Eesti Looduse fotov�istlus
2009/4



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL ksib EL 2009/4
Kustkaudu kulgeb Euroopa rohekoridor Eestis?

Euroopa rohelise koridor idee ulatub peaaegu paarikmne aasta taha. Prast raudse eesriide langemist 9. detsembril 1989 korraldas Saksa valitsusvline organisatsioon Bund fr Umwelt und Naturschutz Deutschland seminari, kus sndis rohekoridori idee. Seminari resolutsioonis kutsuti les endise raudse eesriide aladel inventeerima loodusvrtusi ja looma kaitsealasid nii Saksamaal kui ka laiemalt Kesk-Euroopas.

2001. aastaks oli kogu Saksamaa roheline koridor inventeeritud. Jrgmisel aastal tulid sakslased vlja ideega luua Barentsi merest Musta mereni ulatuv 6800 kilomeetri pikkune Euroopa rohekoridor (European Green Belt), mis kulgeb piki raudset eesriiet, mis oli Euroopat lhestanud le poole sajandi kestel.

Maismaal olid raudsel eesriidel selgelt thistatud piirid, mnes kohas oli ta mitmekmne kilomeetri, teisal vaid mne kilomeetri laiune; praegusel ajal mrgivad selle piire maastikul kllaltki hsti loodusalad. Keerulisem on rohelise kordori paiknemist teha kindlaks Balti riikides ja Poolas. Loogiliselt peaks rohevndi piir asuma piki rannikut, kus nukogude ajal oli piiritsoon. Just sealt algaski inimtegevust tielikult keelav ala.

Eestis peetakse parimaks, et rohevnd kulgeb mda Phja-Eesti rannikut piki okupatsioonivgede valvatud militaartsooni, mis ideeliselt oligi raudne eesriie ja pole ka looduskaitsealade poolest vaesem.

Piki rannikut kulgev rohekoridori piir juab seejrel meie saartele, hlmates saarte avamerepoolsed rannikud. Srve poolsaarelt jtkub rohevnd Kuramaale ning edasi mda Lti ja Leedu rannikut lunasse. Piki rannikut haaraks rohevnd endasse mitu Vene sjavest puutumata keeluala. Siia kuuluksid Osmussaar, Naissaar, Pakri poolsaar ja Harilaid, mis kik on juba kaitsealad.

Kuid Eestis viks rohevnd minna ka lbi Kesk-Eesti, kus oli samuti hulk tavakodanikule suletud sdalaste asualasid ja polgoone ja kus sajandeid on mhanud laaned ja varju pakkunud rabad. Teise variandi puhul kulgeks rohekoridor esmalt mda Phja-Eesti rannikut kuni Lahemaa rahvuspargini, kust suunduks Krvemaa maastikukaitsealale, edasi Soomaa rahvusparki, sealt Nigula looduskaitsealale, kust vtaks suuna Ltisse.

2006. aasta sgisel korraldas Eesti loodusuurijate selts rohekoridori teemal marlaua, kus toetati mlemaid variante. Ministeeriumi tasemel ei ole Euroopa rohelise koridori Eesti osa ametlikult vlja pakutud. 2009. aastal alanud Lnemere Interregi projektis on ksitletud esimest varianti. Kindlasti peaksime Euroopa rohelisele koridorile rohkem thelepanu prama, kuna tegemist on he olulise Euroopa loodushoiu smboliga.



Kalev Sepp, Eesti maalikooli professor
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012