Eesti Looduse fotov�istlus
2009/3



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2009/3
ESTONIA MATSALU reformide keerises

Eestis lindude ja nahkhiirte mrgistamist korraldav Matsalu rngastuskeskus oli kuni viimase ajani riikliku looduskaitsekeskuse talitus. Praegu on Eesti looduskaitsessteem reformituulte meelevallas. Millise asutuse haldusalas ja kuidas Eestis lindude mrgistamist jtkatakse, nitab lhitulevik.

Rngastamine kui meetod on osutunud kasulikuks kigis lindude bioloogia valdkondades, kus on vaja eristada kindlaid isendeid ning jlgida nende elukiku paljude aastate vltel: olgu niteks populatsioonikoloogia vi rndebioloogia. Ehkki rngastamine, mis nuab kll teadmisi, tpsust ja mitmesuguseid oskusi, ei ole siiski otseselt teaduslik tegevus, on niteks teave rngastatud lindude taasleidude kohta kahtlemata suure teadusliku vrtusega.

Esimesed linnud rngastati Eestis juba 1910. aastal Saaremaal Kihelkonnal. See oli htlasi esimene lindude rngastamise koht Tsaari-Venemaal. 1922. aastal hakati linde rngastama Tartu likooli juures asuva looduseuurijate seltsi ornitoloogiasektsiooni (praegune Eesti ornitoloogiahing) algatusel.

Alates 1947. aastast olid Eestis tarvitusel Moskva rngastuskeskuse rngad. Uued, Eesti omad rngad, pealdisega ESTONIA MATSALU, veti kasutusele 1970. aastal ja ndseks on nendega mrgistatud peaaegu kolm miljonit lindu.


Tsiselt vetava keskusena pildile. Aja jooksul on Matsalu rngastuskeskusesse kogunenud hulganisti rngastus- ja taasleiuandmeid. Praeguseks oleme seega judnud sinnamaani, kus tuleb igati soodustada nende andmete kasutamist, tleb rngastuskeskuse direktor Olavi Vainu ja lisab, et praegu muudetakse andmestikku elektrooniliseks, samal ajal andmebaasi arendades. Esmajrjekorras pame elektroonilisse andmebaasi mrkida kik taasleiud. Rngastusandmed sisestame esialgu vaid alates aastast 2000. Praegune baas ei vimalda tervet rida pringuid, mis oleksid kokkuvtete tegemisel hdavajalikud. Tielikult puudub andmete elektroonilise arhiveerimise vimalus nahkhiirte ja vlismaal rngastatud lindude kohta, kuid seda vimalust praegu luuakse, vtab Vainu kokku keskuse sisemise tkorralduse muutused.

Kuni aastani 2000 on Matsalu rngastuskeskus suutnud trkis avaldada kik andmed rngastamise ja taasleidude kohta. Viimastel aastatel on nende kokkuvtete tegemine soiku jnud, kuid rngastuskeskus kavatseb neid kindlasti jtkata. Pikaajalise plaani jrgi ei tuleks levaated avaldada mitte ainult kuiva statistikana, vaid pakkuda lugejale ka kitvamat teavet, niteks eraldi kokkuvtteid mne liigi vi liigirhma kohta. ks lhisihte on oma veebileht, kust huvilised leiaksid uudiseid, juhendeid, viiteid jms.

ks kesksem suund on pakkuda rngastajatele projekte, kus linde mrgistataks vajadusel ka vrviliste rngastega, rgib Olavi Vainu. Et rngastamisel oleks ikka kindel eesmrk, mida ja keda uurida, seda aitab saavutada ka rngastuskeskuse teadusnukogu. Mistlik on teha teiste keskustega koostd ja osaleda jukohastes rahvusvahelistes projektides. Eesti on liiga vike selleks, et ise kike teha ja korraldada.


Uus looduskaitseseadus, mis stestab ka rngastustegevuse Eestis ja nuded lindude rngastajatele, on peatselt valmis. Seaduseelnu tutvustas mullu juunis Hiiumaal Paladel peetud Eesti ornitoloogiahingu suvepevadel ja rngastajate vabariiklikul kokkutulekul riikliku looduskaitsekeskuse liigikaitsespetsialist Ivar Ojaste. Eelnu tekitas palju ksimusi ja arutelu. Hoolimata hisest murest jrelkasvu prast karmistuvate litsentsimisnuete tttu, olid kohalviibijad hel meelel, et Eestis tuleks lindude mrgistamises lpuks ometi saavutada Euroopa tase. See thendaks ka tiuslikku litsentside ssteemi, alates rngastajaks prgivate noorte koolitusest kuni kogenud tegijate tiendusppe ja atesteerimiseni.

Margus Ots, Eesti geenivaramu asedirektor, rngastuskeskuse teadusnukogu liige: Rngastussporti pole mtet teha. Kui rngaid ldse panna, peaks seda tegema nii nagu igal pool mujal maailmas, kus rngastuskeskused korraldavad lhema- vi pikemaajalisi projekte, keskendudes mingile konkreetsele liigile vi liikide rhmale. Lindude rngastamine Eestis peab minema kontrolli alla selles mttes, et niteks vrgupgiloa taotlemisel ei piisa vaid aastasest praktikast ja rasvatihase tundmisest. Litsentside andmise kord ja sellele eelnevad koolitused peavad olema selgelt reglementeeritud!

Eedi Lelov, Prnumaa Kadase kooli ajaloo- ja loodusainete petaja, Prnumaa linnuklubi Buteo juhatuse esimees: ldiselt pooldan reeglite karmistamist, kuigi mul on siinjuures oma ngemus. Kmme ja enam aastat linde rngastanud vanad kalad peaksid olema vabad igasugu eksamitest ja testidest, sest kogemus iseenesest on ju oi-oi kui vrtuslik asi. Hdasti oleks vaja uut rngastaja meelespead vi ksiraamatut, kus oleksid kirjas senised rngastamiskogemused, npunited ja juhised.

Mingit ministeeriumi komisjoni, kes hakkaks rngastajaid atesteerima, Eedi Lelov ei tunnusta. Srane komisjon vi ajutrust viks olla kll, kuid rngastajad peaksid selle ise valima endi seast, on Lelov veendunud. Komisjonis peaksid olema nn. tipprngastajad, kes asja tunnevad, ja kui neile antakse igus atesteerida noori vi uusi rngastajaid, siis nen mina, et krgharidus peaks selle komisjoni liikmetele olema kohustuslik. Veel lisab Lelov, et noortele rngastajatele peaks leitama nn. mentorid kogenud te hulgast. ldiselt on skeem pipoiss-sell-meister end sajandite jooksul igati igustanud. Muidugi, selles skeemis oleks selli seisuses vast tavarngastaja ja meistri seisuses mentor, pipoiss oleks aga see, kes meistri juures tarkust omandab.


Jrelkasvu pole. Tippaegadel tegutses Eestis umbes kolmsada aktiivset lindude rngastajat ning puudus ei olnud ka noortest huvilistest. Viimase 15 aastaga on olukord tielikult muutunud. Rngastajaid on Eestis praegu ligikaudu sada, rgib Olavi Vainu, kuid tsisemaid tegijaid on vaid paarikmne ringis. 2007. aastal mrgistati Eestis umbes 33 000 lindu. See on tippaegadest, mil rngastati kuni 161 000 isendit aastas, oluliselt vhem. Suur osa linde rngastatakse sgisrndel Kabli, Vaibla ja Srve linnujaamades.

Eedi Lelov: Pole ju suur saladus, et jrelkasvu osas on pud, kuid looduses kulgevad protsessid ikka tusude ja langustega ning sinna pole midagi parata. Mis edasi? Thtsad on igasuvised rngastajate trhma kokkusaamised ornitoloogiahingu suvepevadel. Soomlastel on niteks tore tava, et igal aastal annavad nad vlja nn. rngastaja karika. Peaks meil ka proovima!

Kuivrd vib uus looduskaitseseadus veelgi vhendada huviliste lisandumist niigi hredatesse linnumeeste ridadesse? Kuivrd aduvad seaduseloojad, mida vivad kabinettide vaikuses sndinud kavad pikas plaanis kaasa tuua? Kui rngastatud lindude arvu drastiline vhenemine on ehk pelgalt aja mrk, siis ilmselt palju tsisem probleem on tsta rngastamise kui kas vi hobi maine kunagisele tasemele. See on vga oluline teaduse tuleviku seisukohalt. Tabavalt on jrelkasvu pua sgavama, kuid samavrd varjatuma sisu vtnud kokku Toomas Tammaru, Tartu likooli zooloogiaprofessor ja rngastuskeskuse teadusnukogu liige: Vga palju asjalikke inimesi on tulnud bioloogiasse just rngastamise kaudu. Seega pean rohelise bioloogia jrelkasvu mttes vga oluliseks, et rngastustegevus edasi kestaks ja et rngastamisloa saamise kriteeriume ei aetaks nii rangeteks, et uutel huvilistel pole mingit lootust rngastajaks saada.



Jaanus Aua
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012