Eesti Looduse fotov�istlus
2009/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2009/8
Sarapuu, kodumaine phklikandja

Head phklisaaki ei kanna meie sarapuud mitte igal aastal. Rikkalik phklinoos kordub tavaliselt kolme kuni viie aasta tagant ja olenemata tnavusest saagist tasub sarapuuphklitest kui aasta puu viljadest juttu teha.

Rahvasuus tuntud puu. Eestimaal kasvab looduslikult harilik sarapuu (Corylus avellana). Alus sgisesele phklikandele pannakse juba varakevadel, kui sarapuud itsevad. Sellest annavad tunnistust okstelt alla rippuvad pikad isasitest koosnevad urvad ja pungakujulise isikuna emasurvad.

Nljaaastatel sai sarapuude urbadest thtis toidulisa inimeste jaoks. Nii on teada, et kuivatatud sarapuu-urbi on peenestatult segatud hdaleibade ehk nljaleibade tainasse. Hdaleib on ikalduse ja nljaaja kpsetis, milles on lekaalus kikvimalikud muud lisandid vrreldes viljajahuga. Sarapuu on tuultolmleja ning osal litundlikel inimestel phjustab sarapuu ietolm allergiat.
Praktilise ellusuhtumisega inimene hindab eesktt sarapuu vilju, phkleid, mida vib korjata olenevalt ilmastikust augusti lpus ja septembri alguses. Sarapuu oli peaaegu ainus puu, mis kandis toitvaid li- ja valgurikkaid vilju. Mis suuprane, see kinnistub ka mitmel viisil rahvamlus.
Phklite kohta teatakse hulganisti mistatusi ja vanasnu, niteks: kuningas istub krooni sees, kivine kasukas seljas, ilves ikk, naaras naar, sarapuul sa sadas vi padrikus pisike pajake, sees maguspudruke; kva phkliga vib hambaid murda, sarapuu sda sattikse.
Peale meie rahvakultuuri on harilik sarapuu plistunud ka teiste rahvaste legendides. Nii oli sarapuul hiseid jooni Vana-Rooma metsajumala Silvanusega. Rooma antiikkultuuris usuti, et sarapikes elavad kauneid kunste soodustavad muusad ja nmfid. Keldi iidses kultuuris peeti sarapuud teadmiste puuks, sest phkleid samastati tarkusekandjatega. Kuid alati ei ole sarapuudesse nii pooldavalt suhtutud. Niteks 19. sajandi Saksamaal usuti tsimeeli, et sarapuu koore all elutsevad niad, ja seetttu kasutati puitu ainult kooritult.

Kva kattega vili teline phkel! Pealt katab phklit kva puitunud kest, mis kaitseb tema sees leiduvat seemet ehk rahvapraselt tuuma. Kaubandusmaailmas mdavate phklite nimistus vib sarapuuphkel seda nime tie igusega kanda. Tuum hlmab phkli kogumassist tavaliselt kolmandiku, vga heal juhul isegi kuni poole.
Meil looduses kasvavad phklid kaaluvad tavaliselt veidi le poole grammi, kuid nnelik korjaja vib leida ka grammiseid hiiglasi. Phklid kinnituvad narmastunud servadega ldisse. Kui viljad on kpsed, varisevad nad hlpsalt ldist puu alla. Kpsusest annavad tunnistust nii phklite endi kollakaspruun vrvus kui ka neid mbritseva pksja ldi kolletumine.
Kige lihtsam olekski phkleid nii korjata, et raputada suve lpus oksi ja koguda allavarisenud saak kokku. Paraku juab tiskpsuseni vaid vike osa viljadest. Enamiku korjavad krsitud kogujad. Samas ei ole pooltoorelt korjatud phklitel ei iget maitset ega ka toitevrtust ning nad kipuvad kergesti riknema.
Ent selline ahnitsev kiirustamine pole vaid ndisinimese viga. Juba 19. sajandi algupoolel on kurdetud, et phklid korjatakse liiga vara ra ja sakse toorelt. Sajandi mdudes polnud olukord paranenud. Sellest annab tunnistust jrgmine etteheide: julude ajal lksutavad neiud ja noormehed poolthje ehk hallitanud phkleid sa, kusjuures suust hallitusesuits vlja kib ning kha ja hingeldamine selle tagajrg on.
Phklite liigvarajane korjamine oli probleem paljudes phjamaades ja selle vastu otsiti abi niinimetatud phklipevast vi phkliphast, millest alates hakati pidulikult saaki koguma.
ks vimalus endale phklisaak tagada on kasvatada sarapuid aias. Peale kultuursortide vib aias edukalt kasvatada ka sarapikust toodud psaid. Enamik kultuurphklite sorte on aretust tulemusel hukese kesta ja suurte viljadega (vt. Kalju Kase artiklit lk. ??). Paraku peab sarapuukasvataja vtma arvesse, et peale inimeste hindab hva vilja ka ksjagu loomariigi asukaid: putukatest phklikrsakate vastsed, selgroogsetest aga peamiselt oravad, hiired ja mned linnud pasknrid ja mnsakud.

Mida hva sja phklist saab? Sarapuuphklite sdav sisu paistab silma eesktt suure rasvolluse sisaldusega, mis knib 5562 protsendini vilja kogukaalust. Mrkimisvrne on seegi, et rasvade koostises on lekaalus eesktt polkllastamata rasvhapped. Phklite lipiididerohkuse ja nende koostise eripra tttu saab phklitest pressida hinnalist li. Seda kasutatakse nii kulinaarias kui ka kosmeetikumides.
Ka valke on phklites rohkesti, nende arvele langeb 1518% tuumade kaalust. Phklivalgud on aminohappelise koostise poolest inimesele suhteliselt vrtuslikud. Nnda on phklid igas mttes toitev suutis. Vga thtis on phklite suur toitevrtus taimetoitlastele, kelle mens on need viljad mraval kohal.
Kuid phklite valgurikkusega seondub ka ks probleem. Nimelt on paljud inimesed phklivalkude suhtes allergilised ja peavad seetttu phklitest ldse loobuma. Sageli kehtib seos: need, kellele sarapuude ietolm kevadel vaevusi phjustab, ei saa ka sgisel phkleid sa. Et phklivalgud on tugevad allergeenid, piisab probleemide tekkeks isegi thisest kogusest. Seetttu ongi paljudel toidupakenditel hoiatused: vivad sisaldada phkliosakesi vi toode on valmistatud tootmisliinil, millel enne on tdeldud phkleid.
Ehkki phkleid ses ei tunne me tuntavalt magusat maitset, ei thenda see ssivesikute puudumist. Neid on phklites kuni 10%. Just rasvarohkus ja veevaegus muudavadki phklid eriti toitvaks suutieks, mis annab tarbija rohkesti toiduenergiat. Sajagrammine ports puhastatud sarapuuphkleid annab sja organismile olenevalt phitoitainete vahekorrast 600660 kilokalorit.
Sarapuuphklite toiterikkuste loetelu pole sellega veel kaugeltki lppenud. Mrkimisvrne on phklite suur vitamiinisisaldus, leidub nii rasvlahustuvaid vitamiine (nt. E) kui ka vesilahustuvaid (erisugused B-rhma vitamiinid). Phklisber saab oma lemmiktoiduga ka kllaldaselt kaaliumi, fosforit, kaltsiumi ja magneesiumi, mikroelementidest veel rauda ja vaske.

Mitmeklgne lisand eri toitudele. Phkleid vib sa ehedal kujul vi maitsestatult, tavaliselt kas soolatult vi suhkrustatult. Ndisajal lisatakse sarapuuphkleid okolaadidele, kompvekkidele, mslidele, kpsistele, tortidele, halvaadele, kakaokreemidele, jtistele, jogurtitele, saiakestele ning muudele maiustele. Sageli leiab tarbija selliste toodete koostisosade loetelust vraprase termini fundukk, mis koondab hise nimetuse alla sarapuu kultuursortide viljad.
Maailma phklitoodangu kogumahus paigutuvad sarapuuphklid auvrsele seitsmendale kohale. Lunapoolsete maade mendes on aukohal ka sellised magustoidud, mis koosnevadki purustatud sarapuuphklitest ja teistest kuivatatud puuviljadest (rosinatest, aprikoosidest jne.) vi phklitest ja meest.
Oleme harjunud, et sarapuuphklid kuuluvad eesktt magusa toidupoolise koostisse. Lunapoolsetes piirkondades serveeritakse phklilisandit edukalt ka liharoogade juurde. Erilise maitsenansi omandavad kerges kuumuses rstitud sarapuuphklite tuumad, kuid nende silivusaeg on vrdlemisi lhike. Phjus on selles, et kuumutamisel tungib osa rasvollusest phklituumade pinnale ja kipub silitamisel rsuma.

Phkliloo lppu mned manitsused. Inimesed, kes on litundlikud phklite vastu, peavad eriti hoolikalt prama thelepanu toote koostisele, et selles poleks phklilisandit. Teiseks, puhastatud phklid on meeldiv kasvukeskkond nii mnelegi seenele, eelkige hallikutele, kes vastutasuks snteesivad mitmesuguseid mkotoksiine. Need on inimesele eri moel ohtlikud mrkained, mis ei lagune kuumutamisel ega eemaldu pesemisel. Hallitanud phkleid ei tohi mitte mingil juhul ise sa ja neid ei vi pakkuda ka lemmikloomadele.
Ja lpuks, mgithtaja letanud phklituumadele tihti omane mrkjas mekk on tingitud rasvolluse rsumisest. Ka need phklid ei klba sa.



Urmas Kokassaar
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012