Eesti Looduse fotov�istlus
2009/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2009/10
Walter Kremser 100

Jrvseljal sndinud baltisakslane Walter Kremser saavutas tuntuse metsandusloolase ja Saksamaa liitvabariigi krge metsaametnikuna. Saksamaal, vhemalt selle lneosas leidub vaevalt metsandusspetsialisti, kellele oleks vras Walter Kremseri nimi. Kuid oma snnimaal on ta jnud snagi tundmatuks.

Eesti metsanduse ajaloost on teada baltisakslane Gerhard Kremser (18731957) kui Kastre-Peravallas ehk Jrvseljal legendaarse metsalema Martin Maurachi tde jtkaja ja edasiarendaja. Eesti vabariigis ttas ta metsanduslikus keskasutuses ja metsalemana, sealhulgas pikemat aega (kuni pensionini minekuni) revidentmetsalemana Aakres. Metsaametniku elukutse valisid ka ta pojad Felix ja Walter [3].

Walter Gerhard Friedrich Kremser sndis 16. oktoobril 1919 Jrvseljal. Lpetanud 1933. aastal Tartu likooli metsaosakonna teoreetilise kursuse, tegutses ta kigepealt Kpu metskonna Tipu metsnikuna (19341935) ja seejrel Mrjamaa metskonna abimetsalemana (19351938).
Omandanud 1937. aastal prast diplomit kaitsmist likooli lpudiplomi, mrati ta 1938 Permiskla ja 1939 Roela metsalemaks. Lkanud kaua edasi kodumaalt lahkumist, tuli tal see teekond 1941. aasta veebruaris oma perekonna ja vanematega ometi ette vtta.
Edasi jrgnes metsateenistus Saksamaal, sdimine Idarindel, sjavangiaastad Venemaal (19451949), metsateenistus Alam-Saksi liidumaal. Metsateenistus algas metsakorralduses, 1962. aastal edutati ta peametsalemaks. 1966 kutsuti Kremser Alam-Saksi toitlustus-, pllumajandus- ja metsandusministeeriumi metsaosakonna juhatajaks, 1967 sai temast liidumaa metsalem (Landesforstmeister), 1971 liidumaa peametsalem (Landesoberforstmeister) ehk liidumaa krgeim metsaametnik ja metsamajanduse juht.
Tema juhtida oli metsakasvatus, -korraldus, -parandus ja -kaitse, metsakatseasjandus, metsanduslik ppe- ja uurimist, looduskaitse, erialane ajakirjandus ta oli aastail 19661980 Hannoveris ilmunud ajakirja Aus dem Walde peatoimetaja jne. Pensionile siirdumise jrel luges ta 19741978 Gttingeni krgemas metsakoolis Alam-Saksimaa metsandusloo kursust. Walter Kremser suri 7. novembril 2000 Iserlohnis.

Walter Kremseri teadushuvi sai alguse Mrjamaa abimetsalemaks olemise pevilt, sealsete vluvate loometsakoosluste tttu. Ise on ta maininud, et Mrjamaa aastad andsid talle seda, mida tookordses metsaosakonna ppekavas ei olnud, s.o. teadmised metsavegetatsioonist, -tpoloogiast ja -koloogiast.
Teoreetilise phja saamisel oli talle suureks abiks prof. Teodor Lippmaa, keda ta pidas oma olulisemaks petajaks ja hilisema edu aluseks. Olgu mainitud, et Lippmaa mju on tunnetatav ka tema diplomits Uurimusi Aakre metskonna mnnimetsade kasvutingimusist ja kasvukigust. Mrjamaa pevil koostas ta mahuka herbaariumi, mille ta Saksamaale kaasa vttis. Sel ajal ilmus Kremserilt ka paar thelepanekut ajakirjas Loodusevaatleja [1, 2].
Walter Kremseri teadusprandisse kuulub umbes 140 kirjutist, nende seas neli raamatut. Aastail 19551974 ksitlesid tema td eesktt metsakorraldust, keskkonna-, loodus- ja (metsa)maastike kaitset, metsakasvatust ja -kaitset, metsakultuure jne., kusjuures paljudel uurimustel on tugev ajalooline tagaphi. Olulisem osa neist ja mitu hilisemat metsandusloolist ksitlust on avaldatud 1996. kogutud tde kites [6].
Walter Kremser ei olnud ainult metsateadlane, tema rahvusvaheline tuntus tulenes eesktt metsandusloolistest uurimustest. Uurimisobjekt oli kll Alam-Saksimaa, kuid ksitluste sgavus ja ldistusjud tegi temast Saksa mdunud sajandi viimase veerandi juhtiva metsandusloolase. Aga ta oli selle krval veel ajaloolane laiemas thenduses ning filosoof.
Kremseri ajaloohuvi ilmneb esimest korda juba likooli diplomits. Tsisem uurimist algas krgkooli ppejuna ttades, kui ta hakkas publitseerima laiendatud peatkke oma loengutsklist. Nende edasiarendusena ilmus 1990. aastal W. Kremseri phiteos 965-lehekljeline Niederschsische Forstgeschichte. Eine integrierte Kulturgeschichte des nordwestdeutschen Forstwesens. Selle ja teiste uurimuste ning metsanduslike teenete eest tuli mitu olulist tunnustust, 1992. aastal valiti ta Gttingeni likooli audoktoriks.

Omaette peatkk on Walter Kremser ja Eesti. Kohe prast taasiseseisvumist hakkas ta otsima kontakte siinsete metsateadlastega, ta kis Eestis 1995. ja 1997. aastal. Juba enne seda hakkas ta koguma Eesti metsanduse ajalugu ksitlevat kirjandust.
Kodumaa klastamine ja kontaktid siinsete metsateadlastega rgitasid temas kui ajaloolases veelgi huvi Eesti metsanduse arenguloo vastu. Selle vljundiks sai llatavalt kiiresti Eesti metsanduse ajaloo levaate koostamine [4]. htlasi on siinseis vljaandeis ilmunud veel hulk Kremseri tid, sealhulgas surma jrel ka autobiograafia [5].
Akadeemiline metsaselts (liitunud Eesti metsaseltsiga) valis Kremseri 1994. aastal oma auliikmeks, 1997. aastal andis Eesti pllumajanduslikool talle teenetemedali. Eesti maalikooli Metsamajja/ metsandushoonesse on judnud Kremseri rikkalik metsanduslooline ja jahinduslik raamatukogu vib kindlalt elda, et Eesti ja vib-olla ka Balti riikide tiuslikum vanema saksa metsanduskirjanduse kogu.
Rahvuselt sakslasena oli Walter Kremser alati oma esimese kodumaa patrioot. Seetttu lahkuski perekond Eestist 1941. aastal viimaste hulgas, alles prast seda, kui ..1940. aasta jooksul muudeti minu kodumaa vgivaldselt nukogude osariigiks, kelle ees ma ei tundnud olevat mingeid kohustusi [3]. Vib aru saada tema rmust, kui ta 1990. aastail suutis taastada katkenud sidemed kodumaaga ja juba vana mehena anda oma panuse ka Eesti metsa heaks.



Toivo Meikar
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012