Eesti Looduse fotov�istlus
2009/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL ksib EL 2009/9
Kuidas edeneb linnuatlase lpetamine?

Uue linnuatlase koostamine sai hoo sisse 2004. aasta alguses ning tnavune aasta jb viimaseks vlitaastaks. Seega saab andmete kogumise etapp peagi lbi. Kogu projekti lpetamisega lheb veel aasta-kaks aega, sest andmed tuleb kriitiliselt le vaadata ning neid analsida. Lpuks peab kogu see t pdima kena raamatuga, mis sadade linnuhuviliste entusiastliku t kokku vtaks.

Praeguse linnuatlase kige toimekam vlitaasta oli 2004, mil tdes osales vhemalt 400 inimest. Jrgnevatel aastatel oli osalejaid kll mneti vhem, kuid huviliste aktiivsus psis suur kuni lpuni. Ilmselt ji aastatega vhemaks neid vaatlejaid, kes olid valmis korraldama vaatlusretki ka oma elupaigast kaugematesse paikadesse.

Kui vaatlejate hulk oli suurim pigem vlitperioodi algul, siis laekunud vaatluste arv nitas aastatega just kasvu ning suurim kogus vaatlusi on tulnud 2008. aasta kohta 50 199 kirjet. Tnavuse aasta andmed alles laekuvad, kuid eeltoodud vaatluste mahtu see vaevalt letab. Seega kogus atlase lpuperioodil vhem vaatlejaid rohkem vaatlusi. Selle phjus vib olla vaatlejate kogemuste kasv vi juhuhuviliste osakaalu vhenemine vaatlejaskonnas.
Uue linnuatlase andmeid on praeguseks laekunud 389 phivaatlejalt, kokku ligi 211 000 kirjet. Seejuures on kmme vaatlejat teinud 31% kigist vaatlustest. le kolmveerandi inimestest on atlaseperioodi jooksul saatnud toimkonnale andmeid kuni tuhat kirjet.
Peale selle atlaseperioodi andmete on Eerik Leibak kandnud andmebaasi ka kogu eelmise linnuatlase andmestiku, seega on kajastatud vhemalt 1237 inimese t kokku kahel teabekogumise perioodil. Vana atlase andmete digiteerimine annab vimaluse vrrelda lindude levikut kahel atlaseperioodil. htlasi leiavad vana atlase korrigeeritud levikukaardid pildilise kajastuse ka uues vljaandes.
Linnuatlase toimkond on kokku leppinud esialgse raamatu kavandi. Trkise ldosa kajastab peale andmekogumise metoodika meie linnustiku elupaigalist jaotust, elupaikade seisundit ning kaitstust. Teine osa vtaks kokku vlitandmed, selle peamine vrtus on muidugi levikukaardid ja -kirjeldused. Iga liigi puhul soovime htlasi anda lhiteavet ka asustustiheduste kohta eri elupaikades, fenoloogilised nitajad ning arvukuse Eestis. Kui kik lheb plaanipraselt, on paari aasta prast meie loodushuviliste laual vrviline A4-formaadis umbes 450-lehekljeline sisutihe teabeteos. Enne on atlase koostajatel veel vaja ra teha suur t.
Lpetuseks tahan tnada kiki vaatlejaid, kes leidsid vimaluse anda oma panus kodumaa lindude ndisaegse leviku vljaselgitamisse!



Jaanus Elts
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012