Eesti Looduse fotov�istlus
05/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
ESSEE EL 05/2002
Miks taimeteadus, siin ja praegu?

Kord hletasin Tartust Tallinna. Sain auto peale, kus juba ks hletaja sees istus ja agaralt juhile rkis, kuidas maailma asjad tegelikult on: Ma ei saa aru, miks inimesed bioloogiat pivad ja sellega tegelevad? See on ju tielik mttetus. ppigu ja tehku midagi, mis annab teadmisi reaalse elu kohta, juura vi majandus niteks. Sellisele jutule vastu vaielda tundus tookord lootusetu, mtisklesin hoopis, miks ma siis ikkagi pin bioloogiat ja huvitun taimekoloogiast.

Taimed on toredad uurimisobjektid, kuigi enamasti arvatakse, et nad on tuimad ja rumalad, klbamata isegi elusolenditeks. Taimed ei paista liikuvat ega kituvat, kuid see on ksnes illusioon. Taim suudab seemnete abil levida lhikese aja jooksul sadade kilomeetrite kaugusele tuulega, veega vi mnd looma transpordivahendina kasutades. Ka maa sees ei kasva uued vsundid juhuslikult, vaid ikka sinna, kus sobiv keskkond.

Taimi vetakse sageli liialt enesestmistetavatena. Ilmselt vhesed teadvustavad, et taimed on hapnikku tarbivate organismide elu alus ja globaalses skaalas tiesti asendamatud. Taimed katavad meid riietena, enamik inimesi elab suuremalt jaolt taimedest tehtud majades. Paber, mida te praegu kes hoiate, oli kunagi taim. Taimi ei hinnata vriliselt seetttu, et oma teadmatuses ei osata thele panna nende elu huvitavust, keerukust ega mitmekesisust. Taimeriigis kohtab sndi, seksi ja surma rohkem kui Tuhande ja he juttudes, me lihtsalt ei ne seda oma harjumusprasel arusaadaval ja mugaval kujul.

Tepoolest on vga raske hoomata taimede elu kogu tema keerukuses ja mitmekesisuses. Paul Colinvaux raamat Sissejuhatus koloogiasse algab snadega: koloogia on meeldiv teadus. Kas meeldiv seeprast, et ta on lihtne oh ei (Taime)koloogina pead sa tundma neid organisme, keda uurid. Lisaks omama teadmisi matemaatikas, statistikas, geoloogias, geograafias, evolutsiooniteoorias, fsioloogias, geneetikas, biogeograafias, mullateaduses jne. Mida laiem on silmaring, seda olulisemaid jreldusi vime teha. Samas ei tohi teadmised olla liiga pinnapealsed. Vaja on leida tasakaal teadmiste ulatuse ja sgavuse vahel.

Eesti on ks sobivamaid kohti taimekoloogiaga tegelemiseks. Vrreldes teiste samasuguste piirkondadega meie laiuskraadil, paistab Eesti floora, fauna, maastik ja mullastik silma erakordse mitmekesisusega. Meil leidub nii saari kui ka mandriosa, pikka rannajoont, palju siseveekogusid ja sellest tulenevalt on siin kujunenud eripalgeline kliima. Seetttu kasvab Eestis levikupiiril umbes kolmandik siinsetest soontaimedest. Kui lisada siia pikaaegsed traditsioonilised maakasutusviisid, siis ongi arusaadav, miks meie poollooduslike rohumaade vikeseskaalaline mitmekesisus on maailmas ks suurimaid, ulatudes 76 soontaimeliigini ruutmeetril.

Kuid miks meil on vaja seda kike uurida? Kitsamast, taimekoloogilisest seisukohast saab uuringutega uusi teadmisi taimekoosluste psimise ja muutumise ning mitmekesisust kujundavate tegurite kohta. Siis oskame ehk otsustada, kuidas kige thusamalt silitada koosluste struktuuri ja seega ka mitmekesisust.

Loodust viks ju silitada ka ainuksi tema ilu prast. Loodus on geniaalse idee, pikaajalise t ja briljantsete tehnikate kasutamise tulemusena valminud kunstiteos, millele ei saa vastu inimktega loodu. See kunstiteos vimaldab meil elada ja ka ise kunsti teha ning seda nautida. Kuidas saab loodust siis mitte kaitsta? Ent kaitsta saab vaid loodust tundes.

Lauri Laanisto (1978) on Tartu likooli botaanika ja koloogia instituudi lipilane, tegeleb taimekoloogiaga. 2001. aastal sama instituudi esseekonkursi Mina ja taimeteadus vitja.



Lauri Laanisto
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012