Eesti Looduse fotov�istlus
2009/3



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2009/3
Eesti idarannikul

Mererannaga harjunule tundub kuum Peipsi suvepev liiga sisemaine. Hoolimata vastu rannaliiva vi muulikive loksuvatest lainetest, hoolimata silmapiirini avarduvast veevljast. Muidugi, lhnad on ju teised. Ja on teadmine: jrv jb siiski jrveks.

Ent talve-eelne Peipsi muutub tundmatuseni. Liikunud risti lbi lumise klmakraadide hlmas Mandri-Eesti, on jrve rde saabumine justkui vabanemine, kui vljajudmine ilma serva peale. Juba enne Kallastet jb silm pidama taamal laiuvale kummalisele tumehallile vndile raagus latvade ning valgete katuste kohal. Seal allamge ta on Peipsi.

Eestis pole teist srast pangapealset linna kui Kallaste. Lhestikku asetsevate puitmajade vrvikirevus ilmneb iseranis selgesti lumevalevuse taustal. Kui vhegi vimalik, on majad tikkunud ohtliku pangaserva lhedale. Nnda on piki rannatnavat tekkinud suur klakoda. Peipsi lainete hl kajab kikjal majaseintelt vastu: sahh-sahh
Siin-seal laskuvad trepid jrsakust alla, rannale. Et veeseis on vihmase aasta tttu krge, trgivad lained tkati sna jrsaku jalamile. Nii ei saa piki pangaalust jalutamisest suuremat asja. Ikka ja jlle jn toppama jkoorikuga kaetud rndkivistel neemekestel ning jrsakutel. Seal peituvaid jalgumurdvaid lhesid varjab lumi ning ogaliste pldmarjade vditihnik. Niisiis ei tule meeldiv uitamine sedakorda kne alla.

Kndides mda paljanduvate pankade jalamit, oleks priski keeruline kokku lugeda Peipsi uuristatud koopaid. Parem on lihtsalt imetleda seda Eesti kige kooparohkemat rannaliku. Kiigata avaustesse, leida ootamatult sgavale keerduvaid vlvkike, lasta mttelennul piki neid rnnata maailma, kus muistendid ei tarvitsegi olla pelgalt muistendid.

Kujutlustest ratab hes jrjekordses lahekrus ette tulev mitmekeelne teabetahvel. See kneleb 390 miljonit aastat tagasi settinud punakatest pimjakihilistest devoni ajastu setetest ehk Arukla lademest. Siit on hulganisti leitud devoni kalajnuseid, teiste seas 1015 meetri pikkuste luatute kalade, rkalade, kopskalade ja vihtuimsete omi. Vihtuimsed olid devoni merede ja randade kiskjad. Kllap meie esivanemad, kahepaiksete eellased. Pealekauba annab teabetahvel teada, et Kallaste pank on Eesti suurima kaldapsukeste asurkonna pesitsuspaik. Selles ei pea kahtlema. Pangaste laserva kirjavad rohked avaused otsekui auklikul juustul.

Kaldapsukesi sel julukuisel, alles valgenenud hommikul mistagi kohata ei nnestu. Mingi sulekera siiski vupsab hest august vlja ja kaob hku.

On kllaltki tegu, et libedast-lumisest-kivisest pldmarjanlvast le ukerdada. Ent vastutasuks avaneb lpuks Kallaste panga lunapoolseim, kige suurejoonelisem lik. Sedapuhku ilmutab ta end iseranis lummavalt. Punakate kaljuseinte turjasid katab kontrastne valev lumi, jalamile jb kitsuke lume- ja liivariba, tumendavad rndkivilasud ning jrve suurvett rpavad kaardus pajuoksad. Siin-seal on lained kuhjanud paari jala krgusi jrvekarpidest ja teokodadest valle. Merekarpidega harjunu jaoks on kuhjatises leiduvad lubijnused ige eksootilise moega.

Halli Peipsi lained aga muudkui tulevad ja tulevad. Siin ei kosta nad sahh ja sahh nagu taamal Kallaste rannatnava majade vahel. Siin teevad lained randa veeredes mitu korda tugevamat hlt. Otsekui trotsides oma jtuma kippuvaid lahesoppe, tukab Peipsi Kallaste kohal laineid vastu maad iseranis rahutult. Selles puudub merelainete sgavamalt hingav, mdukam intervall. Ei, Peipsi hingab ttlikult. Ta laksutab vastu rannakive, saadab kiiresti he vahuharja teise jrel liivale vi rannakarbikuhjatistesse. Jtuvatest pritsmetest tekivad pajuokstel ja pillirookrtel kumavad klaasskulptuurid.

Peipsi laksub rutakalt, solistab iseteadvalt rndkivide vahel. Selles kiirustamises on senikogematu lumm, paeludes end unustama, kuulama sna pikaks ajaks. Samal ajal uitab pilk lainetest voolitud neemejalamil, liigub mda punetavat liivakaljut heksa meetri krgusele lumisele harjale ning siis tagasi halli vee ja halli taeva kohtumisjoonele. Ttlevad lained eksivad oma teel panga varingust alles jnud koopasoppi. Tosina aasta eest oli koobas hoopis avaram: seal sees punasel smeral devoni liivaprandal sai toona mugitud Hiiumaa leiba ja kilu ning kuulates lainete liivale sumbumist tdeda, et Kallaste kohal on Peipsi vaata et merisem kui pris meri ise.

Nd noolib Peipsi meri vees istuvat kaljujalamit eriti juliselt, tuletades meelde suisa Pakri neeme. Nii karges hus pole tunda ka erinevust reetvaid lhnu. Nagu oleks testi suure mere res, millele vastu astuv kaljupank on lihtsalt teist vrvi: kambriumi ebamrase pastelse pruunkollaka asemel sooja punakat karva. Kui nd veel pike need kaljud hgvele loidaks.

Selle asemel rhib kagust piki niigi halli veevlja lhemale veelgi tihedam hall mass. See on tavaline detsembrihgu, mis varsti rikese selge nhtavuse endasse matab. Ent veel enne, kui ta kohale juab, tuleb mul bussi peale kiirustada. Idarannikult tagasi lbi lumise Mandri-Eesti lnesaartele, kus rohi haljendab endistviisi hilissgiseselt, kirendades valevatest kirikakraitest ning peites endas esimesi arglikke sgavrohelisi mrtsikellukeste leheotsi.

Talvehaku Peipsi hl saadab mind veel ndalaid hiljem, psivalt vaba mere keskel. Kuidas ta seal lumistel Kallaste tnavatel kajas. Kuidas Peipsi enne jtumist oma judu nidates punaste kaljude all msles, ttlikult hingas.



TAPIO VARES
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012