. laialehised salumetsad. Need on inimmjuta vi varem niitmiseks-karjatamiseks kasutatud laialehised loo-, srja- ja salumetsad. Lammimetsad ja pangametsad siia ei kuulu.

Looduslikke laialehiseid salumetsi tuleb meil ette vga harva ja enamasti on koosseisus ka kuuski. Ajalooliselt on inimene sgavatel parasniisketel muldadel kasvanud lehtmetsade asemele rajanud pllud, jrjepidevaid salulehtmetsi on jnud kaugetele sooservadele ja soosaartele. Loo- ja srjametsad hlmavad rohkelt endisi puiskarjamaid ja puisniite.

Kuna mereline kliima on lunapoolse levikukeskmega lehtpuudele soodne, siis leidub seda elupaigatpi enim Lnemaal, Prnumaal ja lnesaartel (# 6), samuti Lne-Virumaal (philiselt endised tammedega puisrohumaad) ja Jgevamaal (saarikud).

Hariliku kuusega rohundirikkad Fennoskandia metsad (9050), nn. salukuusikud. Sellesse elupaigatpi rhmituvad viljakatel muldadel kasvavad lopsaka rohurinde ja tiheda psastikuga kuusikud nii loo-, srja-, salu- kui ka soostunud metsade seast. Liigivaesed vi vhese rohurindega vanad kuusikud arvatakse vanade loodusmetsade hulka. Positiivsete pinnavormide krrelisterohked kuivad kuusikud vivad kuuluda tpi 9060 (okasmetsad moreenkrgendikel).

Elupaigatpi kuuluvad jrjepidevad vanemad kuusikud, sealhulgas psimetsad mitmes rindes ja vanuseastmes oleva kuusega. Kaitsevrilistes kuusikutes peaks olema vana sammaldunud lamapuitu, tkaid, samuti ksikuid kuivanud ja kuivavaid kuuski. Mitmekesises kuusikus pole vaja karta ulatuslikku raskirstet, mis hvardab inimese kujundatud hevanuselisi puistuid.

Salukuusikud on enim levinud Kirde-, Kesk- ja Ida-Eestis, samuti Prnu- ja Viljandimaa lunaosas (# 7).

Okasmetsad oosidel vi glatsiofluviaalsetel mhnadel (9060), nn. srjametsad, on jrjepidevad ning metsaelupaigana vrtuslikud okas- ja okassegametsad, mida ei saa ksitleda vanade loodusmetsadena ega rohundirikaste kuusikutena. Enamasti asuvad need metsad positiivsetel pinnavormidel, mnikord vib neid leida ka rgorgude lunapoolsetel nlvadel (# 8).

Sageli on enamuspuuliigiks mnd, teises rindes leidub vahtraid ja tammi, rohurindes kasvab hulgaliselt sinililli ja lubjarikka koresega piirkondades ka niteks punet ja vrvmadarat. sna tavalised on tiheda sarapuualusmetsaga puistud. Varasematel aegadel on need metsad tihti olnud karjamaade osad.

Fennoskandia puiskarjamaad (9070). Mitmesuguse puistu koosseisuga, hredad vi suurte lagendikega tavaliselt tasandike metsaalad, mida on kasutatud karjamaadena. Tunnuslikuks peetakse niidukamara leidumist.

Kui varem olid puiskarjamaad vga levinud maakasutusviis, siis tnapeval leidub seda elupaigatpi haruharva (#9). Sagedamini vib tarvitatavaid puiskarjamaid, mis aitavad hoida prandkultuuri, nha veel Saaremaal ja Lne-Virumaal.

Fennoskandia soostunud ja soo-lehtmetsad (9080) hlmavad kiki loodusliku struktuuriga jrjepidevaid lehtmetsi soostunud ja soomuldadel: kaasikuid, sanglepikuid ja lehtpuuenamusega segametsi soostuvate metsade, lodude ja madalsoometsade seast. Lammi- ja lammi-lodumetsad siia tpi ei kuulu.

Niliselt on seda tpi Eestis kikjal laialdaselt, kuid tegelikult on vga paljud alad kas endised metsastunud sooheinamaad-karjamaad (ksikute laiavraliste vanade puudega) vi on mdunud sajandi teisel poolel rajatud ulatuslikud kuivendusrajatised prdumatult muutnud soometsade kasvuolusid. Kuivendus parandab kuuse konkurentsivimet ja kuigi kuusk kuulub looduslikult nende metsade alumisse rindesse, ei muutu ta kunagi valitsevaks nagu kdusoometsades (# 10).

Tilio-Acerioni-kooslustega nlvade, rusukallete ja jrakute metsad (*9180) ldiselt liigitatakse nende hulka tpilised lehtpuurohked pangametsad. Kaardistamis- ja kaitsepraktika on aga nidanud, et siia peaksid kuuluma ka sisemaa jrsuveeruliste slkorgude metsad. Vikese vertikaalse ulatuse tttu ei tasu eristada niteks oruphja lammimetsa, sellele jrgnevat rohundirikast kuusesegametsa ja nlva lemises osas oosimetsa vi vana loodusmetsa riba.

Pangametsad on omased Phja-Eestile, nad on levinud klindi rusukaldel ja seda lbivate jgede kanjonorgudes.

Siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) on okasmetsad ja kase-segametsad, mis kasvavad turvasmullal (# 11). Jrjepidevais soometsades on puistu struktuur ebahtlane, leidub lamapuitu ja eriti tpilised on jalal kuivanud jndrikud aastakmneid seisvad mnnid. Enamjaolt on need kooslused siiski sna hevanuselised, seda tingivad sagedased plengud. Prast plengut (aga ka raie jrel) laieneb soo tunduvalt mineraalmaa arvel ning nii vib sooservades keset kidurat rabamnnikut leida seismas ksikuid tule-eelse metsaplvkonna jmedaid tvetkaid.

Sanglepa ja hariliku saarega lammimetsad (*91E0) ehk lammi-lodumetsad asuvad alati ojade-jgede (harvem jrvede) lheduses ning on ajuti leujutatud. Vooluvee setete kandumine metsa eristab neid soo-lehtmetsadest (9080), sest ka seal leidub hooajati krget pinnavett. leujutusala rmises servas valitseb tavaliselt sookask, toitainerikkamad kohad hivavad sanglepikud ja saarikud. Teises rindes leidub sageli kuuski. Vaid Koiva jgikonnas tuleb ette hberemmelgatega puistuid. Looduslikus lammi-lodumetsas on tavaliselt ohtralt kuivanud ja mdanevat puitu, sest leujutused tekitavad tugeva hiringureiimi (# 12).

Kahjuks on neid kooslusi meil looduslikus olekus silinud rmiselt vhe. Ajalooliselt raadati nad lamminiitudeks, viimasel sajandil on nende hulk vhenenud kuivendamise ja jgede gvendamise tttu.

Hariliku tamme, knnapuu, pldjalaka, hariliku saare vi ahtalehise saarega lammimetsad suurte jgede kaldavallidel (91F0) ehk laialehised lammimetsad on samuti Eestis vga haruldane elupaigatp. Enamasti leidub suuremate jgede ja nende sootide kallastel vaid kooslusekatkeid, mille liigiline koosseis on vga mitmekesine. Tpiliseks peetakse jalakaid, knnapuid, saari, tammi, prnasid, vahtraid ja leppi, aga kohati vib vallidel kasvada ka haabu, kaski, remmelgaid ja mnde. Alusmetsas on tavaline kuusk ja toomingas, psarinne on tavaliselt vga tihe.

Kitsaste ribadena vib laialehiseid lammimetsi leida ristamas jesnge ka rgorgudes ja kanjonites, kus nad lhevad kohe le teisteks metsaelupaigatpideks.

Kokkuvtteks. Loodus on alati palju mitmekesisem kui mis tahes loend. Ilmselt on praktikas vimatu saavutada tielikku ksmeelt eri ekspertide kaardistatud elupaikade mratluste ja eriti nende piiride suhtes. Tuleb kindlaks teha keskkonnaolud, puistu vanus ja loodusmetsa elementide olemasolu ning ohtrus, ksiti peab nii mnigi kord oskama seda metsa ette kujutada nii sada aastat tagasi kui ka saja aasta prast. Vib-olla polegi metsas vga eakaid puid, aga struktuuri jlgides on sajanditevanune jrjepidevus ilmselge; teisal aga seisab mets kui sammastik, kuid sna tenoliselt oli selles kohas 130 aastat tagasi hoopis heinamaa.

Kas vana loodusmets saab asuda tiheda liiklusega maantee krval? Kui palju kriteeriumeile mittevastavat metsa vib elupaik haarata puhvriks, et raie ei mjutaks vrtuslikku ala? Kui vikesi puistulaike ldse elupaigana eristada? Mida teha vikesepindalaliste kontrastsete elupaikadega, mis korrapraselt vahelduvad?

Need ja paljud teised ksimused jtavad elupaikade kaardistajatele ja looduskaitsepraktikutele paratamatult teatud loomingulise vabaduse, et talitada nii, nagu loodusele parem.


1. Euroopa Nukogu direktiiv 92/43/EM, looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta: http://www.envir.ee/natura2000/files/doc/loodusdirektiiv.pdf

2. Kokkuvte Euroopa loodusdirektiivi lisade muutustest 2003, http://ec.europa.eu/environment/nature/legislation/habitatsdirective/docs/2004enlarg/habitats_summary.pdf)

3. Kuris, Merle; Ruskule, Anda 2006. Favourable conservation status of boreal forests: monitoring, assessment, management. Balti Keskkonnafoorum. http://files.bef.ee/metsatrykis.pdf

4. Paal, Jaanus 1997. Eesti taimkatte kasvukohatpide klassifikatsioon. Eesti Keskkonnaministeerium, RO keskkonnaprogramm, Tallinn.

5. Paal, Jaanus 2000. Loodusdirektiivi elupaigatpide ksiraamat. http://www.botany.ut.ee/jaanus.paal/n2000.pdf

6. Paal, Jaanus 2002. Estonian forest site types in terms of the Habitat Directive. Baltic Forestry 8: 2127.

7. Paal, Jaanus 2004a. Loodusdirektiivi elupaigatpide ksiraamat. Eesti Keskkonnaministeerium, Digimap O.

8. Paal, Jaanus 2004b. Euroopas vrtustatud elupaigad Eestis. Eesti Keskkonnaministeerium. Ilo.

9. Paal, Jaanus 2007. Loodusdirektiivi elupaigatpide ksiraamat. Auratrkk, Tallinn.

10. Palo, Anneli 2004. Natura 2000 metsaelupaigad. Eesti Keskkonnaministeerium. Eesti Loodusfoto, Tartu.

11. Viilma, Kaili 2004. Management of forests in protected areas. Background paper. Balti Keskkonnafoorum. http://www.bef.lv/data/file/BP_forests.pdf



Anneli Palo
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012