Eesti Looduse fotov�istlus
2009/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
snumid EL 2009/10
Rahvusvaheline osoonipev keskendub riikide koostle

16. septembril thistas paarsada riiki le maailma juba 15. korda rahvusvahelist osoonipeva, mille tnavune deviis oli hine osalemine: Osoonikihi kaitse hendab maailma.
Abinud osoonikihi kaitseks neb ette 1987. aastal slmitud Montreali protokoll, mille kohaselt peab iga protokolliga liitunud riik kindlustama tieliku kontrolli osoonikihti kahandavate ainete tootmise, kasutamise, impordi ja ekspordi le. Selle lemaailmse keskkonnalepinguga on liitunud 195 riiki.
Eesti hines Montreali protokolliga 1996. aastal. Sellest ajast alates on osoonikihti kahandavate ainete kasutus Eestis 98% ulatuses lpetatud.
Kui riigid poleks osoonikihi hises kaitsmises kokku leppinud ja selleks vajalikke abinusid rakendanud, paiskuks hku praegusest viis korda rohkem osoonikihti kahandavaid hendeid, kinnitas keskkonnaministeeriumi vlishu ja kiirgusohutuse broo peaspetsialist Valentina Laius Laius. Selle tagajrjel kahaneks osoonikiht aastaks 2050 phjapoolkeral 50%-ni ning lunapoolkeral 70%-ni, mis omakorda phjustaks 20 miljonit nahavhi ja 130 miljonit silmakae lisajuhtu.
Suur oht osoonikihile on nn. freoonid: kloori ja fluori sisaldavad orgaanilised hendid, mida kasutatakse peamiselt klmutusseadmetes, konditsioneerides, vahutekitajatena mitmete materjalide tootmisel jne. Teised osoonikihti kahandavad ained on haloonid, kuid neid kasutatakse tunduvalt vhem.
Eesti ettevtete klorofluorossinike (CFC) heide keskkonda oli 2007. aastal 14 kilo, mis on vrreldes 1998. aastaga le 100 korra vhem. Osaliselt halogeenitud klorofluorossivesinike (HCFC) heitkogused on kll suuremad, kuid need pole osoonikihile nii ohtlikud.
Osoonikiht moodustab Maa mber kaitsekilbi, mis kaitseb inimest ja keskkonda Pikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Tegu on rna ja kergesti purustatava kihiga, mille tielikul kadumisel steriliseerib pikesekiirgus maapinna, hvitades sellelt kik elava. Osoonikihi hrenemine avastati 1970. aastatel pooluste kohal, kuid seda on theldatud ka kikjal mujal.



Keskkonnaministeerium
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012