Eesti Looduse fotov�istlus
2009/4



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
In memoriam EL 2009/4
Heinrich Aasamaa

29. jaanuar 1909 9. august 2008

Hrra toimetaja, Rukkilill!/ Ilmusite kui komeet mu atmosfri,/ ise lbides maailma ri./ See teie postkast 27/kui kitse persses leige leitse. Selle tekstiga algas 1990. aastal mu tutvus Eesti he vanima botaanikuga: tsitaat on osa tema vrsivormis vastusest mu kirjale. Tahtsin harrastusbotaanikute teataja Rukkilille toimetajana, et ta kirjutaks vljaande jaoks oma eluloo. Elasin lipilasena Tartus Narva 27 hiselamus ja Aasamaa esimene postisaadetis lks kaduma. Aus snn saanuks seirata snnikuse sraga, talle kraga. Mtlesin kirja lugedes lbusalt llatunult, et nd olen ikka hullu otsa sattunud midagi sellist polnud ma ninud.

Esimene llatus mdunud ja kirjale vastatud, kujunes meil aastatepikkune sbralik kirjavahetus nii botaanilistel kui ka ldisematel teemadel. Ta elulugu sai avaldatud Rukkilille kolmandas numbris 1992. Hiljem kohtusime korduvalt nii Tallinnas Heinrichi pool kui ta snnikohas Lipstu klas Raplamaal. Tema teadmised botaanikast ja kunstist olid silmapaistvad ning eesti keel hmmastavalt rikas. Heinrich oli teliselt galantne vanema eesti aegne hrrasmees. Ent olulisemaid asju, mida temalt vis ppida, oli kartmatus olla omaprane isiksus.

Heinrich Aasamaa (1935. aastani Hendrikson) kujunemist botaanikuks ja kunstnikuks mjutas kindlasti oluliselt tema looduslikult kaunis kodukoht Rapla valla Lipstu klas. 1933. astus ta Tartu likooli, mille ta lpetas 1940 ning samast aastast sai temast botaanika instituudi assistent. Vanempetajana ttas ta T-s 1956. aastani, seejrel mullauurijana Tallinnas ja Sakus .

Heinrich on avaldanud trkist hulga lhiteateid taimede leidudest, pikema kirjutise Rapla kihelkonna taimestikust, Lipstu nmmest, sirplutserni ning samblike sstemaatikast. Lpetamata ji kandidaadit samblikest. Tema herbaarium on nd le antud Eesti loodusmuuseumile. See sisaldab ligi 35 000 herbaarlehte ks Eesti suurimaid eraherbaariume lbi aegade. Oluline harrastus oli Heinrichil maalimine tema arvukaid teoseid on nitustel eksponeeritud 1920. aastatest tnini.

Ja vaevalt leiab ndisaegsetel ajakirjadel kaasautoreid, kes oma kaast saadaksid sdamlike vrsivormis snadega: Tervist teile, hrra toimetaja aulik! Kui te pole all hauas, vaid pidu-, t- vi joomalauas, siis mina, nete, vaid laulik, kirja teilt loodan proosale (21. III 1990) hele Zwischenpause tootele.



Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012