Eesti Looduse fotov�istlus
2009/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artiklid EL 2009/9
Rdi tuli ja lks, suled jid pudelisse

See vis olla millalgi 21. Kristuse snni jrgse sajandi algupoolel, mil kisime Eesti Ekspressi heaks ttades Vormsi saarel (rootsi keeles Orms). Knesoleva saare suveelanik, toona Areeni toimetajana ttanud Barbi Pilvre oli soovitanud teha loo oma huvitavatest naabritest.

Soomlased ja elukaaslased Aura Koivisto ja Risto Sausa olid Vormsil saanud hakkama asjadega, mille peale saarerahvas ei olnud enne tulnud. Aura Koivisto rajas peenra, et istutada sinna oma koerte karvadest vlja kammitud seemned. Risto Sausa pani aga ue kivi peale veega tidetud supitaldriku, vanniks punarindadele, ning veetis aega kmblevaid linde vaadeldes.

Me ajakirjanduslik sihtmrk sai toona saavutatud, kaustikulehed elulisi lugusid tis kribitud. Prast soomlaste ja koerte hise tennisemngu pildistamist lubasime tunnikese endale. Ekspressi autojuht Hardo Teede manverdas mttasse vajuda riskides Vormsi phjarannikule Austurgrunne neeme lhedale. Sber Ingmar Muusikuse terav silm oli juba mrganud tiivavrelusi kui lenduprgivaid kirjusid paberlaevukesi he mudase pisipoolsaare tipus. Need olid ju linnud kmned ja sajad linnud! Liik ji esialgu selgusetuks. Sammhaaval ja krutades asusime lhenema, Ingmar fotoaparaadiga ees ja mina ta sabas.
Suurt objektiivi kaasas ei olnud. Jooksikusammul pildistamisdistantsile judmine vttis Ingmaril vaata et pool tundi. Et isegi kasulikult aega viita, korjasin samast adruvallilt leitud thja viskipudelisse kahlajate sulgi. Kahlajad, jah, need nad seal Austurgrunnel olid seltskond vanasti kurvitsalisteks ja uuemal ajal linnusprade seas kahlajateks kutsutud pikajalgsete seast.
Judsime viimaks lindudest kesirutuse kaugusele. Imestasime, et kahlajad, neid vis mnel ruutmeetril koos olla paarsada, plehku ei pannud, kahele mehekolakale viltu ei vaadanud. Tusti kll fotoaparaadi liikumise peale kambakesi lendu, kuid istuti peagi lainepiirile tagasi. Pidasime julge kitumise phjuseks neemel puhuvat hsti tugevat meretuult. Oletasime, et linnud saavad aru, et meil pole plaani neid kotti nottima hakata, ja hoiavad energiat kokku. Ei hakka ilmaasjata mujale lendama.
Hiljem kuulsime ornitoloogidelt, et meie kohatud kahlajad soorislad ehk soordid vivad isegi le objektiivi kndida (kui pildistaja ei liiguta) ja et tugev tuul vis neemeotsal parajasti tita ka toidu kohalekandja rolli.
Toona Vormsil tehtud piltidelt on asjatundjad peale julgete soordide leidnud veel he leeterdi, aga rdisid vib teinekord kambas olla kuus-seitse liiki (vaata rdipilte meie bongarite kodulehelt www.estbirding.ee).
le ilma rndavale soorislale (Calidris alpina) thendab Eesti lbikiguriiki. Nad tulevad Koola poolsaarelt, Taimrilt, Novaja Zemljalt ja siirduvad talveks Lne-Euroopasse vi Lne-Aafrikasse. Sgisrnne lpeb oktoobris, kuid veel novembris vib rannas mnda noorlindu nha.

Meie kahlajaseiklusest Austurgrunnel on mdas mitu aastat, kuid ometi ei ole see meelest linud. Phjuseks kgiriiulil seisev Tullamore Dew (loe: tallamoor dj) pudel rdisulgedega.
Kuigi siinkohal sooviks, ei saa Eesti poodides laialt levinud Tullamorei siduda ranna ja adrulhnaga. Nagu mrgib Toomas Tiivel oma raamatus Viskimaailma teejuht, on Tullamore Dew lhn teraviljane, maitse puuviljane ning jrelmaitses vaniljenanss. Hoopis paremini oleks rdiranda sobinud mni teine viskipudel, niteks Lagavulin, Islay helinnaseviski, mille lhna eelnimetatud raamat kirjeldab kui pisut soolast ja adrust.
Iga hoidis vrib silti ja ka minu rdisulepudel on sisule vastavalt thistatud. Viski vib pudelist otsa saada, kuid linnusuled sealt ei kao. Miks mitte hoidistada septembrikuus teisigi mittesdavaid looduselamusi, niteks kastanimune thjaks saanud hapukapsapurki?



Juhani Pttsepp
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012