Eesti Looduse fotov�istlus
2009/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2009/8
Hobukastani-keerukoi: uus invasiivne taimekahjur Eestis

Sel suvel Tartu tnavatel jalutades mrkasime hobukastani lehtedel vastu valgust kumamas heledaid ja pruuniks tmbunud laikkaevandeid. Kaevanditest tuli pevavalgele Eestis seningematu kahjur: hobukastani-keerukoi. Kahjustusi oli vhe, aga teerseid puid thelepanelikult jlgides vis neid nha kigil kastanitel Nituse tnaval, Taara puiesteel ja Koidula tnaval.

Liblikaliste seltsi kuuluv hobukastani-keerukoi (Cameraria ohridella; sugukond keerukoilased, Gracillariidae) ei ole taimekahjur tavaprases, pllumajanduslikus thenduses, s.t. ta pllumajanduskultuuride saake ta ei vhenda. Sellegipoolest tekitab ta hobukastanite lehestikku rstates olulist kahju aianduses ja haljastuses.

Tegu on viimase kahekmne aasta jooksul Euroopas kiiresti levinud invasiivse liigiga, kelle puhanguid pole alates 2002. aastast suutnud maha suruda isegi loodusliku tkkega merega mbritsetud saareriik Suurbritannia. Kui varem vis hobukastanit pidada heks kaunimaks suhteliselt haiguste- ja kahjuritevabaks ilupuuks, siis keerukoi sissetung on Euroopas lhikese ajaga rikkunud paljude puhkealade ilme ja nrgestanud puid, vhendades nende kasvuks ja arenguks vajalikku lehepinda.
Keerukoi levila laienemine tekitab eriti suurt muret seetttu, et olles end kuskil sisse seadnud, on koi asurkonnad alati saavutanud lisuure tiheduse. Siiani ei ole uute asurkondade arvukus veel kusagil Euroopas vhenenud [10]. Levik jtkub ja vib varsti katta kogu hobukastani kasvuala Euraasias [1].

Nagu nimigi viitab, on tegu hobukastani lehtedes kaevandavate pisiliblikatega. Liblika rvikud toituvad lehekoes, pealmise ja alumise kattekihi ehk epidermise vahel. Et hoiduda kuivamast, ei vlju nad kordagi lehest. Toitumise tagajrjel tekib vike mmargune, algul poollbipaistev, kuid kiiresti pruunistuv laikkaevand, mida rvik pidevalt suuremaks nestab. Rviku neljandas-viiendas kasvujrgus muutub kaevand piklikuks korratupratu kujuga kaevandusalaks. Kui rvikuid on vga tihedalt, vivad nende kigud liituda, mistttu puu kaotab enamiku rohelisest lehepinnast, lehed kuivavad ja varisevad enneaegu.
Lehekaevandis vastne ka nukkub. Olenevalt temperatuurist annab keerukoi Kesk-Euroopas aprillist novembrini kolm [3] kuni viis [8] plvkonda, kusjuures ks osa iga plvkonna nukkudest siirdub sgavpuhkeseisundisse ja koorub alles jrgmisel kevadel. Nii tagatakse asurkonna elujud ka siis, kui mni plvkond satub ebasoodsatele ilmadele ja hukkub.

Liblika algkodumaa ei ole kahjuks teada. Teaduslikult kirjeldati liik Euroopas 1986. aastal, kui teda oli paar aastat varem leitud Balkani poolsaarel Makedoonias Ohridi jrve rsetes looduslikes hobukastanisaludes. Jrve nimest tuleneb ka liigi epiteet ladinakeelses nimetuses.
Kahekmne aastaga on keerukoi levinud nii itta kui ka lnde ja judnud peaaegu kigisse Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse. Kui mullu sgisel ji siinse loo autoritele see liik silma Luna-Leedus ja Vilniuses, siis tnavusuvised leiud Tartus tendavad, et levila piir on nihkunud tunduvalt phja poole. Levilapiiri nihkumise kiiruseks on hinnatud 1738 km aastas [1].
Suur kiirus, millega liblikas on asunud Euroopat vallutama, annab alust oletada, et liik on siia maailmajakku vrsilt toodud. Kige arvukamalt on perekonna Cameraria liike teada Phja-Ameerikas, kus hobukastanil toitub ka meie keerukoi ssarliik Cameraria aesculisella. Nende kahe eluviisid erinevad siiski suuresti.
Teine vimalik lhtekoht on Hiina, paraku pole sealne lehekaevandajate fauna kuigi hsti uuritud. Hobukastani-keerukoiga kige sarnasemaks sugulaseks peetakse Jaapanis vahtratel toituvat liiki Cameraria niphonica [5].
likiire vallutusretke teise vimaliku phjusena on pakutud, et Cameraria ohridella toitus enne mnel muul peremeestaimel, niteks vahtral [4]. Uusi peremeestaimi omaks vtta on putukatel sna tavaline, kui nad satuvad uude piirkonda vi vastupidi, kui nende elupaika satub uus taimeliik.
Keerukoi levikut on soodustanud see, et liigil pole thusaid looduslikke vaenlasi: meie sipelgad ja linnud ei ole ppinud neid toiduks tarbima [6]. Samuti visid levikut kiirendada kuumad kuivad suved Kesk-Euroopas, mis tid kaasa hulgipaljunemise puhangud ja tiheasustatud kolded. Sealt tuule tiibadesse saanud liblikad visid tusvatel huvooludel kanduda kmnete kilomeetrite taha. htlasi on oletatud, et kaugemaid rnde teeb keerukoi autode klge, niteks rattakoobastesse kogunenud mrgade saastunud hobukastanilehtedega.
Hobukastani-keerukoi esmasleiud eri riikides on tavaliselt kirjeldatud tihedama inimasustusega aladelt: peremeestaimede tihedama asetuse tttu seal [1] vi lihtsalt selleprast, et erialaspetsialistid satuvad sagedamini linnade haljasaladele. Maapiirkondade kahjustustest on head levaadet saada vga raske.
Praegu me veel ei tea, kuidas keerukoi Eesti talve talub. Kui ka esialgu ei talu, siis seni kuni siinsel asurkonnal see vime ajapikku tekib, saab populatsioon igal aastal taastuda luna poolt sisse rndavate immigrantide varal. Praegu tundub, et liik on meil piisavalt elujuline, et anda aastas vhemalt kaks plvkonda: juuli lpul kaevanditest leitud nukkudest koorus esimene valmik juba augusti alguspevadel.

Kahju. Tartus leitud nakatus on veel suhteliselt nrk: kaevandeid leidub ksikutel lehtedel ja vaid paaril lehel leidsime neid le he. Tugeva kahjustuse puhul aga vib enneaegne lehevarisemine viia puult 70100% lehti, mistttu juba augustis nevad puud vlja sgiseselt raagus [9]. On arvestatud, et tugevasti kahjustatud puudel vheneb iga-aastane juurdekasv 30% [7].
Ometi ei ole Euroopas registreeritud juhtumeid, kus keerukoide rnde tttu oleksid puud hukkunud vi prdumatult kiduma jnud. Seetttu pole kahjuri vastu vaja rakendada rmuslikke abinusid, niteks tabandunud pargipuud maha raiuda ja pletada. Vimalik, et kaevandikoi kahjustuse ja ebasoodsa ilmastiku vi muude taimekahjustajate koosmju vib siiski mnele puule saatuslikuks saada.
Pealiskaudsel vaatlusel vib kaevandeid segi ajada ka mne mineraalaine liiast vi puudusest tingitud abiootilise stressi vi hobukastani-pruunlaiksust tekitava seene Guignardia aesculii kahjustusega. Lehti vastu valgust vaadeldes on siiski lihtne vahet teha: koi kahjustatud lehekoed on nsad ja kaevandid paistavad seetttu mbrusest heledamad. Kui kaevand avada, s.t. rebida pealmine kiht alumisest lahti, vib sellest leida putuka elutegevuse jlgi: ekskremente ja nripuru, nuku vrgendpesi vi isegi toituva vastse, kes teie tegevusest hiritult ritab vilkalt peitu pugeda.

Biotrje otsinguil on palju korjatud loodusest hobukastani-keerukoi nukke ja kasvatatud neist vlja parasitoide: teisi putukaliike, kes elavad ja toituvad keerukoi vastse ja nuku sees (endoparasitoidid) vi peal (ektoparasitoidid). Niiviisi leitud parasitoidiliike on lootust kasutada keerukoi arvukuse vhendajatena.
Paraku on tdetud, et keerukoi nukkudest koorub parasitoide vlja vga vhe, vaid 18% [9]. Phjuseks arvatakse parasitoidide ja nende peremeeste, keerukoide erisugune bioloogiline rtm, s.t. arengujrkude kokkusobimatus: ajaks, mil parasitoidi valmikud valivad munemiseks ohvrit, on keerukoid kas juba nukkunud vi pole uus plvkond vastseid veel munast koorunud. Ometi on katsed nidanud, et kiletiivaline parasitoid Pnigalio agraules suudab nakatada le 35% hobukastani keerukoi teise kasvujrgu vastsetest ja seega vhendada enam kui kolmandiku vrra keerukoide jrgmise plvkonna arvukust [6].
Eestis ei ole hobukastani-keerukoi parasitoide veel leitud. Kll aga vib naabermaade, niteks Soome, Rootsi ja Venemaa Leningradi oblasti andmetele tuginedes sna kindlalt vita, et meie faunas leidub parasitoidiliike, kes suudavad keerukoid rnnata.

Katsetatud on ka keemilist trjet mitmesuguste putukamrkide ehk insektitsiididega, nagu diflubensuroon (tootenimetusega Dimilin), imidaklopriid (Confidor), asadirahtiin (Neem Azal T/S). Linnas ja koduaedades ei saa kahjuks mrkkemikaale kasutada, sest need on ohtlikud inimesele ja muudele liikidele. Insektitsiidide toime kestab vaid he, vahel kaks taime kasvuhooaega, seeprast tuleks puid pritsida peaaegu igal aastal. Suurtele vrapuudele kulub mrki palju, see on rahaliselt kulukas. Pealegi, kui sama mrki kasutada pikemat aega, vib kahjuritel selle suhtes vlja kujuneda resistentsus.

Et nukud talvituvad lehevarises, vib ainus thus hobukastani-keerukoi trjemeede olla see, kui varisenud lehed kokku koguda ja krvaldada. Inglismaal pletavad vi kompostivad lehti teenusepakkujad [10]. Kesk- ja Lne-Euroopas on langenud lehtede koristamine aidanud kevadist keerukoi plvkonda edasi lkata. Nii saab puhkevate pungadega hobukastan mned vrtuslikud ndalad kauem elujudu koguda [7].
Saksamaal tehtud katsega arvutati vlja, et he kilogrammi sgisel puude alla jnud tugevalt nakatunud lehtede kohta toodavad talvitunud plvkonna liblikad uuel kevadel 80 000 uut muna [2]. Ainult sgisese lehtede koristamisega keerukoi kahju pris ra hoida ei saa, sest vhestest talvistest ellujjatest vib tekkida pris arvukas teine ja kolmas plvkond.
Vib tunduda, et kige kindlam on lehevaris lihtsalt pletada. Siiski, lehevarist kuumutades vi pletades tapetakse peale keerukoi nukkude ka talvituvad parasitoidid, kes viksid aidata kahjuri arvukust piirata. Peale selle saastab ju suits keskkonda ja vib tiheasustusalal naabreid hirida. Seetttu soovitame sgiseti kastanilehed vimalikult sageli kokku riisuda ja hoolikalt kompostida vi katta vhemalt 10 cm mulla vi 1530 cm taimse materjali kihiga, misjrel jtta kaetud lehed puutumatult mai lpuni paigale.
Erinevalt harilikust hobukastanist (Aesculus hippocastanum) on teised hobukastani liigid ja hbriidid keerukoi suhtes resistentsemad. Isegi hariliku hobukastani puude hulgas vib leida ksikuid, mis nakatuvad vhem, olles ilmselt keerukoile mingil moel vhem atraktiivsed. Srastest puudest paljundatud resistentseid kloone praegu veel kuigi laialt ei kasutata, kuid tulevikus vib see osutuda vga thusaks mooduseks, kuidas piirata hobukastani-keerukoi levikut uusistandikes [10].

Mis edasi? Hobukastani-keerukoi valmikud levivad tuulega ning nukud kanduvad edasi maanteesidukitega, olenemata veosest. Nii ei saa seda liiki vltida riiklike karantiinimeetmete vi ftosanitaarsete nuetega. Samuti poleks palju abi, kui karmistada nudeid hobukastani paljundusmaterjalile, sest hobukastani noortaimed liiguvad rahvusvahelises kaubanduses peamiselt puhkeseisundis, mil neil lehti kljes ei ole.
Ehkki invasiivsete vrliikide probleemi peetakse Eestis ametkondlikul tasandil sna oluliseks, tuleb siiski tdeda, et riiklikke vahendeid pole liiga laialdase ja kiire levikuga liikide vastu mtet kulutada. Nii niteks ei ole meil riiklikku trjekava kartulimardika (Leptinotarsa decemlineata), invasiivsete veeloomade vi vaaraosipelgate vastu.
Ka nrgema levikuvimega invasiivsete liikide trjeks tehtavad jupingutused ei pruugi nhtavat vilja kanda samal aastal: tuletame meelde Sosnovski karuputke (Heracleum sosnovski), Hispaania teetigu (Arion lusitanicus) vi kartuli-kiduussi (Globodera rostochiensis).
Inimestel on tulnukliikidega raske leppida. ldjuhul on kige odavam vahend nende vastu ennetus. Kas oleme nus suureneva maksukoormusega, et thustada kontrollissteemi, ning trjuma kahjureid senisest rohkem vi hoopis kitume teadlikumalt ja jtame mned taimed-seemned taskunurgas turismireisilt koju toomata? Ent elu nitab, et kike halba ei ole alati vimalik ennetada. Igal juhul tuleb meil nd ppida uue invasiivse liigiga krvuti elama. Hobukastani-keerukoi toob Eesti aedadesse ja parkidesse uue ajajrgu inetumate puulehtede, kuid loodetavasti kogenumate ja senisest hoolsamate aednikega.



Eha vilponis, Marika Mnd, Eve Veromann
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012