Eesti Looduse fotov�istlus
2009/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
raamatud EL 2009/9
Raamatud

SEENED. TUNNE KORJA HOIDU
Tea von Bonsdorff, Lasse Kosonen. Soome keelest tlkinud Katrin Jrgens. Tlke konsultant ja toimetaja Erast Parmasto. Varrak, 2009. 208 lk.

Taskuformaadis mraja annab teavet ligi 200 seeneliigi kohta, nende hulgas on nii sgiseeni, mrkseeni kui ka levinumaid sgiks klbmatuid. Igast liigist on looduses tehtud vrvifoto, toodud kirjeldus ja eraldi ka philised tunnused ning sarnased liigid. Raamatu algusest saab seeneharrastaja teada philist seente mramise, korjamise ja silitamise kohta; eraldi tutvustatakse mrkseeni. Liigikirjeldused on jaotatud rhmadesse, millest osa on ldteada, nagu puravikud ja tatikud, riisikad, pilvikud jne., kuid osa lehikseeni on rhmitatud eospulbri vrvi jrgi. Pildid on suuremad kui kodumaisel raamatul 400 seent, ent tunduvad kuidagi kahvatud. Igatahes tasub seenehuvilistel raamatuga tutvuda: vib-olla on lihtseenelisele, kes piirdub eesktt kukeseente ja kuuseriisikatega, sellest taskuraamatust rohkem abi kui mnest phjalikust ksiraamatust.


METSA MAITSED. 55 toitu vrtuslikest metsaandidest
Pille Enden, Kadri Vilen. Toimetanud Velve Saar. Ajakirjade kirjastus, 2009. 128 lk.

Raamat pole ei ksiraamat ega ka teatmeteos, kuid siit leiab retsepte ja juhiseid, kuidas seeni, marju ja rohttaimi toiduks kasutada. See on ka meeleoluraamat, isu tstmiseks. Testi, suured fotod mitmesugustest hrgutistest on ahvatlevad. Kena on ka pe metsa vastu austust tekitada: metsa korviga jalutama minnes mtle ikka, kuidas sa korjad ja mida igupoolest metsas teed. Targa ja hooliva korjaja mrss ei j kunagi thjaks. Iseenesest ju kena raamat, masu ajal iseranis kasulik. Kaanepildi hrgutise krval on pilti kaunistamas mrgine leseleht teda ei maksa siiski salatina krvale sa.


PIKESELT NEB KAUGEMALE. Vike teadusraamat lastele
Tiit Kndler. Joonistused ja kujundus Eerik Kndler. Toimetanud Anu Jesaar
Ajakirjade kirjastus, 2009. 111 lk.

Kummaline, et Eestis polegi seni ilmunud oma autori kirjutatud raamatut, mis rgiks lastele teadusest. Rgiks sellest, kuidas maailm tegutseb ja toimib, mis asi on energia, kuidas aru saada elektrist, mille prast sajab vihma ja veel paljudest muudest asjadest, mis meid mbritsevad. Rgiks otse ja ausalt, ent ometi keerutamata. Osale ksimustele pole veel vastust ka kige targematel inimestel ning mnele neist jbki vastus vib-olla leidmata. Kuid see ei thenda, et vahel poleks vahva nende ksimuste le melda. Sest kige tsisemadki asjad on vheke naljakad. Tuntud teadusajakirjaniku Tiit Kndleri raamat on meldud igas vanuses koolilastele, kuid see ei ki le ju ka suurtel inimestel. Tasub lugeda.


RAPLA KULTUURIKESKUS 75. 19332008
Koostanud Armar Paidla. Rajakaar, 2008. 175 lk.

Rapla haridusselts ehitas 1933. aastal uhke seltsimaja, mis on Raplat kaunistanud juba 75 aastat. Selles majas on peetud lugematul arvul ritusi, koordineeritud kogu Rapla rajooni/maakonna kultuuritegevust ja tehtud sadu tunde isetegevust. Kogumikus tutvustatakse maja ajalugu eri perioodidel, direktoreid, kultuurikeskuses tegutsenud kollektiive ning muud majasse puutuvat. Igati kiiduvrt, et kodukoha lood saavad kvakiteliste teostena ajaloo jaoks talletatud.


TEA ENTSKLOPEEDIA 3. KIDE: aruhein Beccaria
Peatoimetaja Raul Kilgas, tegevtoimetaja Ivika Arume. TEA kirjastus, 2009. 400 lk.

Kolmanda kiteni judnud uus rahvusentsklopeedia on juba tuntuks saanud headuses. Pikemalt tutvustasime entsklopeedia avakidet mulluses novembrinumbris. Veebivljaanne on endiselt kttesaadav aadressil www.ents.ee.


RUHNU AJARAAMAT. RUHNU CHRONICLE
Koostanud Kaarel Lauk, Priit Kapsta ja Kadri Tukk. Toimetanud Egle Kaur. Huma, 2009. 96 lk.

Raamat on kokku pandud mttega tutvustada, hoida ja mletada Ruhnu inimesi, sndmusi, klaelu ja looduspilti. Albumi iga foto jutustab oma lugu, mis taaselustub nii ruhnlaste kui ka klaskijate jaoks. Ruhnumeelseid inimesi on palju enam kui vaid need pisut le poolesaja saare psielaniku. Ligi pooled fotod on Priit Kapstalt, pilte on ka mitmelt teiselt autorilt, T Eesti mereinstituudilt ja Ruhnu muuseumist. Tekste on aidanud koostajatel kirjutada Mrt Kapsta ja Endel Sutt.


PSILILLED
Pentti Alanko. Soome keelest tlkinud Anu-Kristin Tara ja Anne Tihaste. Toimetanud Signe Siim, konsulteerinud Mati Laane. Varrak, 2009. 525 lk.

Phjalikus ja mahukas teoses tutvustab tunnustatud soome botaanik ja aiandusraamatute autor paljusid mitmeaastaseid taimi, nende hulgas ka teenimatult vhetuntuid. Autor eelistab loodushoidlikku aiandust, julgustades leidma igale taimele just temale looduspraselt omast kasvukohta. Sissejuhatavates peatkkides tutvustab autor meie phjanaabrite aianduslugu, veenab lugejat, et tmahukad psikupeenrad on ajalugu ja petab taimi paremal moel istutama ja paigutama. Siit saab juhiseid psilillede hankimise, hooldamise ja paljundamise kohta.
Phiosa teosest tutvustab psililli eestikeelsete perekondade jrjestuses. Jagatakse teavet perekonna ldlevila ja sagedamate liikide kohta ning antakse juhiseid, kuidas paljundada ja kasvatada. Nii phjalikku psililleraamatut pole eesti keeles ilmunud prast Alli Svalepa ja Mari Seidelbergi Madalakasvulisi psililli (1976).


MIS LILL SEE ON?
Margot ja Roland Spohn. Tlkinud Kerstti Kittus, toimetanud Kai Koks, konsultant Taimi Paal. Sinisukk, 2008. 320 lk.

Taskuformaadis vlimraja sisaldab le 450 Euroopa lilleliigi ja petab neid ra tundma. Iga liigi kohta on toodud suurem pilt, fotosid ja jooniseid detailidest ja mitmesugust teavet fotode krval. Raamatut pole paraku Eesti oludele kuigivrd kohandatud: paljudel liikidel on kll juurde mrgitud, et kas see ka Eestis kasvab, ent seda on tehtud ebajrjekindlalt ja vigaselt. Niteks lk. 62 on aed-piimjuure kohta kirjas, et Eestis tavaline (tegelikult kasvatatakse vga harva aiataimena), lk. 72 antakse teada, et tups-vahulille levila on Kesk- ja Luna-Euroopa ja lehekljelt 78 selgub, et tnnike kasvab eesktt Kesk- ja Luna-Euroopas mlemad on ka Eestis paiguti levinud; lk. 93 on hariliku varakevadiku kasvualana kirjas kogu Euroopa, samal lehekljel hiirekrva kohta aga: kogu Euroopa. Eestis vga sage jne. Vigu on olnud ka algvljaandes, niteks kuradi-srmkpa (lk. 89) fotol on vthuul-srmkpp. Arusaamatuks jb reklaamis lubatud uue plvkonna vlimraja sedalaadi piltmrajaid on varemgi avaldatud. Erilist usaldusvrsust see kena teos paraku ei tekita.

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012