Eesti Looduse fotov�istlus
2009/1



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL küsib EL 2009/1
Mis on sel aastal uut harrastuskalapüügis?

Kaugemas perspektiivis on kalastajate jaoks olulisim keskkonnaministeeriumis koostatav harrastuskalapüügi arengukava aastani 2013 (perspektiiviga kuni 2018). See seab arengusihid ning loob võimaluse rahastada riiklikult vajalikke tegevusi. Harrastuskalapüügi arendamise peaeesmärk on suurendada harrastuskalastajate hulka ja muuta harrastuskalapüük kättesaadavamaks, lähtudes seejuures kalavaru jätkusuutliku kasutamise põhimõtetest.

Eestis on hinnanguliselt ligi 50 000 harrastuspüügiõiguse alusel kalastajat ehk lihtsamalt öeldes õngitsejat. Peale selle väljastatakse aastas ligi 8000 kalastuskaarti püügiks harrastusliku nakkevõrgu, õngejada või vähipüügivahenditega või püügiks lõheliste jõgedel ja looduskaitsealadel. Kalastuskaartide arv on üldjuhul piiratud ning nende kasutajad peavad esitama loa andjale püügiandmed.

Oluline uuendus on mullu detsembris loodud võimalus taotleda elektroonilist kalastuskaarti ning esitada püügiandmed kalanduse infosüsteemi kaudu (kala.envir.ee). Nõnda on harrastuskalameeste toiminguid tunduvalt lihtsustatud: kadunud on tülikas vajadus saata püügiandmed posti teel või esitada need loa andjale kohapeal.

Pole välistatud, et blanketile trükitud kalastuskaardid on tänavu tarvitusel viimast aastat ja edaspidi tehakse kalapüügiõigus kindlaks vaid isikut tõendava dokumendi abil või saab neid taotleda innovaatilise mobiilimakse kaudu. Seda enam, et alates 1. veebruarist tuleb harjumuspärase keskkonnateenistuse asemel taotleda kalastuskaarti loodavast keskkonnaametist. Kuna uue ameti struktuur on regioonipõhine ja regioone tuleb märksa vähem, kui oli keskkonnateenistusi, kuluvad kalastuskaarte hõlmavad internetiteenused marjaks ära.

2009. aastal viiakse püügivõimalused vastavusse säästva kalavaru majandamise põhimõtetega ning teadlaste soovitustega; majanduslikult mittetulutoovatel veekogudel tagatakse 50 000 õngitsejale paremad püügivõimalused. Populaarset ja keskkonnasäästlikku õngepüüki edendab ka harrastuslike nakkevõrkude piirarvude vähendamine mitmes Eesti väikejärves. Ühtlasi on nüüd võrgupüük keelatud Silma looduskaitsealal, õngepüüdjate hulgas hinnatud piirkonnas, tagades õngitsejatele paremad püügiolud.



Herki Tuus, keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012