Eesti Looduse fotov�istlus
2009/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Tjuhend EL 2009/10
Kuidas salvestada looduse hli 2

Eelmises numbris avaldasime tjuhendi esimese osa, kus oli juttu lindistamise varustusest. Seekord tutvustame praktilist poolt: kuidas pda loodusest soovitud hled ning kuidas neid aastateks talletada.

Kui helid on loodusest kinni ptud, on need vaja kuulatavaks teha. Ka lindistusseadmetega saab helisid taasesitada, kuid palju mistlikum on neid hoida kas failidena kvakettal vi kirjutada helikandjale CD-le.

Kuna enamik lindistusseadmeid salvestavadki helisid failidena, tuleb need lihtsalt mlukaardilt arvutisse kopeerida. Kui salvestusseade vimaldab ka failide tpi valida, peaks lbi mtlema, millist neist kasutada.
Mp3-vormingu puhul peab kindlasti arvestama, et heli kvaliteet halveneb. Samas sobib see failitp vga hsti igapevaseks kuulamiseks, sest vtab suhteliselt vhe ruumi. Mp3-vormingus failide puhul viks pakkimismr olla vhemalt 192 kB/s, muidu vivad tekkida moonutused.
Wav-vormingut sobib rakendada siis, kui helindeid kasutatakse linnulaulu vi muude hlte analsimiseks. See moodus nuab aga palju rohkem ruumi.
Failide silitamisel ja arhiivimisel soovitan need nimetada lindistuskuupeva ja/vi lindistuskoha jrgi. htlasi oleks mistlik luua andmetabel, kuhu saab teha mrkmeid salvestuse enda kohta.
Digitaalandmeid on kige lihtsam hoida CD-l, kuid viie-kuue aastaga vivad sinna talletatud failid hvida. Parim lahendus on vline kvaketas, mis on meldud ainult helifailide jaoks. Veel soovitan alati teha lisakoopiad kige parematest lindistustest, mida ei tahaks mingil juhul kaotada.

Esimesed kogemused loodushlte salvestamisel on hlpsaim saada linnulauluga.
Laias laastus vib samamoodi kui jahipidamise ja loomafotograafia puhul eristada kahte taktikat. Nimetagem neid tinglikult varitsuseks ja jlituseks.

Varitsus thendab varjumist ja ootust. Lindistamise puhul ei pea sealjuures ise mikrofonide ja seadme juures olema, vaid vib kaugemal oodata, kuni seadmed oma t ra teevad. See aga thendab, et mikrofonide asukohta ei saa muuta ning loota tuleb heale nnele. Kuna lindudel on vrdlemisi kindlad esinemiskohad, vib mningase eeltga leida mikrofonile pris soodsa paiga.
Kord hte loodushlte plaati koostades tahtsin sellele kindlasti saada sookiuru laulu. Enamasti on selle linnu lemmikpaigad lagedad mrgalad ja niidud, kus lauljale ei saa salaja ligi hiilida. Et mul ei olnud keprast sobivat suundmikrofoni, valisingi varitsustaktika.
Kisin mitmel hommikul Aardla jrve lhedal parimat lindistuspaika otsimas. Mned kiurud laulsid philiselt lennates, tustes rohu seest hku ja maandudes teise kohta. Teised esitasid aga laulu kindlal kohal: elektripostil vi kuivenduskaevu serval. Lpuks paningi maki ja mikrofonid he kuivenduskaevu krvale ning lksin ise sadakond meetrit eemale ootama. Kolmveerandtunnise jooksva lindistusaja kohta sain umbes viieminutise ligu, kus sookiur otse mikrofonide krval laulis. Ainuke hda oli, et selle ootamise jooksul judis tuul tusta ning mned kohad lindistusest rikkuda.
Selliseid avamaastikel elavaid linde, kelle puhul sobib sama taktika, on veelgi: kadakatks, kivitks, pldloke jt. Ent silmas tuleb pidada kllaldast lindistusaja varu, nii mlukaardi mahu kui ka akude judluse poolest. Varitsemiseks vib teha ka onni, panna les telgi vi maskeerida ennast varjeriietuse abil. Olles ise mikrofonide ja salvestaja juures, saab kontrollida nii mikrofonide suunda kui ka lindistamise algust.
Tuleb arvestada, et linnud on vga thelepanelikud kige liikuva ja uue vastu. Olen pllul haneparve oodanud, ise khuli varjeriide all peidus, kuid haned sinna ei maandunud, ksnes lendasid mitu korda umbusklikult le. Kui aga panin ainult maki ja mikrofoni pllule kuivanud taimede vahele, maandusid haned oma tavaprasele pevasele toitumiskohale mikrofoni lhedal.

Jlitus thendab lindistusobjektile ise lhemale minemist, tavaliselt vaikselt hiilides. See taktika toimib kige edukamalt tihedas taimestikus vi vsas, niteks psalindude ja roolindude laulu lindistades. Nii mnigi neist tuleb ise lhemale, ilmselt selleks, et thelepanu endale tmmata ning vaenlane pesa juurest eemale juhtida. Roostikus pesitsevatele ja tegutsevatele lindudele on hea lheneda hoopiski vee poolt, paadiga. Vooluvees tuleb paat lauliku lhedal kuidagi pidama saada, kaldapiirkonnas piisab sageli lihtsalt ninaga roostikku sudmisest. Jrvel on sobivas kohas paati peatada mrksa lihtsam.
Hiilimisel on abiks ka pimedus. sel laulvatele ja hlitsevatele lindudele, niteks bikule vi rukkirgule, on vimalik ettevaatlikult liikudes mne meetri kaugusele hiilida. Lheneda tuleks sel ajal, kui lind hlitseb. Laulu katkedes peaks psima paigal.
Praktikas peab sageli sobitama jlitamist ja varitsemist: linnule tuleb hiilida piisavalt lhedale ning siis jda ootama, kuni ta asub laulma mikrofonide suhtes soodsale kohale.

ige aeg. Linnulaulu salvestamise krghetked jvad kevadesse aprilli- ja maikuu hommikutesse. Keskkonda sulandumiseks oleks hea kohal olla juba paar tundi enne pikesetusu. Meie laiuskraadil thendab see kella kolme-nelja ajal sel. Siis hakkavad metsas laulma esimesed laulikud: punarind, vainurstas, mustrstas.
Suvise pripeva paiku on linnulauluvaba aega ainult mned tunnid ning koor alustab juba kahe paiku. Veekogude res kuuleme hiliskevadel ja suve alguses linnulaulu peaaegu pev lbi. sel kristavad roostikes roolinnud ja vsastikes bikud, htaegu teevad hlt paljud veega seotud linnud. isel ja varahommikusel ajal on suurem lootus tuulevaiksele ilmale, mis on ks hea salvestuse tingimusi.
Krooksumiskontserdid hakkavad pihta kevadel, kuid rohelised konnad alustavad teistest hiljem, kuna vajavad soojemat vett. Neil venib kudemisaeg suveni. Mned konnad eelistavad laulda pigem sel, kuid teisi vib kuulda ka keset peva.
Ritsikate ja rohutirtsude hlte salvestamise tippaeg jb hoopis suve keskpaika juulisse ja augustisse. Kuna suur osa sihktiivalisi laulab peval, tuleb nha rohkem vaeva, vhendamaks tuule mju.
Ka sgis pakub lindistusvimalusi: rndel olevate linnuparvede ning toiduotsingul vrvuliste hulgusalkade hli.
Imetajate hli lindistades tuleb samuti arvestada hooaegu: paljud neist on hlekamad pulmade ajal. Sgiseti kuuleme ptrade ja hirvede armuhdeid, talvel ilveste laulu. Imetajate hlte pdmine nuab aga suuremat phendumist ja eeltd kui linnulaulu salvestamine.

Helimaastikud. Nagu loodusfotograafia he suunana kneldakse maastikufotost, vime ka loodushlte salvestamise puhul rkida helimaastike lesvtmisest. Nende puhul on oluline ldmulje: kuidas paiknevad helid tervikus, et nad ksteist tasakaalustaksid ja tiendaksid. Seda saab mjutada eelkige asukoha valikuga, aga ka mikrofonide suunamisega.
Klavrvingut mjutab maastiku avatus ja reljeef, isegi puude krgus ja tihedus. Erinevalt maastikufotost tuleb helisalvestuse juures mngu ka ajategur. Et selline lindistus pakuks naudingut, peab see olema piisavalt huvitav, vahelduv.
Helimaastiku puhul ei saa kike planeerida ning ette valmistada. Tihtipeale satuvad huvitavad detailid lindistusele pooljuhuslikult: mdalendava luigepaari tiivavihin, jrvele maanduva pardi tekitatud veesolin, toitu otsiva puukoristaja toksimine lhedal asuval puutvel. Mnikord on pnevaks nansiks isegi paus linnulaulus, mis laseb aimata kaugusest kostvat ko kukkumist vi sookurgede hikeid. Nende nnelike juhuste otsimine ajendabki loodushelide pdjat elamustejahile minema. Tuleb leida kige tenolisem koht ajas ja ruumis, kus viksid aset leida salvestamist vrt sndmused. Kogemuste kasvades pid mistma mrke, leidma mitmekesisust ja elurikkust.
Head nne loodushlte pdmisel!



Veljo Runnel
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012