Eesti Looduse fotov�istlus
2009/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artiklid EL 2009/9
Linnamkrade koloogia ja lahkheli inimestega

Eestis oleme harjunud pidama mkra omaette hoidvaks metsaerakuks. Inglastel on nende loomadega ka teistsuguseid kogemusi. Linnamgrad on nagu linnainimesed: prisked, laisad ja mitteterritoriaalsed.

Brittidel on hea levaade oma maapiirkondade mkrade koloogiast: neid on jlgitud ja teaduslikult uuritud juba aastakmneid. Mgrad on olnud loodusajaloolaste lemmikteema ja viimase kuuekmne aasta jooksul on nende kohta kirjutatud hulk uskumatult ksikasjalikke monograafiaid. Viimasel ajal on mgra koloogiat tsiteaduslikult uuritud teiselgi phjusel: nad vivad kanda ja levitada veiste tuberkuloosi, millesse vivad nakatuda ka inimesed, kuid sagedamini kariloomad.

Samuti on teadlased mkri uurinud lootuses mista nende pnevat hiskondlikku eluviisi, mida on nimetatud algeliseks sotsiaalsuseks. Elades kuni kolmekmneliikmeliste rhmadena (enamasti kll alla kmnelistena), kaitsevad nad rhma valdusala heskoos. Rhma liikmed tunnevad ksteist lhna jrgi ja on ilmselt enamasti lhisugulased, n.-. sama pere liikmed: tihtipeale sigiv vanapaar ja nende mitmesuguses vanuses jrglased. Ometi pole rhmaelu eelised mkrade puhul veel kuigi selged. Kui muud karjalise eluviisiga kiskjalised kasvatavad sageli koosts jrglasi ja kivad koos jahil, siis mkrade puhul pole teada, et nad teeksid kumbagi.
Veel ks mkrade hmmastav omapra on nende ulatuslikud ja keerukad urud (ingl. setts). Urge leidub vga mitmesuguseid, eri kuju ja suurusega, ent selgunud on mned ldomadused, mis nikse olevat mkradele thtsad. Suurbritannias, aga paistab, et ka mujal Phja-Euroopas, paikneb mgra valdusalal ks suur n.-. peaurg (ingl. main sett), mida kasutatakse ilmselt aasta lbi. Uurijad on hulga sraseid peaurge lahti kaevanud: selgunud on, et peaurul vib olla le saja sissepsuava ja tunneleid kuni kilomeetri jagu.
Peale peauru on mkradel tavaliselt hulk viksemaid n.-. kaugurge (ingl. outlier setts), mis asuvad laiali le kogu valdusala. Neil on tavaliselt ainult ks vi kaks sissepsuava. Kaugurge kasutatakse hooajati, vi igal juhul harvemini kui peaurge. Nende otstarbest pole tielikult aru saadud. On tendeid, et mgrad vivad aeg-ajalt phiurust eemale kaugurgu hoidudes vhendada oma parasiite (iseranis tisid). Samuti lhendatakse nende abil vahemaad toitumisala ja magamiskoha vahel: tihtipeale paiknevad kaugurud just toitumisalade lheduses. Kaugurg pakub ilmselt ka kiiret kaitset ohu korral, kui peaurgu pgeneda on liiga kauge. On ka arvatud, et kohati kasutavad kaugurge rhmast vlja trjutud isendid, niteks sja tisikka judnud isased vi siis noored emased, kes ritavad luua oma peret.

Teades ulatust, mille mgraurud vivad saavutada, pole vast llatav, et neist vib tusta suurt tli inimeste ehitiste vms., niteks aia, pllumaa, teede vi kalmistute lheduses. Suurbritannias on vimalik srast inimese-mgra lahkheli hinnata ka arvuliselt, sest mger on range kaitse all ja igasugused vastumeetmed selle liigi suhtes nuavad ametlikku luba. Vlja antud lubade hulk nitab igal aastal 700800 inimese ja mgra tlijuhtumit, eriti tihedalt linnaaladel. Viimastel aastatel on see arv pigem suurenenud kui kahanenud, nii nagu ka linnamkrade osakaal briti mkrade ldarvus.
Mgra rangel kaitsel Suurbritannias on ajaloolised juured. Vhemalt viimased mnisada aastat on inimesed seda liiki kohelnud halastamatult: mgraurge on lahti kaevatud ja mkri hvitatud sna agaralt. Omal ajal on olnud kombeks ka n.-. mgravitlused, kus kinniptud mger lasti kokku koertega. Et metsloom kippus vitlustes peale jma, siis teinekord vigastati teda eelnevalt, et lahing oleks vrdsem vi siis vastupidi, et koera vit oleks piisavalt kindel.
Ajaloolist smet ptakse nd korvata range kaitsega, mida stestab eraldi n.-. mgraseadus (ingl. Badger Act). Vib-olla veidi ka oma toreda vlimuse tttu, igatahes tundub mger olevat brittidele ldiselt smpaatsem kui rebane, meie teine suurem looduslik kiskjaline.

Nii on viimasel ajal tekkinud huvi mista linnamkrade asurkondade koloogiat: vib see ju aidata neist tulenevaid hdasid vltida ja edukalt lahendada. Siiski pole linnamkrade koloogiat senini uuritud niisama ulatuslikult kui maaasurkondade oma, teadusuuringud piirduvad kahe Inglise linnaasurkonnaga, Bristolis ja Brightonis (linnad vastavalt Edela- ja Kagu-Inglismaal toim.), Bristoli oma viks igupoolest nimetada pigem eeslinnaasurkonnaks.
Ometi on juba huvitavaid leide. Esiteks on ilmnenud linna mgraasurkondade suur tihedus. Kogusime Brightoni linnaasurkonnast mgrakarvu ja analsisime nende genotpe, et vlja selgitada, kui paljudelt eri isenditelt need prinevad. Selgus, et Brightoni asurkonna tihedus on umbes kolmkmmend tiskasvanud mkra ruutkilomeetri kohta, ligikaudu kaks korda nii palju kui lhikonna maa-asurkonnas samas Sussexi maakonnas.
Peale selle olid linnaloomad ligikaudu 15% raskemad kui nende maapiirkonna kaimud ning raadiokaeluste abil tehtud uuring nitas, et nad liikusid mrksa vhem ringi. Kui tpilise Sussexi maamgra liikumisala on umbes viiskmmend hektarit, siis linnamkradel vaid neli, seega le kmne korra vhem. Kogu rhma liikumisala tundub samuti olevat ldjoontes seda viksem, mida tihedam on inimasustus: Bristoli eeslinnaasurkonnas keskmiselt poolsada, hes Sussexi maa-asurkonnas ligi sada hektarit, samal ajal kui niteks Białowieża rahvuspargis Poolas ja Valgevenes on leitud le tuhandehektariste liikumisaladega mgrarhmi.

hesnaga, on ilmne, et linnaalad vivad olla mkradele limalt soodsad. Uurides lhemalt mkrade kitumist linnakeskkonnas, saame ktte ka niidiotsad vimalike phjuste kohta. Kui briti maamkrade toidusedel koosneb peaasjalikult vihmaussidest, siis Bristoli linnamgrad nautisid palju laiemat valikut, millest suur osa prines inimestelt. Suur osa Brightoni majavaldajaid jttis meelsasti oma aeda mkradele toitu, sh. lejke iseenda laualt, leiba ja lemmikloomatoitu, samuti ei unustanud mgrad silma peal hoida prgikastide mbrusel. Pole imestada, et vhemalt kik 19 raadiokaelusega looma Brightoni asurkonnas keskendasid oma tegevuse aedadele. Ja mgrad, kel ke-jala juures leidus suur hulk aedu, kippusid ringi liikuma vga vhe. Huvitaval kombel suutsid mgrad hbelike ja iste loomadena hoida oma askeldused inimeste eest ometi pris salajas. Paljud Brightoni aiaomanikud ei teadnudki, et nende aias tegutsevad mgrad, mni polnud neid omateada kunagi ninud.
Siiski, hoolimata linnaelu ilmsetest voorustest ei ela mkri mitte igal pool linnades, ja kui elabki, siis mitte alati tihedalt. Niteks Bristoli asurkond oli suhteliselt hre, umbes viis tiskasvanud looma ruutkilomeetril. Peaphjused pole siin pris selged, rolli vib mngida hulk eri tegureid: kas piirkonnas elutses mkri juba enne linna teket; kuidas on kaetud toidulaud (niteks Brightoni mkradel oleks patt nuriseda) ning mil mral leidub kohta urgudele. Viimane tegur vib olla iseranis thtis. Hiljutine uuring neljas Briti linnas nitas, et mkradel on urgude asupaigale erilised nuded: vsa vi mets, ebatasane pinnamood ja hsti vett lbilaskev pinnas. Kigile neile nuetele vastavaid kohti ei pruugi linnades kuigi palju leiduda.
Peaurud on linnamkradele iseranis thtsad. Kui maaloomad kasutavad sna usinalt kaugurge, eriti suvel, siis raadiokaelusega linnamgrad veetsid valdavalt aega peaurus. le poole uuritud loomadest ei kasutanud eales muid urge peale peauru. Sellise kiindumuse taga vib olla hea kaitse, mida peaurg pakub hiriva linnakeskkonna eest. Ent tegu vib olla ka lihtsalt linnamkrade vhese liikuvuse kaasnhtega: eales peaurust kaugele rndamata pole neil lisaurge vajagi. Olgu kuidas on, kuid inimese-mgra suhete korraldusele tulenevad sellest kombest oma jreldused. Seire on nidanud, et peaurgude sulgemisi saadab linnas mrksa viksem edu kui maal. Linnades on korduvalt nhtud, kuidas urgudest vljapoole suletud mgrad ritavad end neisse tagasi kaevata.

Kaks hoolikalt uuritud linnamkrade asurkonda eristusid oma briti maakaimudest veel he huvitava omaduse poolest: kummagi puhul ei ilmnenud mrkigi territoriaalsusest. Maamgrad on tihtipeale tugevalt territoriaalsed. Suure asustustiheduse korral tekivad rhmade valdusalade hispiiridele sissetallatud n.-. piirirajad, millel on hulk piiriposte: kahe rhma hiseid mgrapeldikuid, kuhu kumbki rhm jta usinasti oma panuseid (srast kommet on uuritud nutika katse abil: jttes naaberrhmade peaurgude juurde toitu, millesse segatud iga rhma puhul isevrvi seedumatuid plastkuule). Samuti on maa-asurkondade mkradel tihti leitud haavu ja arme omavahelistest vitlustest. Meenub juhtum, kus hest linnaasurkonnast lahkunud raadiokaelustatud isasloom leiti kuu aega hiljem umbes viie kilomeetri kauguselt naaberlinnast. Vimalik, et eksinuna, igatahes oli ta oma rnnakul lbinud mitu valdusala, mille omanikud olid teda niivrd ohtralt vigastanud, et leitud loom tuli surmata.
Nagu eldud, kummagi uuritud linnaasurkonna puhul ei theldatud mitte midagi srast: ei hispeldikuid, haavu ega arme. Brightoni mgrad liikusid ringi nii vhe, et naaberrhmad puutusid ksteisega kokku harva. Bristolis olid mgrad rohkem liikvel, otsides toitu sageli naaberrhma elualal ja isegi kasutades sealseid urge. Territoriaalsuse puudumine kahes linnaasurkonnas on mistagi huvitav, kuid tuleb veel uurida, kas see on puhtalt linnakeskkonna tagajrg vi on phjuseks ka mni muu uuritud asurkondade eripra.

Kokku vttes: nagu nha, suudab mger linnaeluga edukalt kohaneda. Kiskjaliste seas pole see erandlik. Nib, et keskmise suurusega laialt kohastunud ehk generalistlikud liigid, nagu rebased Euroopas ja pesukarud Phja-Ameerikas, vivad tihti linnakeskkonna hvedest matti vtta. Esmatarvilikud omadused on siin ilmselt paks nahk hirimise suhtes ja oskus tarbida uudseid, inimeselt prit toite. Nii nagu teistel liikidel, ilmneb ka mgra linnaasurkondades vrreldes maa-asurkondadega muutusi hiskondlik-territoriaalses kitumises.
Linnaloomade uuringud aitavad paremini mista inimese ja metsiku looduse lahkhelisid ning mneti olla ka pilguks tulevikku, arvestades ldist vramatut linnastumisprotsessi. Bioloogiateoreetilisest vaatepunktist kujutavad need uuringud aga otsekui laiaulatuslikke teaduskatseid, kus keskkonnaolusid on tugevasti muudetud. Siit vib koguneda vrt teavet liigi koloogia ja eluviisi kohta.

Tlkinud Juhan Javoi



John Davison
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012