Eesti Looduse fotov�istlus
01/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 01/2003
Kehva seeneaasta suured llatused

Mdunud aasta erakordne seenevaesus kurvastas nii tavaseenestajat kui ka seeneteadlasi. Ent samas ti ka meeldivaid llatusi: elustammedel kasvas rohkesti maksakuid ning hsti tundsid end palavate ilmadega kolm lunapoolse levikuga, meil ainult mnel aastal leitud haruldust, kes moodustasid eriti suuri viljakehasid.


Saame tuttavaks kolme Eestis vga haruldase seenega, kik nad on meil kaitse all ja punases raamatus kirjas ohualdiste vi eriti ohustatud liikidena.

Khrik (Sparassis crispa). Sstemaatikud on teda varem pidanud harikuliste sugulaseks, seda kll mninga khklusega: harikulistega hendab khrikut tugevasti harunenud viljakeha. Vliselt meenutab khriku viljakeha pisut dekoratiivkapsast. Tema kharalt asetunud lehtjad harud, mille pinnal valmivad eosed, on ilma torukeste-poorideta ja narmasteta. Vrdlev DNA-anals nitas hiljuti khriku lhisugulust hoopis torikseente vveltoriku ja juurepruunikuga [1]. Paraku on torukestekiht viljakehade allkljel arenenud nn. krgemate seente eri rhmades korduvalt ja sltumatult, vib aga sugulasrhmades ka hoopis puududa. Kllap oli metsateadlastele omal ajal sna suur llatus, et juurepess, Eesti kuuskede kige ohtlikum kahjustaja, on suguluses pilvikute, mitte aga teiste torikseentega.

hel Plvamaa kaitsealal 140-aastase mnni juurtel kasvanud khrik kitus sna ettearvamatult. Esimest korda leidis seene 1984. aastal Ants-Johannes Martin. Jrgmisel aastal teda nha polnud, 1986. aastal moodustas aga rekordsuurega viljakeha: 12,5 kilo, lbimt kuni 76 cm ja mbermt 1,8 meetrit. Kirjanduse andmeil [2] on maailma suurim khrik ja videtavalt suurim sgiseen ldse 28,8 kilogrammi leitud siiski Prantsusmaalt Mayres ligidalt.

Meie suurimat khrikut kandnud mnd murdus paraku tormituules ja viimati nhti khrikut puu tkal 1989. aastal. Aasta hiljem mrgati seent Prnu lhistel, kuid enam teda seal vist pole. Alles tosin aastat hiljem leidis khriku Liivi Jrvalt Kesk-Saaremaal ja mullu Gilleke Kopamees Saaremaal Triigi poolsaarel vriselupaigana arvele vetud metsas. Joonised ja fotod saadeti elektronpostiga Tartu mkoloogidele, seetttu sai liik kohe mratud ja kasvukoht vetakse psivaatluse alla.

Mitmetes seene-pildiraamatutes, ka soome keelest viimaseil aastail eesti keelde tlgituis, soovitatakse khrikut kui head sgiseent. veitsis, kus teda rohkem kasvab, mdavat khrikut turulgi. Phja-Ameerikas vite umbes kolmesaja krooni eest osta vajaliku koguse mtseeli seene kasvatamiseks oma kodus puupakul vi knnul. Meil thendaks selle harulduse korjamine sgiks jhkrat loodusvaenulikku seaduserikkumist.

Leht-kobartorikut (Grifola frondosa) on meil seni leitud vaid neljast kohast. Temagi viljakehad on suured: paljude harude tippudes rohkesti (50100 vi enamgi) labida- vi keelekujulist kbarakest, mille allkljel on nurgeliste pooridega torukestekiht. Seene viljakeha kaalub 510, erandjuhtudel kuni 20 kilogrammi, lbimt tavaliselt 2040, harvem kuni 65 cm [3].

Leht-kobartorikut on leitud suurte tammede jalamilt, ent viljakehad ei ilmu igal aastal: vahel pole neid samas kohas nhtud aastaid. hes Rakvere-ligidases tammikus on seda liiki leitud juhuti alates 1951. aastast, viimati 1986. Kuressaare ligidal oli kakskmmend aastat vahet, enne kui seent sama puutve alt jlle leiti (2001). Aasta hiljem lisandus uus leid Tallinnast poolteistkmmend kilomeetrit lnes. Siingi saavutas viljakeha suured mtmed ja kaalus veidi alla viie kilo. Et meil pole kaitse all olevaid liike veel korralikult tutvustatud, viis heausklik Klli Leppik talle tundmatu seene kandikuga koju. nneks ei pidanud ta leidu enda teada ja nii judsid SL htulehe ajakirjaniku ning fotograafi kirjeldus ja tehtud pildid elektronpostiga Tartusse. Tallinna loodusmuuseum ja Tallinna botaanikaaed omakorda muutsid osa seenest teaduslikuks tendusmaterjaliks. Et seen korjati ra prast seda, kui ta oli suurema osa oma eostest juba tuulte hoolde andnud, vib telda: lpp hea kik hea.

Krookustorik (Hapalopilus croceus) on Eestis oma levila phjapiiril. Seni teame siin kaht leiukohta. Mlemal juhul kasvab seen tammel: Lnemaal selle vga vanal elusal tvel, Loode-Vrumaal hiidtve hel mahalangenud harul. Eredalt oranid vi safrankollase tooniga vahajalt lihakad kbarjad viljakehad meenutavad pisut ldlevinud vveltorikut. Ent neil pole vvelkollast jumet, seeneliha on hoopis tihkem ning viljakehad viksemad ja kasvavad vaid mnekaupa koos.

Lnemaa seen mullu viljakehasid ei moodustanud, puu oli aga alles ja kaitstud. Vrumaa seent polnud juba kuus aastat keegi vaatamas kinud; kartsime, et mahalangenud tvi vib olla tkkideks saetud ja ra koristatud. nneks olid nii tveosa kui ka veel oktoobrini silinud viljakeha alles ja loodushoidlik maaomanik (talunik) lubas seenharulduse eest hoolt kanda. Antud juhul thendab see tammejnuste hoidmist just sellises metsikus vsas, nagu praegu. Seene foto pole siiski prit sealt, vaid helt Leedu kahest leiukohast.


Mida teha, kui leiad haruldase seene? Vib-olla need seened polegi Eestis liharuldased? Ei jua ju seeneteadlased igal aastal igale poole! Kui seenestaja leiab siin toodud piltide ja kirjelduste jrgi mne uue kasvupaiga, on ta loodetavasti kahevahel. helt poolt vrtuslik teave tuleks edastada teadlastele, aga need jvad uudist uskuma ainult oma silmaga nhes ja kega katsudes. Teiselt poolt seadus keelab kaitsealuseid liike korjata vi teisiti kahjustada. nneks on siiski veel ks vimalus: teadlasele piisab testusmaterjaliks hestainsast mne sentimeetri suurusest khriku vi kobartoriku kbarahlmast vi mnest kuupsentimeetrist krookustorikust. Sellise murdosa krvaldamine viljakehast ei kahjusta seene elutegevust. Prast kuivatamist tuleks tkike koos leiukoha tpse kirjelduse ja enda aadressiga saata EPM zooloogia ja botaanika instituudi seeneteadlastele (Riia t. 181, 51014 Tartu).


Erast Parmasto (1928) on mkoloog, ttab vanemteadurina EPM zooloogia ja botaanika instituudis. Uurinud mitme nn. krgemate seente rhma sstemaatikat, levikut Eestis ja muus maailmas ning nende levimisviise.


1. Hibbett, David S.; Thorn, R.Greg 2001. Homobasidiomycetes. The Mycota VII. Part B. Berlin & Heidelberg: 121168.

2. Kendrick, Bryce 2001.Massive mushroom. Fungifama 8 (4): 3.

3. Larsson, Karl-Henrik 1997. Rdlistade svampar i Sverige. Artfakta. ArtDatabanken, Uppsala.




Erast Parmasto
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012