Eesti Looduse fotov�istlus
2009/10



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL küsib EL 2009/10
Kui palju nüüdisaegsest pinnamoest on kujundanud jääaeg ja kui palju inimene?

Eesti nüüdisaegne pinnamood on kujunenud pikaajalise geoloogilise arengu tulemusel, mis on kestnud sadu miljoneid aastaid. Hiliseim suurem reljeefimuutus looduslike tegurite toimel leidis aset pleistotseenis viimasel mandrijäätumisel ja eriti selle taandumisel umbes 13 000 – 10 000 aastat tagasi.
Tuntumad liustike kulutus-kuhjevormid on suur- (Saadjärve) ja väikevoored (Türi), liustikud on kuhjanud otsamoreene (Vaivara Sinimäed, Kallukse), moreentasandikke (Kesk-Eesti) ja moreenkünkaid (Kagu-Eesti kõrgustikud). Liustike sulamisveed on kulutanud orge ja nõgusid pleistotseeni setetesse ning kuhjanud mitmeid positiivseid pinnavorme, nagu oose (Aegviidu, Iisaku-Illuka) ja mõhnu (Kurtna, Mustoja jpt.). Kagu-Eesti kõrgustike künklik pinnamood on tekkinud viimasel mandrijäätumisel väga mitmesuguse geneesiga kõrgendikest ning jääpankade sulamisasemeid tähistavatest nõgudest ja sulamisvee uuristatud orgudest. Liustike sulamisvee kuhjatud on ka liiva-kruusatasandikud, näiteks fluvioglatsiaalsed deltad Põhja- ning sandurid Lõuna-Eestis.
Pärast viimast jääaega holotseenis on jääajal tekkinud pinnamoodi ümber kujundanud mitmesugused looduslikud protsessid, mille tõttu on tekkinud rannamoodustised, luited, sootasandikud, kaldavallid, deltad jpm. Õhukese pinnakattega paetasandikel on jätkunud karstinõgude teke ja areng.
Inimtegevuse mõju tänapäeva Eesti pinnamoele on olnud suhteliselt hiljutine, kui inimene tekitas uusi või muutis looduslikke pinnavorme. Esmalt rajati linnamägesid ja vallikraave, hiljem paemurde ja savitönke. Suuremad muutused on toonud kaasa maavarade kaevandamine möödunud sajandi algusest alates, mil tekkis rohkesti suuri karjääre, näiteks põlevkivi kaevandati Kirde-Eestis, fosforiiti Maardus, sinisavi Lontovas, lubjakivi Vasalemmas ning kruusa-liiva Pannjärvel. Kirde-Eesti pinnamoodi ilmestavad aheraine-, poolkoksi- ja tuhamäed, neist Kiviõli poolkoksimäed on suurima suhtelise kõrgusega pinnavormid Baltikumis. Inimtekkelised pinnavormid on ka raud- ja maanteede tammid, arvukad kuivenduskraavid jms.
Keegi pole täpselt kokku lugenud, kui mitu jääajal tekkinud pinnavormi leidub Eestis. Looduslikud pinnavormid varieeruvad mõõtmetelt suuresti ning sageli on neid raske kindlaks määrata, Kagu-Eestis leidub keerukaid liitpinnavorme. Pindala poolest on aga ilmne, et jääajal tekkinud või ümberkujundatud pinnavormid hõlmavad praeguseni tunduvalt suurema ala kui inimtekkelised pinnavormid.




Are Kont
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012