Eesti Looduse fotov�istlus
2009/6



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2009/6
Seenellatus Hanikatsilt

Viimase poolesaja aasta jooksul on seeneuurijad Eestimaa risti piki lbi kinud. Ometigi toob iga hea seeneaasta jtkuvalt vlja mne seningemata vi harva kohatava liigi. Alljrgnevalt tulebki juttu hest llatajast mullusel seenerikkal sgisel.

Suviselt soe sgispev Hanikatsi laiu salumetsas. Kummardudes vaatlema ht jrjekordset kdunevat puutve maapinnal, nen midagi kummalist oliivjad krvakesed kikitamas taeva poole (# 1). Midagi taolist pole oma metsaskikudel veel kohanud, ometigi vtan mttes need kummalised moodustised seeneriigi liikmena omaks.
Asja lhemalt uurides tundub, et tegemist viks olla mne tiksikulaadse kottseene nn. viljakehadega. Khrja konsistentsi, ebakorraprase kuju ja vrvuse kombinatsioonile ei oska muud seletust leida. Minu higete peale kohale tormanud Vello Liiv aga ei jaga arvamust eluka seenelisest olemusest ja paneb ette kihlveo: kui on seen, saad pildi, kui ei, siis...

Nnda algas ks uus tutvus, mille peategelane osutus lhemal vaatlemisel mikroskoobi ja kirjanduse abil tepoolest heks ebatavalise vlimusega ja kllaltki haruldaseks tiksikulaadseks (selts Helotiales). Tendust selle kottseene sstemaatilise kuuluvuse kohta pakkusid veidi le sentimeetri kndivates viljakehades ehk lehtereoslates tiheda reana asetsevad silindrilised eoskotid ja nende vahel paiknevate peente steriilsete seeneniitide e parafside marad tipud (# 2, 3).
Liigimrangut Chlorencoelia versiformis (Pers.: Fr.) Dixon toetasid lisaks tiksikulaadsete seas haruldasele lehtereosla vrvusele ja kujule ka tugevalt amloidsed poorid eoskottide tipus, mis Melzeri reaktiiviga (vrvaineks jodiin) ttlemisel tmbusid tumesiniseks (# 4); aga ka veidi kverdunud ellipsoidsed ehk allantoidsed (maakeeli vorstikesekujulised) kotteosed (# 5). Lehtereoslatele iseloomuliku oliivja vrvuse andev pigment on kogunenud eoslat moodustavatesse hfidesse, olles hsti jlgitav eelkige pinnale ulatuvates tipurakkudes (# 6).

Pikka aega loeti seda seent meil tavalise rohetiksikuga, Chlorociboria aeruginascens (=Chlorosplenium aeruginascens) ja selle ssarliigiga C. aeruginosa samasse perekonda kuuluvaks. Osalt oli sellise ksitluse taga ilmselt lihtsustatud keelekasutus eluslooduse mitmekesiste pigmendimustrite kirjeldamisel. Vljendades kummagi seeneperekonna lehtereoslate vrvust nimetusega roheline, vib hlpsasti juda mttele nende tiksikulaadsete seas ebatavalise tooniga seente sugulusest.
Kui rohetiksiku vrvuse tagab pigment nimega kslindeiin, ei nnestu kirjandusest leida viiteid sinepi- vi oliivikarva iluduste pigmendikeemilistele tagamaadele. Igatahes vrvub rohetiksiku koduks olev puit seene lehtereoslatega sarnaselt sinakas-roheliseks ja seda nhtust on edukalt kasutanud sajanditetagused puugravride ja ikoonide meistrid Itaalias, Inglismaal ja ilmselt mujalgi. Knealuse seene elutegevusega aga substraadi vrvimuutust ei kaasne.
Vimalusele, et need rohelisena kirjeldatavate lehtereoslatega seened pole ksteisele lhisugulased, viitavad ka mitmed mikrotunnused. Neid omavahel hoolikalt vrreldes judis USA mkoloog John R. Dixon jreldusele, et oliivikarva ebakorrapraste viljakehadega seened sarnanevad pigem nn. entslioidsetele tiksikulaadsetele (alamsugukond Encoelioideae), mis tingis liigi leviimise uude perekonda Chlorencoelia [2]. Nagu ikka, ei vetud seda seisukohta hehlselt omaks ja paljudes seeneraamatutes jtkati C. versiformise ksitlemist rohetiksiku perekonnas.
Ometigi nitavad ka kaasaegsed DNA-phised analsid, et ksitletud rohelised tiksikulaadsed ei ole lhisugulased ja vimalik, et ssteemi korrastamisel paigutatakse need suisa eri seltsidesse. Avaldatud andmed nitavad seniteadaolevalt saprotroofse Chlorencoelia sugulust enamasti krptiliste viljakehadega taimeparasiitide ja endoftidega sugukonnast Hemiphacidiaceae [4]. Nende seenerhmade sugupuu vljaselgitamine on osutunud oodatust mrksa keerukamaks ja t selle kallal jtkub ka Tartus.

Tiksikulaadsete hulgas on meie loo kangelane pris hiiglane, mistttu tema kahe silma vahele jmine asjasse phendunud uurijate vlitdel on ebatenoline. Pigem on tegemist kindla elupaiga eelistusega, harva esineva seenega nagu ka teise hiljuti Eestist leitud suure tiksikulaadse, kurd-pigikubi (Ionomidotis irregularis) puhul [3].
Chlorencoelia versiformist ja tema ssarliiki C. tortat on leitud vga mitmel pool maailmas, kuid ta pole kuskil sage. Arvatakse, et Inglismaal on seda kaitset vajavat seent viimastel aastakmnetel oluliselt vhemaks jnud [5]. Soomes on liik kantud ohualtide seeneliikide nimistusse [6]. Turu likooli botaanikamuuseumi juhataja Seppo Huhtineni andmetel on seda viljakaid lehtmetsi armastavat seent kogutud seitsmel korral luna Soomest kuni Sotkamoni. Seen nib eelistavat mitmesuguste lehtpuude tugevalt kdunenud puitu, phjamaades mningatel andmetel halli lepa oma (Dissing, 2000).
Eestis on teda senini leitud vaid kolmel korral meie vhestest laialehistest metsatukkadest Alam-Pedja ja Puhatu looduskaitsealal ning nd siis ka Hiiumaa laidude kaitsealalt. Hanikatsi leiu puhul oli puuront sedavrd kdunenud, et ei vimaldanud kindlalt vita, kas tegemist oli ikka prnaga. mberringi kasvasid mitmesugused laialehelised puud nagu prnad, tammed, vahtrad, ksikud jalakad ja saared.

Nd veel ka nimest. Kik lhimaades C. versiformisele omistatud muukeelsed nimed kombineerivad ta oliivjat vrvust ja karikat meenutavat kuju. Samas on ta lehtereoslad sageli ebakorrapraselt pikaks veninud ja lhenenud, seda ka Hanikatsi leiu puhul, erinevalt niteks ldtuntud vereva karikseene kaussidest vi peekritest.
Vhemasti Inglismaal on seda arvesse vetud, kuid tlgendatud veidi ootamatus mastaabis, kutsudes seent kirbukrvaks (Fleas Ear). Tsi, ega ta suisa sea krva mtu vlja anna, pigem jb sinna nirgi oma kanti. Aga thja sest suurusest olgu pigem oliivkrv, kui ta juba kord sellise ilusa vrvi on enesele saanud.

1. Dissing, Henry 2000. Chlorencoelia Dixon. Hansen Lise; Knudsen Henning (ed). Nordic Macromycetes vol. 1, Ascomycetes. Nordsvamp, Copenhagen: 140.
2. Dixon, John R. 1975. Chlorosplenium and its segregates. II. The genera Chlorociboria and Chlorencoelia. Mycotaxon 1: 193237.
3. Prtel, Kadri; Pldmaa, Kadri 2008. New Estonian records. Helotiales, Ascomycota. Folia Cryptogamica Estonica 44: 155.
4. Wang, Zhang; Binder, Manfred; Schoch, Conrad L.; Johnston, Peter R.; Spatafora, Joe W.; Hibbett David, S. 2006. Evolution of helotialean fungi (Leotiomycetes, Pezizomycotina): a nuclear rDNA phylogeny. Mol. Phylogenet. Evol. 41: 295312.
5. www.abfg.org/chloren_versif.php
6. www.ymparisto.fi/default.asp?contentid=262117&lan=EN#a4


Kadri Pldmaa (1970) on mkoloog, ttab Tartu likooli koloogia ja maateaduste instituudis ja T loodusmuuseumis.



Kadri Pldmaa
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012