Alates 16. juulist peavad kõik keskkonnanõutele mittevastavad prügilad olema suletud, mis tähendab, et jäätmeid neisse prügilatesse enam ei ladestata. 2013. aasta 16. juuliks peavad kõik sellised prügilad olema ka korrastatud.
Eesti kümme viimast keskkonnanõuetele mittevastavat tavajäätmete prügilat, olid Oru, Käina, Sillamäe, Sõmeru, Adiste, Kudjape, Aardlapalu, Valga, Viljandi ja Räpo.
Prügilate sulgemine puudutab peamiselt Kagu-Eestit ja saari. Viljandi-, Tartu-, Põlva-, Valga- ja Võrumaa ladestatavad jäätmed tuleb nüüd suunata Pärnu-, Järva- või Jõgevamaale. Jäätmekäitluse hinna tõusu aitab vältida see, kui jäätmeid kohapeal võimalikult palju liigiti kogutakse ning võimalikult suures koguses taaskasutatakse.
Suletavate prügilate juures võib edaspidi jäätmelubade alusel sortida ja vaheladestada ehitus-lammutusjäätmeid ning kompostida biolagunevaid jäätmeid. Kui see on sulgemisprojektiga ette nähtud, võib neid jäätmeliike kasutada ka selleks, et prügilat korrastada.
Kuni 1990. aastateni oli prügila peaaegu igal suuremal asulal ja ettevõttel ning enamasti polnud seal mitte mingisugust keskkonnajärelevalvet. Alles Eesti iseseisvudes hakati järk-järgult keskkonnaohtu ja -reostust põhjustavaid prügilaid sulgema, samuti alustati järelevalvet jäätmevoogude üle, parandati elanike keskkonnateadlikkust jne. Alates 2000. aastast on kasutusele võetud viis uut ajakohast, tehnilistele ja keskkonnakaitsenormidele vastavat prügilat. Üks selline suudab teenindada mitut maakonda vähemalt järgnevad 30 aastat.
Vaata prügilate sulgemise kohta ka keskkonnaministeeriumi kodulehelt http://www.envir.ee/1097125.