Eesti Looduse fotov�istlus
2009/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2009/8
Sarapuu sordiaretus Eestis

Sarapuuphkleid on meie metsadest ja sarapikest alati toiduks korjatud. Paljudel aastatel ei ole metsast phkleid saada kas talveklmade, kahjurite vi phklituumi tabanud haiguste tttu; ka vivad teised korjajad ette juda. Seetttu viks sarapuud kasvatada ka koduaias, ennekike viljakamaid ja paremate phklitega sorte. Hoolimata aastakmnetepikkusest aretusest on Eestis nnestunud saada vaid ks heade omadustega sarapuuvorm, Alli.

Looduses kasvavate sarapuuphklite keskmine saak on Saaremaa looaladel ja Kagu-Eesti moreenkuplitel 78 kg phkleid hektari kohta, saagirohkeil aastail kuni 30 kg [7]. Nukogude vimu ajal korraldati metsasaaduste kokkuostu, kuid phklite puhul see tulemusi ei andnud: neid toodi vhe vi ldse mitte. Teadaolevalt varuti 1961. aastal seitse tonni phkleid. Vaid mnes metsamajandis korjati sarapuuphkleid aastati jrjekindlamalt.

Sarapuu sordiaretuse kohta kirjutas Tartu likooli aianduse ppejud August Mtlik 1934. aastal, et sarapuusorte ei ole Eestis aretatud. Ta ei osanud ka soovitada talveklmadele vastupidavaid sorte, kuna vastavaid katseid ei olnud tehtud [4].

Aleksander Siimoni sarapuude aretus Pollis. Kui 1945. aastal rajati Luna-Eestis Polli aianduse ja mesinduse uurimise instituut, alustas selle juhataja Aleksander Siimon jrgmisel aastal unapuu krval ka sarapuude aretust. Lnemaalt Ridala kihelkonnast prit mehena tundis ta phjalikumalt Loode-Eesti sarapuu kasvukohti. Looduslikke sarapuid uurides mrkas ta nende viljade erakordselt suurt mitmekesisust.
Sarapuu on vga vormirohke ja peaaegu igal psal on isemoodi kujuga phklid [5]. Siimon on vlja selgitanud 140 phklivormi, mis jagunesid nelja phivormi [6: 290]. Oluliseks vib pidada neist ainult viit: numbrite all 15, 16, 39, 50 ja 69 valis Siimon need kui paremad edasisteks katsetusteks; neid on ta ka lhemalt iseloomustanud [6: 292294].
Tegelikult Aleksander Siimoni valitud looduslikke sarapuuvorme kasvatama ei hakatud. Ta lasi kll kogutud seemet klvata ja aastatel 19511959 istutati Polli puuviljaaedade mber hekina ligi tuhat taime. Kuid neist ei nnestunud saada kasvatamisvrseid vorme.
1960. aastatel ristas Siimon Lne-Euroopa sorte kohaliku sarapuuga ja istutas 554 seemikut Polli Hiirevariku aeda. Nende seas leidus hulk suureviljalisi, nii nagu lnepoolse Euroopa sortidele omane. Rohkem oli pikliku phklitega taimi.
Hiljem tekkis mul kui Siimoni t jtkajal lootus saada Eesti esimene sarapuusort. Peagi aga selgus, et suurte viljadega sarapuud vajavad rohkem suvesooja, kui on Eestis: tuumad ei judnud tis kasvada, nad jid kortsuliseks, kesta ning vikeseks jnud seemne vahele moodustusid pruunid koredad liistakud. Vga pakaselisel 1978/79. aasta talvel klmusid kik suureviljalised seemikud maa- vi lumepinnani, mistttu kadus ka huvi nendega edasi katsetada.

Sarapuu sordiaretus Harkus. Eesti NSV teaduste akadeemia president, sordiaretaja Johan Eichfeld andis 1950. aastail Tallinna eksperimentaalbaasi teadurile Aleksander Niinele lesande: tolmeldada tuntud sordiaretaja Otto Krameri endises aias (Keemia tnav 41) kasvavaid sarapuusorte loodusliku sarapuuga. Selleks ti Niine urbadega oksi ja pani kultuursortide vrasse.
Hiljem anti noored taimed minu hoolde ja ma istutasin need 1957. aastal asutatud eksperimentaalbioloogia instituudi Harku katseaeda. Enne tkoha vahetust judsin seal valida edasiseks katsetamiseks kaks vormi. Neist Harku 2 andsin Saaremaa metsamajandisse; selle direktor Harald Vait istutas taimi oma koduaeda ja ka Mustjala katsemetskonda. Harku 2 oli suure pikliku paksukestalise phkliga. Praegu selle vormi silimise kohta andmeid ei ole.
Harald Vaitiga kujunes mul hea koost seitsmekmnendatel ja kaheksakmnendatel aastatel. Ta oli juba mnda aega otsinud saagirohkemaid ja suurema phkliga sarapuupsaid, lootes valida kasvatamiseks klblikke vorme. Mina uurisin phklite kvaliteeti. Mni aasta oli sealhulgas saagita vi jid korjatud kogused vikeseks. Kahjuks ei nnestunud Harald Vaiti valitud 30 psa hulgast leida htegi, mida oleks vinud vormistada Eestimaise sordina [1].
Saaremaa uuritud psaste phklite keskmine mass ji enamasti vahemikku 0,91,2 g (varieerumine 0,621,5 g), tuuma mass oli 0,210,44 g ja tuuma osakaal 2641% phkli massist. Tuumade toorvalgusisaldus oli 15,426,3% (keskmine 21,2%) ja toorrasvasisaldus 49,559,1 (keskmine 53,5%) [1].

Ainuke hea kodumaine sarapuu sordikandidaat Alli. 1969. aastal valis iluaiandusteadlane Alli Svalepp sarapuu emasordiks Kaiserin Eugenie, kui saadaolevatest sortidest kige varajasema valmimisajaga. See psas kasvas juba mainitud Otto Krameri Keemia tnava aias Tallinnas. Tolmeldamiseks ti ta metsast urbadega sarapuuoksi.
Svalepp klvas oma koduaeda Keemia tnaval kmme phklit, neist trkas seitse. 1971/72. aasta talv oli lumeta ja klma oli 20 ˚C, nii et vastu pidas ainult ks taim. Esimesed phklid tulid psale 1979. aastal. Svalepp mtis selle psa saaki 19801987, vastavalt aastati liitrites: 2, 10, 4,5, 17,5, 20, 4,5, ja 6 liitrit ldituid phkleid; 1987 oli saagita aasta. Aretaja suri 1988 ja vaatlused katkesid.
Sain Allilt korduvalt phkliproove ning need olid alati ilusad ja tistuumsed. Rekordsaagi aastal, s.o. 1984, valmisid phklid vga ebahtlaselt. Harilikult hakkasid nad Tallinna oludes pruunistuma augusti keskel. Kuu lpul oksi raputades osa phklitest varises. Viimased phklid raputas tuul septembri keskel.
Phkel on meie loodusliku sarapuu omast pisut suurem ja veidi hema kestaga. Maitse on vrdlemisi hea. Tuum moodustab phklist 4050%. Rasvasisaldus oli 5761%, toorvalgusisaldus 17%. Phklit katab narmastunud servaga ldi veidi le poole ulatuses.
Alli Svalepp paljundas oma aretist lookvrsikutega ja andis taimi tuttavatele Kakumel, Psklas, Irus ja Rannamisas, ka minule Pollis. Arvatavasti on teda kige rohkem edasi levitanud Rpina aianduskooli puuviljanduse petaja Jaan Kivistik. Aretaja talle kindlat nime ei pannud: andis taimi teistele Alli Svalepa sarapuu nime all. Mina olen seda kutsunud nimega Alli.
Aretajale meeldis tema sarapuu. Ta kasutas Alli ietolmu ka edaspidistel ristamistel; jllegi vttis ta emataimeks sordi Kaiserin Eugenie. Mulle teatas ta, et 1983. aastal oli teise plvkonna seemikuid 30. Svalepa ttre Mari Seidelbergi kirjas (avaldatud Maakodus 1993, nr. 12, lk. 21) on eldud, et nende suvila juures Rannamisas leidus suureviljalisi sarapuid, aga nendega polnud Alli Svalepp rahul, sest phklid ei valminud sgisel korralikult ja tuumad kuivasid khnaks.
Kui vrrelda Eesti parimat aretist maailma parimatega, siis maitse poolest vime tiesti rahul olla. Maailmaturul makse aga sarapuuphkleid, mille mass on 3,34,1 g ja tuum kaalub 1,41,7 g. Need on neli vi rohkemgi korda meie omast suuremad. Igas riigis on oma lemmiksordid ja paljud ei ole nii suured. Kuid ikkagi ei saa meie aretada suuruse poolest neile ligilhedastki: suure phkliga sordid on talvernad ja meil ei jtku suvesooja phklite tiskasvamiseks.
Vhe on teavet mujal aretatud sarapuusortide katsetamise kohta Eestis. Vanu andmeid leiab Paal Lindvere raamatukesest Sarapuud [3]. Ajakirjas Maakodu on ilmunud Mari Virro kirjutis Plvamaa arsti Valentina Tkonija sarapuudest: tal on kogemusi peamiselt Tatarimaalt saadud sortidega [8].

Lpuks olgu eldud, et sarapuuphklid ei ole aianduses ega kulinaarias kasutatavate phklite hulgas kige olulisemad. Kreeka phkleid toodetakse maailmas umbes kaks korda ning nakraid ja mandleid kuni kolm korda rohkem. Ka kastanite toodang on suurem [2]. Sarapuuphklite suurim tootja on Trgi, kust saadakse ligi 7/10 maailmatoodangust (aastas toodetakse 700 000800 000 tonni sarapuuphkleid). Koguselt jrgmised tootjad on Itaalia, USA ja Hispaania.



Kalju Kask
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012