Eesti Looduse fotov�istlus
2008/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Tjuhend EL 2008/11
Kuidas pildistada metsa?

Kllap paljud meist on maantee servas imeilusat metsa silmates ennastunustavalt pidurdanud. Ent seisma jdes ja kotist kaamerat haarates on tulnud tihti pettuda: vaade polegi enam see, mis hetk tagasi hingevrinal nhtu.

Autoaknast paistavad puud ksteise suhtes liikuvat ning kik tundub kihiline ja ruumiline. Seisma jdes see ruumilisus kaob. Veelgi keerulisem on olukord aga siis, kui vaatame metsa lbi objektiivi: kaob ra silmadega nhtav stereopilt. Silmad aitavad meil hinnata kaugusi; objekte veidike mlemalt kljelt vaadates tajume neid ruumilisena. Et nha nagu aparaat, tuleb ks silm sulgeda ja niimoodi sobivat pildivlja otsida. Ent he silmaga maailma vaadates kaob paraku enamik fotogeenseid objekte. Pildimotiivide ring tmbub hirmutavalt koomale ning detailirohked motiivid, niteks mets, kaotavad tihti oma mitmekihilisuse.

Kuidas siis saavutada seda, et pildile vaadates tajuksime metsa sgavust ja saaksime aru, kui lhedal vi kaugel asuvad erisugused objektid?


Kige olulisem on sobiv ilm. Fotoretke eelhtul peaks lausa harjumuspraselt jlgima ilmaennustust, et valida sobivaim pildistuskoht. Niteks pikesepaistelise ilmaga tasub minna avaratele maastikele vi rappa, seevastu sombupevadel sobib ideaalselt mets. Vga tiheda kuusemetsa puhul on parim halb ilm mida udusem, seda parem. Et saada ilusaid pilte hredast mnnikust ja kaasikust, on soovitatav valida pev, mil valitsevad kergelt pilvealused valgusolud. Keskpevane kontrastne pikesevalgus metsa pildistamiseks eriti ei sobi. Nii metsa kui ka muude objektide jdvustamisel peaks meelde jtma lihtsa reegli: mida kontrastsem on objekt, seda pehmem viks valgus pildi tegemisel olla, ja vastupidi. Seega keskpeval lumivalgete kasetvedega, tumedate okste ja kividega kaasikus tegutsedes kuigi head fotot loota ei maksa.

Seevastu hmune hommik vi htu lausa meelitab rappa ja metsa: udu korral saame pildile salapra, mida nendelt fotodelt kindlasti oodataksegi. Peale selle nib mets udus mitmekihilisem. Objektiivile kige lhemal olev esiplaan jb kontrastne, kuna aparaadi ja lhedal olevate objektide vahel on vrdlemisi vhe sumu. Kaugemal asetsevatel objektidel kontrastsus ja tumedus uduloori tttu aga vheneb. Seetttu on kaadrisse jvad puud erisuguse kontrasti ja tumedusega, loomata kunagi htlast hetoonilist vlja. ksiti muudab uttu uppuv hele tagaplaan pildi avaraks ja lputuks.


Pildistamisel tasub jlgida valguse suunda. ldiselt pole soovitatav teha lesvtet nnda, et pike jb piltniku selja taha: kui valgus langeb sedamoodi, minetab foto enamasti ruumilisuse ning madala valguse korral jb fotole ka pildistaja vari. Seevastu klgvalgusega saab peaaegu alati mrksa parema tulemuse. Kuna puutved, oksad, psad, kivid jne. on sel juhul helt kljelt heledamad, siis muutuvad nad ka ruumiliseks. Sama efekt tekib mnikord niteks rannamnnikus vihma ja tugeva tuule korral, kui vihmavesi on puude tved helt poolelt teinud tiesti tumedaks, teine klg on neil aga hele ja kuiv. Meie tajume sellist olukorda ruumilisena.

Ka vastuvalgus pole pildi tegemisel mingi patt. Sombuse ilmaga saab vga ilmekaid jdvustusi eriti siis, kui pike paistab lbi udu otse fotokaamerasse. Udumris pildistades pole kunagi karta, et pike hakkaks lesvttele loori tekitama. Vastuvalguse puhul peaks kindlasti jlgima, et objektiivi esilts ja filter oleksid puhtad . Selge ilma korral vastu valgust pildistades on soovitatav valida koht nii, et pikest varjaks mni puutvi vi oks, siis ei tekita pikesevalgus liiga tugevat loori.


Seisa, istu, kkita ja pikuta nnda leiad parima vaatenurga. Metsas kompositsiooni otsides viks meeles pidada, et liigsuure lainurgaga pildistades jvad lhedal asuvad puud ebaloomulikult suured, tagaplaanil olevad aga peenikesed nagu hambaorgid.

Kindlasti viks pda pildile mitut kihti. Niteks esiplaanile jtta tunde jrgi mned kivid, puud, puukoor, puuoksad, lehed jne. peaasi, et tekiks fotole n.-. sissejuhatus vi raam. Kui lesvttel on olemas ka phiobjekt, peaks selle vimaluse korral kas valguse, teravuse, vrvi vi kontrastsuse abil vlja tooma. Oluline on seegi, et phiobjekti ette vi taha ei jks sellega sama vrvi ja tumedusega objekti. Phiobjektil viks alati silida konkreetne piirjoon.

Pildistamisnurga otsingul rge olge puuselja ja -plvedega fotograaf, kes kunagi ei kkita ega rooma. Tihtipeale avanevad pnevamad vaated hoopis sealt, kust esialgu ei osanud midagi suureprast loota. ige loodusfotograaf puhaste plvedega niikuinii koju ei lhe, sestap roomake julgelt mber oma lemmikmotiivi, vaadeldes seda ka n.-. konnatasandilt. Metsateel kndides tasub vahetevahel heita pilk selja taha vib-olla saate just sealt selle retke parima pildi.


Foto kui tundmuste talletaja. Pildistades metsa, tuleks olla ettevaatlik, kui kasutate polariseerivat filtrit. Eriti kehtib see prast vihma lehtpuumetsa kohta: kui filtrit liiga julgelt kasutada, vivad kik puulehed muutuda htlaseks roheliseks kogumiks. ldse tuleks pildistamisel silmas pidada pildi tonaalsust, sest selles peitub oma lugu ja emotsioon fotograaf saab tundeelamust edasi anda vi vhemalt seda (tonaalsust) ise suunata.

Kige lihtsam on fotost kiirgavat emotsiooni mjutada heleduse ja tumedusega. Eespool kirjeldatud heleda udupildi vastand on kindlasti salaprane ja pisut hirmutav ine mets. Kuna enamik fotoaparaate ritab teha tumedast st halli, siis igeid pilte paraku vga tihti ei negi. Pigem on need kuuvalguse pildid, mis nevad vlja nagu keskpevased. Seega, kui soov on pildile pda sngeid emotsioone, tasub kasutada srikompensatsiooni 1,5 kuni 4.


Thelepanekuid talveks. Lumist metsa pildistades tuleks kindlasti jlgida, et fotoaparaadi valgetasakaal oleks pikese vi maitse jrgi stitud vahemikku 45006000 kelvinit. Kui aga kasutada automaatset valgebalanssi, vib juhtuda, et fotoaparaat mistab klma valgusega varjualasid valesti ning ritab seetttu pildi vrvi kompenseerida soojema tonaalsusega. Selle tttu jb lumi kollane ja see pole kuigi kena.

Parim aeg klma punaka kumaga ilusate talvekaadrite jaoks on varahommikul enne pikesetusu vi htul prast pikeseloojangut. Sel ajal otsest pikest objektidele enam vi veel ei lange ja helendab vaid taevas kui suur pehme valgusallikas. Valguskuma langeb siis selgelt hest suunast, varjud on pehmed ning fotole jnud punakassinine valgus kannab endas imehsti karget talveklma.

Noil vrtuslikel tundidel tuleks kindlasti appi vtta statiiv, kuna on vaja kasutada vrdlemisi pikki sriaegu. Ent statiiv viks olla metsa- ja maastikufotograafi asendamatu kaaslane igal ajal. Selle valimisel tuleks arvestada, et pehmel pinnasel vib statiiv vajuda 1030 cm jagu maasse seega viks kolmjala muretseda vikese krgusvaruga. Ebatasase vi pehme pinnase puhul tuleb ka ise pildistamise hetkel seista niisama kindlalt kui statiiv, sest vhimgi liikumine kandub pehme sambla vi vettimeva turbasambla kaudu statiivile ning nnda saame paigast nihkunud foto. Aparaadi vristamist aitavad vltida ka peeglilukk ja distantspult vi iseavaja.

Et klma ilmaga veelgi edukamalt pildistada, soovitan ppida lugema faili histogrammi, sest madalate temperatuuride korral pole aparaadi ekraanipildi jrgi vimalik kuigi tpselt hinnata foto sritust.


Metsa tasub minna iga ilmaga. Kui riided ja muu varustus on sobiv, vib metsast saada muljetavaldavaid pilte iga ilmaga, ka paduvihma korral iseranis ilmekad kaadrid tulevad siis tihedas sgavas metsalaanes.

Ent pealekauba kenadele kaadritele saab mlestuseks ka tuhat ks erisugust lhna, mis ehedatena meenuvad veel kuid hiljem oma metsafotokogu sirvides. Kohtumiseni metsas!



Jarek Jepera
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012