Eesti Looduse fotov�istlus
2009/4



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2009/4
Lusitaanlane luubi all

Mullu augustis tegi Eesti malakoloogia hing Eestis esimest korda kindlaks lusitaania teeteo: Prnus Riia mnt. 31 krundi aias. Limustele soodsa sooja ja vihmase suve jooksul oli neid olendeid seal leitud ja hvitatud juba sadakond. Ilmselt olid nad aeda levinud krvalkrundilt, Riia mnt. 29, kus asus ASi Plantex Juhani puukooli Prnu istikuri. Puukooli ttajatega vesteldes selgus, et seesuguseid loomi oli seal kohatud vhemalt kahel-kolmel eelnenud aastal. Teistelt Juhani puukooli naaberkruntidelt tigusid ei leitud, kuid paraku see ei kinnita, et neid seal ka tegelikult ei ole.

Septembrikuu jahedate ilmade saabudes muutusid limused vheliikuvaiks ja valmistusid talvituma. Malakoloogia hing asus hiljuti ametlikult registreeritud vrliiki uurima. 9.10. septembril koguti nimetatud alalt 12 isendit: peamiselt istikuri vanadelt puitosadelt, kuid ka puupakult seeni smast, peiulillelt toitumast ning uemurult.

Kogutud tigudele kohandati korterioludesse terraarium mtmetega 28 x 24 x 14 cm, kus loomad elasid toatemperatuuril (1721C) kuni 2008. aasta lpuni.


Toit. Terraariumi phi kaeti mullaga ja sisustati aiast nopitud tavaliste taimedega: harilik naat, murunurmikas, lemmalts, vesihein, vilill, linnurohi, suur teeleht. Kahe jrgneva peva jooksul teod taimi ei snud. Seepeale hakati loomi toitma kgiviljadega. Tigude maitse-eelistuse pingerida oli selline: vrske kurk, lehtsalat, hiina kapsas, krvitsalised, paprika, un, ploom, viinamari, aedmaasika viljad. (# 4).

Peale taimede toideti vrnlkjaid tavaliste metsaseentega: liivtatik, kivipuravik, kasepuravik, haavapuravik, porgandriisikas, kuuseriisikas, kaseriisikas, kukeseen, pilvikud jt. Loomad eelistasid mahedamaitselisi seeni, nt. puravikulisi. Esmalt sdi ra torukeste kiht, seejrel lejnud viljakeha. Riisikatest maitsesid neile hsti porgand- ja kuuseriisikas, kase- ja karvast riisikat sdi mrksa vhem. Talve poole asendati kohalikud seeneliigid kauplusest ostetud ampinjonidega.


Sigimine. Esimesed kaks paari paarusid ehk kopuleerusid 10. septembril. Kokku mrgati kopuleerumist kaheksa isendi puhul (# 5). Esimesed hallikasvalged prlisarnased umbes 3 mm lbimduga munad muneti 14. septembril. Kuigi seda tegi vaid ks isend, leidus kobaras koguni 102 muna. Vrnlkjad munesid kuni 12. detsembrini, kokku 14 korda. Niteid munade arvu kohta hes kobaras: 143, 102, 78, 42, 28. Kokku muneti kolme kuu jooksul le tuhande muna, mnd isendit mrgati munemas kaks korda (# 3).


Surm ja kannibalism. Uuringute jrgi on lusitaania teetigude eluiga 68 kuud, ksikud talvitujad vivad elada kevadeni. Terraariumis suri esimene tigu 12. oktoobril, viimane 28. detsembril. Enne elust lahkumist kaotasid loomad paari peva jooksul kiiresti vett, liikusid vaevaliselt ja vrvusid tumepruuniks.

Ehkki teod elasid terraariumis tihedalt koos, ei nnestunud nha, et oleks sdud elusaid liigikaaslasi. Kll mrkasime mnel isendil kahtlasi pindmisi kahjustusi. Kahel korral vis jlgida, kuidas lasti hea maitsta surnud kaaslasel: tolle peapiirkonda sid kaks isendit kaheteistkmnest.


Terraariumi tigudel ilmnes pevane rtm: hmaras ja sel liiguti agaralt ringi ja toituti, pevad aga veedeti taimede all varjus. ksikud isendid liikusid ja toitusid ka keskpeval. Kirjeldatud katse puhul ei tohi unustada, et kindlasti hirisid lusitaania teetigude kitumist tehisolud, piiratud toiduvalik, kuiv hk ning htlaselt krge hutemperatuur.



Merike Palginmm
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012