Eesti geoloogiakeskus tegi aastatel 1972–1989 Eesti soode ja turbamaardlate revisjoni: kaardistati kõik sood, mille pindala küünis vähemalt hektarini: neid sai kokku ligi kümme tuhat kogupindalaga üle miljoni hektari, mis hõlmab üle viiendiku Eesti pindalast (vt. joonist).

Ent mitte kõigist neist ei saa toota turvast: osa on liiga väikesed või liiga õhukese turbaga, kõige kaunimad ja laukarikkamad sood on kaitse all, mingi osa ka kultuurpindade all. Praegu hõlmavad kaitsealad ligikaudu viiendiku Eesti sooaladest ning rajatakse uusi.

Turvast kaevandab Eesti turbatootjate liit (ETL) praegu umbes ühel protsendil soode pindalast. (kaevandusväljasid kokku 11 600 hektarit).

Toodetud turba hulk kõigub aastati, olenedes suuresti ilmastikust: kogutakse ju õhkkuiva turvast (niiskus 40%). Nõnda kujuneski mullune turbatoodang rekordiliseks, sest kogujaid soosis põuasuvi. Turvas läheb kütteks (brikett ja tükk-kütteturvas), turbaväetiste valmistamiseks ning kasvusubstraadina aianditesse. Taasiseseisvunud Eestis on turvast (eriti vähelagunenud alus- ja aiandusturvast) kasutatud tunduvalt vähem kui eelnenud kümnendeil, sest suurmajandid ja aiandid on likvideeritud. Nii lähebki 90% siin toodetud aiandus- ehk kasvuturbast
ning 65% kütteturbast (brikett ja tükkturvas) ekspordiks.

Praegusel ajal on turbakaevandamine reguleeritud ka säästva arengu seadusega: lubatud turbakaevandamise maht vastab sama aja jooksul tekkiva turba kogusele. 2002. aastal kasutati üleriiklikust kasutusmäärast ehk kvoodist (2 780 000 tonni) ära 45% (1 247 000 tonni). Seejuures on Hiiu, Lääne, Lääne-Viru, Pärnu, Rapla ja Tartu maakonnas lubatud maht juba saavutatud ning ületatud, Ida-Viru maakonnas aga rohkesti veel kasutamata turbavarusid (vt. tabelit). Seetõttu on tehtud ettepanek kvoodid läbi vaadata ning need maakondade vahel ümber jagada.

Uute turbamaardlate kasutuselevõtt. Turvast võib kaevandada ainult nendest maardlatest, mis on kantud riiklikku maavarade registrisse. Registrit koostab Eesti geoloogiakeskus ning seal

on kokku 281 turbamaardlat üldpindalaga 358 025 hektarit (ligikaudu 40% Eesti turbamaardlate kogupindalast) ning turbavaruga 1,1 miljardit tonni (46% arvel olevatest turbavarudest).

Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga suureneb kaitstavate soode osakaal veelgi: praegu käib NATURA 2000 alade eelvalik. Jätkuma peaks ka keskkonnasäästlik turbatööstus, mis on Eesti majanduses oluline näitaja ja tööandja. Eesti vajab ka rohkem süsteemseid teadusuuringuid soode rekultiveerimisel: ei saa toetuda ainult teiste riikide kogemustele, sest turba koostis ja looduslikud tingimused pole samad.

Palju on räägitud, et rabad on puhta vee reservuaarid. Tehtud on üksikuid analüüse, kuid süvauuringud selle toimemehhanismi kohta puuduvad. Erisuguseid seisukohti tuleks lähemalt arutada.

1. Eesti sood. Estonian Mires. Estnische Moore 1:400 000, 1993. Eesti Geoloogiakeskus, Regio, Tallinn.

2. Orru, Mall (koost.), 1992. Eesti turbavarud. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn.

3. Orru, Mall 1995. Eesti sood. Teatmik. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn.

Lubatud kasutusmäärad (kvoodid) ja nende rakendamine 2002. aastal.

Maakond Lubatud kasutusmäär Lubadega määratud kogus Vaba kvoot
Harju 350 000 276 000 74 000
Hiiu 10 000 10 000 0
Ida-Viru 450 000 221 000 229 000
Jõgeva 150 000 43 000 107 000
Järva 170 000 134 000 36 000
Lääne 100 000 144 000 -44 000
Lääne-Viru 80 000 84 000 -4000
Põlva 40 000 35 000 5000
Pärnu 550 000 694 000 -144 000
Rapla 100 000 108 000 -8000
Saare 20 000 19 000 1000
Tartu 350 000 409 000 -59 000
Valga 60 000 40 000 20 000
Viljandi 200 000 176000 24 000
Võru 150 000 38 800 111 200
KOKKU 2 780 000 2 431 800 348 200

Mall Orru (1943) töötab vanemgeoloogina Eesti geoloogiakeskuse rakendusgeoloogia osakonnas.