Eesti Looduse fotov�istlus
02-03/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
turvas EL 02-03/2003
Igaühel on õigus loodusvarasid kasutada

Looduskaitse on äärmine abinõu püüdmaks pidurdada inimese seadusvastast ja tihti omakasupüüdlikku tegevust looduse kallal. Mõnikord tuleb seda ka rakendada, kuid hästi läbimõeldult, sest kaitsetsoonilgi on omad puudused, eelkõige kaitsealuse maa-ala kui ressursi väljalangemine elatustaseme ringist. Looduse hoidmine peaks olema iga inimese esmane kohus ja eesmärk, kuid samuti on igal inimesel, põlvkonnal ja ühiskonnal tervikuna ka õigus loodusressursse kasutada ja tarbida, tehes seda otstarbekalt ja säästlikult. Me kasvatame ja raiume metsi, mis on kasvav looduse and nagu turvaski. Me ekspluateerime põllumulda, kasutame vett mitmeks otstarbeks ja tarbime lugematul hulgal loodusande ja maavarasid, mis ongi elu alus. Nii võime kasutada ka Rannu-Kestla soo turvast ja teisi rikkusi ühiskonna huvides. [---]

Kui soo võetakse tugeva reþiimiga Natura kaitsealaks, kaob seal juba lähiaastatel seni püsinud veetase. Soo kujutab endast kaussi, kuhu äärealadelt valgub rohkesti vett, ja kui vee äravoolu soost ei reguleerita (Natura alal seda ei tehta), jäävad soo ääreala puistud, mis on enamikus eraomanike valduses, liigvee alla. Selline olukord valitses aastakümneid, sest väikese oja ummistunud voolusäng ei jõudnud kohe vett soost välja viia, ja Kestla küla aluse, Kõrkküla ning endise Ridaküla niitudel ja karjamaadel oli metsa ja rohu kasv liigvee pärast takistatud. Soo lääneserva nõos (Veriluhal) oli aga iga-aastaseks nuhtluseks kõrge veeseis ligi ruutkilomeetrisel maa-alal. Kaldal paiknevat küla kutsuti Vesimaaks ja hiljem Abajaks, mis rannarahva kõnepruugis on kinnikasvanud merelaht. Alles 1965. aastal alanud maaparanduse käigus, sooserva kraavidevõrgu ja kahe oja eesvoolude süvendamisel, kadus soo äärealadelt liigvesi.

Lisaks eelöeldule juhin tähelepanu, et 2002. aasta Eesti Looduse oktoobrinumbri kirjatöös “Koduraba on ohus” läheb Ahto Kaasik mööda tõsioludest ja faktidest ning viib lugeja eksiteele. Rannu-Kestla soo ei ole suurema osa vallaelanike marja- ja seenekorjemaa. Enamik inimesi käib just marjasaagi vähesuse pärast teistes marjarikkamates soodes, nagu suurem Kuresoo mõni kilomeeter edela pool, Pikaristi, Uljaste ja Mahu kandi sooalad, ning veelgi kaugemal. Rannu soo ei ole kunagi toitnud lähedal elunevaid inimesi, on andnud vaid üsna väikese toidulisa vähestele. Ka ei ole Rannu soo suuremale osale valla elanikest kodusoo ega elukeskkonna lahutamatu osa. [---]


Ümbruskonna kaevude kuivaksjäämise oht turbakaevandamise tagajärjel on ennatlik ja üles puhutud. Aastakümneid püsinud veereþiim soos hoidis vee taseme kaevudes püsivana ja nii jäi ka siis, kui veereþiimi aastail 1965–1970 soos reguleeriti. Küll kõigutab veetaset kogu Aseri valla salvkaevudes pikaajaline põuaperiood suurel alal lõuna ja edela suunas kuni Pandivere kõrgustikuni. Pikaajalised vaatlused näitavad, et valla klindialuseid allikaid ja küla kaevusid toidab kaugemal paiknevate metsade ja soode veevaru. Kindlasti saavad Kestla, endise Abaja, Kõrtsialuse ja Rannu külakaevud oma vee kaugemalt, vaid soole lähedal paiknevate kaevude veetase oleneb Rannu soo veereþiimist. [---]


Mida arvata, et Kiviõli Keemiatööstus peaks vajaliku turbatoorme vedama Orult? Turba vedu kaugelt ei ole otstarbekas, see koormaks niigi ülekoormatud Tallinna–Narva maanteelõiku Jõhvi ja Kukruse vahel, suurendaks imporditava diislikütuse tarbimist, mis omakorda reostaks Ida-Virumaad ja tõstaks lõpptoodangu – briketi hinda, mille maksumuse tasub tarbija, see tähendab väikese maksujõuga elanikkond (rikkamad kasutavad kütteks elektrit). Kas see on siis säästlik eluviis?

Odavama turbabriketi valmistamiseks on otstarbekas saada turvast lähedal paiknevast Rannu-Kestla soost. Ka kohalikel elanikel peaks olema õigus saada oma kütte-, alus-, ja aiandusturvas odavamalt lähedal paiknevast soost.


Veedi Penek (1919) on kodu-uurija, Aseri valla ajalootoa juhataja.



Veedi Penek
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012