Eesti Looduse fotov�istlus
2009/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL ksib EL 2009/10
Kui palju ndisaegsest pinnamoest on kujundanud jaeg ja kui palju inimene?

Eesti ndisaegne pinnamood on kujunenud pikaajalise geoloogilise arengu tulemusel, mis on kestnud sadu miljoneid aastaid. Hiliseim suurem reljeefimuutus looduslike tegurite toimel leidis aset pleistotseenis viimasel mandrijtumisel ja eriti selle taandumisel umbes 13 000 10 000 aastat tagasi.
Tuntumad liustike kulutus-kuhjevormid on suur- (Saadjrve) ja vikevoored (Tri), liustikud on kuhjanud otsamoreene (Vaivara Sinimed, Kallukse), moreentasandikke (Kesk-Eesti) ja moreenknkaid (Kagu-Eesti krgustikud). Liustike sulamisveed on kulutanud orge ja ngusid pleistotseeni setetesse ning kuhjanud mitmeid positiivseid pinnavorme, nagu oose (Aegviidu, Iisaku-Illuka) ja mhnu (Kurtna, Mustoja jpt.). Kagu-Eesti krgustike knklik pinnamood on tekkinud viimasel mandrijtumisel vga mitmesuguse geneesiga krgendikest ning jpankade sulamisasemeid thistavatest ngudest ja sulamisvee uuristatud orgudest. Liustike sulamisvee kuhjatud on ka liiva-kruusatasandikud, niteks fluvioglatsiaalsed deltad Phja- ning sandurid Luna-Eestis.
Prast viimast jaega holotseenis on jajal tekkinud pinnamoodi mber kujundanud mitmesugused looduslikud protsessid, mille tttu on tekkinud rannamoodustised, luited, sootasandikud, kaldavallid, deltad jpm. hukese pinnakattega paetasandikel on jtkunud karstingude teke ja areng.
Inimtegevuse mju tnapeva Eesti pinnamoele on olnud suhteliselt hiljutine, kui inimene tekitas uusi vi muutis looduslikke pinnavorme. Esmalt rajati linnamgesid ja vallikraave, hiljem paemurde ja savitnke. Suuremad muutused on toonud kaasa maavarade kaevandamine mdunud sajandi algusest alates, mil tekkis rohkesti suuri karjre, niteks plevkivi kaevandati Kirde-Eestis, fosforiiti Maardus, sinisavi Lontovas, lubjakivi Vasalemmas ning kruusa-liiva Pannjrvel. Kirde-Eesti pinnamoodi ilmestavad aheraine-, poolkoksi- ja tuhamed, neist Kivili poolkoksimed on suurima suhtelise krgusega pinnavormid Baltikumis. Inimtekkelised pinnavormid on ka raud- ja maanteede tammid, arvukad kuivenduskraavid jms.
Keegi pole tpselt kokku lugenud, kui mitu jajal tekkinud pinnavormi leidub Eestis. Looduslikud pinnavormid varieeruvad mtmetelt suuresti ning sageli on neid raske kindlaks mrata, Kagu-Eestis leidub keerukaid liitpinnavorme. Pindala poolest on aga ilmne, et jajal tekkinud vi mberkujundatud pinnavormid hlmavad praeguseni tunduvalt suurema ala kui inimtekkelised pinnavormid.




Are Kont
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012