Eesti Looduse fotov�istlus
2009/1



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Snumid EL 2009/1
2008. aasta oli ks soojemaid

Maailma meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) andmetel oli 2008. aastal maakera keskmine hutemperatuur 0,31 C vrra krgem vrreldes 1961.1990. aastate keskmisega (14 C).

Samas ji keskmine temperatuur siiski veidi madalamaks kui 21. sajandi algusaastatel. Selle phjuseks peetakse 2007. aasta teisel poolel avaldunud nhtust nimega La Nia, mis jahutas merepinda Vaikse ookeani kesk- ja idaosas ning mjutas viimasel poolaastal paljusid alasid kogu maailmas.

Mullu registreeriti maailma paljudes kohtades ekstreemseid ilmaolusid: kuuma- ja klmalaineid, leujutusi, lumetorme, puda. Mullune vimsaim troopiline tsklon oli Nargis, mis tabas Myanmari mai algul, hvitades tuhandeid kodusid ja tappes ligikaudu 78 000 inimest.

Atlandi ookeanil tekkis 2008. aastal 16 troopilist tormi, nendest kaheksa kasvas orkaaniks. Suurimat kahju tid orkaanid Hanna, Ike ja Gustav, mis judsid Ameerika hendriikide ja Kuuba rannikule.

Arktika merej pindalaks mdeti mullu septembris 4,67 miljonit km2. 2007. aastal oli selle vikseim pindala 4,3 miljonit km2.

Paljudes Euroopa piirkondades oli 2008. aasta keskmine temperatuur varasemast krgem, kuigi talv oli suuremal osal Euraasia mandrist vga klm. Niteks Trgis oli jaanuarikuu viimase 50 aasta klmim. Ekstreemne klm phjustas inimkaotusi Afganistanis ja Hiinas. Siberis ja Skandinaavias oli aga viimane talv tavalisest soojem.

Eestis oli eelmine talv rekordiliselt soe (vt. ka Eesti Loodus 2008, nr. 12, lk. 620). Detsembrist mrtsi keskpaigani oli hutemperatuur pikaajalisest keskmisest 68 kraadi vrra krgem. Sademete poolest oli mdunud august rekorditerikas: enamikus Eesti meteoroloogia ja hdroloogia instituudi (EMHI) mtejaamades sadas maha vhemalt kahe kuu norm. Veelgi sajusem oli august 2003, kui Jhvis sadas 265 mm (norm 86 mm).

Ka lume poolest oli mullune mrts helde: Mandri-Eestis mdeti lume paksuseks kuni 32 cm (vt. fotot). Novembris aga oli Mandri-Eestis lumikatte paksus lausa kuni 44 cm, Kuusikul rekordiline 56 cm.

Esialgne teave 2008. aasta maailma ilmastiku kohta on saadud eelkige ilmajaamade, laevade ja poide vaatlustest, mille andmeid on kogunud ning edastanudd WMO-le riikide ilmajaamad. Mahukaima ajakohastatud informatsiooni avaldab WMO 2009. aasta mrtsikuus.



EMHI
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012