Eesti Looduse fotov�istlus
2008/11



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2008/11
Metsade looduslikkuse vajadusest Baieri metsa nitel

Pisut le kmne aasta on mdas viimasest kooreraskite hulgirstest Baieri metsa rahvuspargis. Toona kuivasid puud peaaegu 4000 hektaril. Kahjustuse sedavrd suur ulatus ja kohalike ametnike otsus jtta hvingualad ainult looduse kujundada ratas rahvusvahelist thelepanu.

Luna-Saksamaal, Tehhi Vabariigi piiril, loodi 1970. aastal Baieri metsa rahvuspark. 1981 nimetati see ka UNESCO biosfrikaitseala osaks. Veel veerandsada aastat tagasi nisid rahvuspargi metsad terved ja elujulised. Paraku olid pealtnha rohelised ja tugevad metsad tegelikult loodusvaesed ja nrgad.

Kliima- ja maastikuolusid arvestades kasvanuks Baieri piirkonnas enamasti okas- ja lehtpuusegametsad. Sajanditepikkuse metsamajandamise tttu olid aga sealsed puistud peamiselt inimtekkelised puhtkuusikud, mis olid kujundatud hetaolisteks. Loodusmetsadele omased tunnused olid krvaldatud ning metsad muudetud liigivaesteks. Niteks on kirjutatud, et poolsada aastat tagasi kadusid mned linnuliigid sealsetest laantest peaaegu tielikult [7]. Sellised metsad on vga vastuvtlikud tormi- ja putukakahjustuste suhtes.

1983. aastal mllasid Baieri metsa kuusikutes tormid ning puud murdusid vi paiskusid koos juurtega pikali kmnetel hektaritel [5]. Tugevad tuuled rsisid ka psti jnud kuuski, kahjustades nende juurestikku. Vigastatud puud kannatasid veepuuduse kes ja olid seetttu nrgestatud ning koos murdunud puudega kujunes raskitele soodne toidubaas. Tormist kahjustatud alasid asustasid kuuse-koorerask ja harilik vrarask ning paari aasta prast hakkasid tuulemurdude servade metsades kuused hulgi kuivama. Viie-kuue aasta jooksul saavutas kooreraskite arvukus haripunkti, seejrel hakkas nende hulk vhenema ning tolleks korraks vis raskirsteid pidada lppenuks.

heksakmnendate alguses tabasid sealseid metsi jllegi tormid. Kooreraskid said tuulest kahjustatud puudel taas judsasti paljuneda ja algas jrjekordne metsade ulatuslik kuivamine [7].

Koos raskitega tulid Baieri metsadesse ka nende vaenlased. Niteks suurenes raskitest toituvate kolmvarvas-rhnide hulk [7]. Kuigi kooreraskite arvukusele on iseloomulik tsklilisus, on hilisemad kahjustused Baieri metsa rahvuspargis olnud esmastest tunduvalt viksemad. Kohalike metsandusametnike hinnangul hlmavad kuivanud metsad le 4500 hektari ehk kuuendiku rahvuspargi kogupindalast, ndseks arvatakse hullem mdas olevat. Metsade liigirohkus on hakanud suurenema. 2006. aastal tehtud uurimuse phjal on putukate liigirikkus nii tormimurrualadel kui ka nendega klgnevate puistute servades tunduvalt suurem kui kahjustusaladest kaugemale jvates metsades [5]. Rahvuspargi metsadesse on tagasi tulnud metsised ja ilvesed, samuti on mrke huntide naasmisest [7].


Aastakmneid on metsaloodust kaitstud peamiselt nn. punase joone phimttel: kaardile tmmatakse joon, millest hel pool on kaitsealused metsad, kus inimtegevusele kohta ei ole, ning teisel pool majandusmetsad, kus lhtutakse ainult majanduslikest argumentidest. Metsade nii jme lahterdamine ktkeb endas ohtusid nii loodusele kui ka majandusele. Vikesed metsakaitsealad vivad kujuneda koloogilisteks lksudeks, kus kll elab plismetsadest sltuvate liikide isendeid, kuid elujulisi populatsioone ei teki. Eriti siis, kui kaitsealasid mbritsevatesse majandusmetsadesse suhtutakse kui puupldudesse, kust vhimate kulutustega tuleb saada vimalikult suurt saaki. Selle tagajrjel on plismetsa liikide isoleeritud populatsioonid mratud hukule.

Samuti tuleb arvestada, et mida intensiivsem on metsamajandus, seda tungivam on vajadus suurendada kaitsealasid ja luua uusi ning see omakorda vhendab vimalusi metsi majandada. Niteks Baierimaal kavandatakse biosfri kaitseala laiendada, hlmates sinna veel ligikaudu 100 000 hektarit metsa.


Eesti metsi on ikka peetud vga looduslikeks. Kneldakse, et kuna meie laaned on niteks Skandinaavia vi Kesk-Euroopa metsadega vrreldes loodusrikkamad, siis jrelikult on metsamajandus Eestis jtkusuutlik ja igasugused looduskaitsekitsendused seetttu kohatud.

Samal ajal jetakse teadlikult mrkimata, et taasiseseisvunud Eesti metsamajandamise reeglid on raie tegijale mrksa soodsamad kui aastakmneid tagasi. Niteks on kaotatud metsandusliku planeerimise nue ning raieotsuseid tehakse ksnes raiutava puistu tunnustest lhtudes (puude keskmine vanus vi diameeter). Samuti on alandatud raievanuseid. Selle kbaratrikiga peetakse nd raiekpseks ka selliseid metsi, mida metsamehed on aastakmneid pidanud keskealiseks ja seega lageraie jaoks liiga nooreks. Nnda ei lasta meie puudel enam nii vanaks saadagi, et puistus viks kujuneda liigirikas kooslus (# 2). htlasi tuleb vtta arvesse, et kaitsealune mets ei thenda veel vrtuslikku elupaika liikidele (# 3). Taasiseseisvumise jrel alguse saanud leraied viljakate kasvukohtade okasmetsades [3, 8] on juba jtnud oma jlje meie metsaloodusele, mille tagajrgi tajume alles aastakmnete prast.

Liigirikkaid vanu puistuid peaks hoidma ka majandusmetsades. Seda saab saavutada metsamajandamise planeerimise kaudu, mis on kogu maailmas tunnustatud jtkusuutliku metsanduse lahutamatu osana [2, 6]. Kui jtta eluruumi ka tavamistes kahjulikele vi kasututele liikidele, psivad metsades kogu aeg elujulistena ka nende vaenlased, mistttu ei saa rsted muutuda ulatuslikuks. Loodusega videldes jb inimene varem vi hiljem kaotajaks, ent kui oskame raskitega koos elada, vidavad kik. Kusjuures looduslhedane psimetsamajandus ei ole Eestis vras (# 4).

Oma aktuaalsust ei ole kaotanud 60 aastat tagasi avaldatud Aldo Leopoldi mtted maa eetikast: Ameerika looduskaitses valitseb kindel tendents anda valitsusele le kik mdapsmatud tegevused, mida eraomanikud ei tee. Riigipoolne omamine, haldamine, subsideerimine vi reguleerimine domineerib ulatuslikult metsanduses, karjamaade, mulla ja vesikondade majandamises, metsiku looduse ja parkide kaitses, kalade ja rndlindude majandamises, ning neid valdkondi tuleb ha juurde. Enamik sellest riigipoolse kaitse laiendamisest on kohane ning loogiline, ja teatud osa sellest paratamatu.

Kigest hoolimata tekib ksimus: milline on niisuguse ettevtmise lplik ulatus? Kas maksubaas suudab toetada selle lpptulemuslikku haaret? Millal muutuvad riigi looduskaitsele, nagu mastodonilegi, halvavaks tema enda mtmed?

Vastus, kui selline leidub, nib seisnevat maaeetikas vi mnes muus jus, mis paneb rohkem kohustusi eraomanikule. Tstuslikud maaomanikud ja -kasutajad, eriti metsamehed ja karjapidajad, kaebavad ldiselt kaua ja valjusti riigi omandi laienemise ja maaregulatsiooni kasvu le, kuid samas nitavad les vhest soovi (vaid mne ksiku silmapaistva erandiga) arendada ainsat nhtavat alternatiivi: harrastada vabatahtlikku looduskaitsetegevust oma maadel. [4]

Lpetuseks sobivad Oskar Danieli snad, mis klasid 80 aastat tagasi Eesti metsateadlaste peval: Sellest on vhe, kui me ldlausetes metsade thtsust ja vrtust toonitame. Siin on lugu sama, mis hea vee vi huga, mille iget vrtust hinnatakse alles siis, kui nad puuduvad. Nii kaugele ei tohi aga asi meie metsadega minna. [1]


1. Daniel, Oskar 1928. Meie metsad ja metsandus ametlikul valgustusel. Eesti Metsanduse aastaraamat III. Akadeemiline Metsaselts, Tartu.

2. ITTO criteria and indicators for the sustainable management of tropical forests. http://www.itto.or.jp/live/PageDisplayHandler?pageId=13

3. Kuuba, Rainer 2001. Changes in forest landscape in Estonia. Development of European Landscpes. Publicationes Instituti Geographici Universitatis Tartuensis 92: 713717.

4. Leopold, Aldo 2008. Maa eetika (The Land Ethics, esimest korda avaldatud 1949). Vaher, Aire; Keskpaik, Riste; Keerus, Klli (koost ja toim.). Keskkonnaeetika vtmetekste. Tartu.

5. Mller, Jrg et al. 2007. Forest edges in the mixed-montane zone of the Bavarian Forest National Park hot spots of biodiversity. Silva Gabreta 13: 121148.

6. Pan-European Criteria and Indicators for Sustainable Forest Management. http://www.fao.org/DOCREP/004/AC135E/ac135e09.htm

7. Scroeder, Mariana The Forest is Regenerating after Germany's Worst Spruce Bark Beetle Attack. 2003. http://newswoman.de/news/barkbeetle.htm

8. Veber, Gert 2007. Riigimetsa Majandamise Keskuse halduses olevate metsade anals seitsme metskonna nitel. Bakalaureuset loodusgeograafias. Tartu likool, bioloogia-geograafiateaduskond, geograafia instituut.



Rainer Kuuba
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012