Eesti Looduse fotov�istlus
2009/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2009/10
Tartu likooli esimene looduslooprofessor Gottfried Albrecht Germann

22. aprillil 1802 taasavati Tartu likool. Filosoofiateaduskonna looduslooprofessoriks oli juba sama aasta 24. veebruaril saanud Gottfried Albrecht Germann. Siit algas Tartus tema ppe- ja teadust, mis kestis ta surmani 16. novembril 1809. Vaatame, milliseks kujunes selle 200 aasta eest noorelt lahkunud mehe elutee.

Gottfried Albrecht Germanni pinguaastad ja tegevus Saksamaal. Ta sndis 19. detsembril 1773 Riias toomkooli rektori asetitja ehk subrektori Albrecht Germanni (17441818) ja Gertrud Dorothea Germanni, snd. Erdmann (17511831) perekonnas. Tema vend Jakob Friedrich Theodor Germann (17861856) ppis Tartu likoolis 1805. aasta teisest semestrist igusteadust, 18271848 oli Riia raehrra ja 18481849 brgermeister.

Aastatel 17821792 ppis Germann Riia toomkoolis, 17921795 Saksamaal Jena likooli arsti- ja loodusteaduskonnas meditsiini ning 17951796 Wrzburgi, 1796 Berliini ja Kieli likoolis [1, 3].
Jenas olid tema ppejud ja suunajad arsti- ja loodusteadlased Justus Christian Loder (17531832), Christoph Wilhelm Friedrich Hufeland (17621836), Johann Christian Stark (17531811) ning Christian Gottfried Gruner (17441815), kelle juures ta kuulas farmakoloogia- ja looduslooloenguid [1, 3].
Germann oli 14. juulil 1793. aastal August Johann Georg Karl Batschi (17611802) loodud Jena loodusuurimisseltsi asutajaliige. Seltsi eesmrk oli uurida taimi, elusolendeid ja keemilisi aineid. Asutajaliikmeid oli 47, neist 5 baltisakslast. Asutamisel said neist mned ka vastavad ametikohad, Germannist sai kogude levaataja. On teada, et ta kinkis seltsile putukakollektsiooni. Kuid 1794. aastal arvati Germann arusaamatuste tttu teiste liikmetega seltsist vlja [1, 26].
Seltsis olles valmis tal uurimus Thringeni ja Liivimaa kliima vrdlus [5], sel teemal pidas ta 1793. aastal ka ettekande. Ksikirja, mis trkki ei judnud, ei ole Jena likooli raamatukogu loodusuurimisseltsi arhiivist leitud [26]. See oli teadaolevalt esimene vrdlev kliimauurimus, mis hlmas ka Eestit.
1795. aastal siirdus Germann Wrzburgi likooli, kus kuulas Philipp Franz von Sieboldi (17961866) loenguid ja praktiseeris sealses suures haiglas. 1796. aastal reisis ta Berliini ning ttas neli ndalat Marcus Elieser Blochi (17231799) looduslookabinetis ja koostas sealsete kollektsioonide tieliku nimestiku. Siit edasi lks ta Kieli ning kuulas sealses likoolis Georg Heinrich Weberi (17521828) botaanikaloenguid. Kielis kaitses Germann 1796. aastal ka meditsiinidoktori vitekirja [1, 3, 6].

Germanni tegevus enne Tartusse saabumist ja abielusidemed. 1797. aastal tuli ta Saksamaalt tagasi kodulinna ja siirdus tle arstina Peterburi. Ilmselt seal tutvus Germann kindrali, diplomaadi ja salanuniku, Rakveres sndinud krahv Jakob Johann von Sieversiga (17311808), kelle Bauenhofi (ndne Bauņ) misas ta aastail 17971798 arstina ttas. 17981800 oli ta Sieversi majaarst Peterburis.
Prast seda, kui Sievers 1800. aastal riigiteenistusest lahkus ja Bauenhofi elama asus, siirdus Germann Wolmarisse (praegune Valmiera), kus ta ttas arstina 1802. aastani. 6. oktoobril 1801 abiellus Germann Bauenhofis Katharina (snd. krahvinna Sievers) ja Viiburi kuberneri kindralleitnant Karl Johann von Gnzeli ttre Julianega [1, 3].
Seega kujunesid Germannil abielu ja t kaudu sidemed kahe mjuka baltisaksa suguvsaga krahvide Sieversite ja von Gnzelitega, kel olid abielusidemed ka omavahel. Katharina oli Jakob Johann Sieversi ttar. Nende kahe suguvsaga oli seotud ka Vana-Vigala misarajaja ja ks Liivimaa rikkamaid mehi Berend Johann von xkll, kes oli abielus Katharina e krahvinna Elisabeth Sieversiga [3].
Jakob Johann von Sievers rajas 1807. aastal oma testamendiga Tartu likooli stipendiumifondi. Testamendi titjateks mras ta ttred Katharina, Elisabethi ja Bndickte ning poja Carl Georgi. Stipendiumi halduriks valiti suguvsa otsusega Karl Johann von Gnzel suguvsa ja Germann T esindajana. [25]
On mainitud, et Germann kutsuti Wolmarist Tartusse tle 24. veebruaril 1802 [17] ja nimetati mrtsis looduslooprofessoriks [1]. Tegelikult vetigi ta likooli teenistusse 24. veebruaril 1802, sellest kuupevast algas tema tsuhe, mis kestis surmani [16].
Germann oli isiklikult tuttav paljude tollaste Venemaal ja Euroopas kuulsate isikutega. ks neist oli Christian Steven (17811863), Helsingis sndinud botaanik, kes ppis Peterburi likoolis ning ttas Phja-Kaukaasias, Georgias ja Krimmis, oli Nikita botaanikaaia looja (1812) ja esimene direktor. Tema taimekogust sai alguse Helsingi likooli botaanikamuuseumi herbaarium. Germann nimetab teda: Minu kallis ustav vana sber [11: VI].
Germanni ja tema abikaasa tuttav oli ka Klni likooli professor, jurist ja kirjanik Gotthilf Theodor Faber (Riia 1766 Pariis 1847), kel olid lhedased sprussidemed Johann Karl Simon Morgensterniga. 1805. aastal saabus Faber Venemaale, 1813. aastast oli ta Venemaa valitsuse teenistuses ning 1816. aastast ttas Frankfurdis Venemaa saatkonnas. 1808. aastal kis Faber Tartus, kus tal ei nnestunud Germannidega kohtuda, sest nad olid koos abikaasaga Bauenhofis Jakob Johann von Sieversi rasaatmisel [14, 20].

Gottfried Albrecht Germann ppejuna. Tema loengud filosoofiateaduskonnas algasid 1. mail 1802; esimesel semestril kuni 1. juulini luges ta ndalas kolm tundi ldist looduslugu ja viis tundi botaanikat. Sama aasta sgissemestril (01.08.31.12.1802) pidas ta ndalas viis tundi loenguid zooloogia, kolm tundi mineraloogia ja kaks korda looduslike aiataimede kohta. 1803. aasta sgissemestril luges ta zooloogiat, mineraloogiat, mlemat kuus tundi ndalas. Samas oli vimalik Germanni vahendusel kia ka looduslookabinetis.
Jrgnevatel aastatel luges ta philiselt zooloogiat, aga ka botaanikat, mineraloogiat, ldist loomastiku ajalugu ning oma kogudele toetuvalt entomoloogiat ja ornitoloogiat. 1809. aasta sgissemestril pidas ta veel zooloogia- ja mineraloogialoenguid, mlemat kuus tundi. Oma loengutes kasutas ta philiselt Johann Friedrich Blumenbachi ja Carl Ludwig Wildenowi levaateid [2, 33]. Esimesel juhul algul kuuendat ja 1804. aastast seitsmendat vljaannet.
1805. aasta kevadsemestril algasid botaanikaloengute krval lipilastele ka taimetundmismatkad, need jtkusid ilusate ilmade puhul neli korda ndalas ka sgisel. 1806. aasta kevadsemestril hakkas ta tegema ka entomoloogiamatku [30, 37].
ppe- ja teadustks vajalike kogude hoiuks ja hooldamiseks rajas Germann looduslookabineti. Selle asutamispevaks peetakse 1802. aasta 25. mrtsi, mil Peterburist saabus suurvrst Konstantin Pavlovitilt (17791831) saadetisena 608 nimetust mineraale ning loomade kollektsioon piirituses. 1803. aastal osteti Saksi-Weimari menuniku hertsog Johann Carl Wilhelm Voigti kivimikollektsioon 1920 museaaliga ning loodusteaduslikud kogud avati ka klastajatele. Germannil oli ka isiklik mineraalide (kivimite) kogu ning alles on tema kogutud putukakollektsioon [16, 18, 27, 38]. On teada, et Germanni rikkalikku putukakogu pakkus abikaasa Juliane likoolile ma tuhande rubla eest [15].
Germanni ettepanekul 4. oktoobrist 1804 kinnitas likool looduslookabineti juhataja abi inspektori ametikohana. Inspektoriks sai Ernst Markus Ulprecht (17701831), kes jigi kabineti hoidjaks. Ulprecht sndis Riias ning lpetas 1792. aastal Riia ltseumi, samal aastal ppis ta Leipzigi ja 1793. aastal Jena likoolis.
Germanni surma jrel luges Ulprecht 1810. aastast mineraloogialoenguid ja ttas likoolis 1813. aastani. Prast oli ta joonistuspetaja Riias. 1823. aastal kutsus Otto Moritz Ludwig von Engelhardt Ulprechti Tartu likooli tagasi vabatahtlikuks kaastliseks. Ulprecht oli hea mineraalide (kivimite) tundja ning andekas kunstnik [1, 3, 17, 28, 29].
Germannil olid sidemed ka Adam Johann von Krusensterniga, kes oli lubanud muretseda ekspeditsioonidelt taimi, mineraale, loomi jms. Samas oli Krusesternile esmathtis koguda Peterburi teaduste akadeemiale [22].

Germann botaanikaaia rajajana. 12. detsembril 1802 tehti otsus rajada botaanikaprofessori juhatusel ja jrelevalvel toimiv botaanikaaed. 1803. aasta eelarves oli selleks ette nhtud 800 rubla ning peale selle veel 1200 rubla.
Germannist saigi botaanikaaia loomise korraldaja: algul otsis ta sobiva koha, tegi valiku ja pani seal t kima. Praktilistes tdes abistasid teda aednikud Johann Friedrich Kieser, J. P. Bueck ja 1805. aastast Johann Anton Weinmann.
Botaanikaaia algseks asupaigaks sai nn. Pistohlkorsi krunt Vanemuise (endine Aia) ja Tiigi tnava vahel; tollal oli see kaupmees Jacob Johann Seebachi omanduses. 19. septembrist 1803 lks see krunt koos hoonetega likooli omandusse ning botaanikaaia rajamine vis alata. Germanni eestvttel osteti veel Thtvere misnikult maad koos tiigiga juurde ning sellega olid esmased eeldused aia rajamiseks loodud.
17. aprillil 1806 teatas T kuraator Friedrich Maximilian Klinger Peterburist, et Anna Maria von Rosenkampff on kinkinud likoolile krundi koos hoonetega. likooli nukogu otsustas vana aia maa-ala mki panna ja kolida aed uude kohta. See tekitas tugevat vastuseisu, algne aed oli ju aastaid tegutsenud, ttajad ning vastutavad isikud kohaga harjunud. Kuid kolimine tuli teoks teha ja uus aed rajatigi praegusesse asukohta. Vana aiakrunt mdi 1808. aastal maha [11, 16, 23, 32, 34, 35].
Uus ala oli algul vga ebasobiv, seal olid lagunenud ja varisenud bastionimrid ja neid mbritsev soine kraav koos noore metsiku taimestikuga. htlasi paiknesid seal suur hobusetall, sdakuur, vana lagunenud vabrikuhoone ja kttepuude u. Vhesed kapsapeenrad ja viletsad viljapuud olid rendile antud [38].
Germann oli tegev ka uue botaanikaaia korraldajana, selle rajamise kava koostas 1807. aastal Weinmann. 1808. aasta sgisel hakati taimi vanast asukohast uude mber istutama. Botaanikaaia rajamine lpetati 1810. aastal. Ilmselt 1809. aasta sgise seisuga kasvas seal 4586 nimetusi taimi 968 perekonnast [16, 32, 34, 35].

Gottfried Albrecht Germann teadlasena. lipilasplves paelus Germanni entomoloogia ja klimatoloogia. Tartu likoolis ttades ja petades tegeleski ta entomoloogia, mineraloogia, ornitoloogia ja botaanikaga. Teda on nimetatud zooloogiks ja botaanikuks ning on ka mrgitud, et tal olid laialdased geograafiahuvid. Samas vttis ppet ja botaanikaaiaga seotud tegevus tal kogu aja ning teadustks ei jnud suurt mahti [17, 24].
Koos doktoritga leidub Germanni kirjatde loetelus [1] kaheksa nimetust [613], siia lisandub lipilasplve eelmainitud uurimus [5]. Tema philisteks teadussuundadeks jid ornitoloogia ja botaanika.
Germanni sidus le kmneaastane sprussuhe ja loodusteaduslik kirjavahetus Saksa arsti ja loodusteadlase Bernhard Meyeriga (17671836), kes on mitme ornitoloogilise t autor. Meyer on kirjutanud, et Germann oli vsimatu ornitoloog ning oleks vinud sel alal veel palju saavutada, kui ta poleks varakult surnud.
Ilmneb, et kirjavahetuse ajal saatis Germann Meyerile mitmesugust teavet eri linnuliikide kohta ning koostas Eesti- ja Liivimaa lindude nimestiku [19]. Eraldi on vlja toodud, et veidi aega enne surma saatis Germann oma lindude kirjelduse ksikasjalike remrkustega pastor Friedrich Erdmann Stollile (17611826) Jrgensburgi (ilmselt praegu Zaube Ltis). Stoll tiendas seda paljude teiste thelepanekutega ja paljundas omakorda. Ta ttas kogu materjali mber ning sellest saigi Meyeri koostatud krgetasemelise Eesti- ja Liivimaa lindude liigilist koosseisu ja loodusloolisi andmeid ksitleva monograafia alus. [4]
Botaanikas olid Germanni teadustd seotud kohaliku floora uurimise ning botaanikaaiaga ning ta oli kogunud ka herbaariumi [9, 11]. Ise on ta botaanikaaia taimekogude avaldamisel kirjutanud [11: VIII]: Usun, et olen selle nimekirjaga mitte pris thtsusetut lisa toonud Liivimaa floorasse. Ka olen sageli koha ra nidanud, kust Liivi- ja Eestimaa haruldased taimed on leitud. Oma iga-aastastel reisidel loodan ma neid mrke ikka veel lisada ja seega materjali tulevaseks tielikuks maa flooraks koguda. Samas ta tdes, et suvevaheaja matku tuleb tulevikus vhendada, vib-olla mnikord neist loobuda, kuna need lhevad liiga kulukaks ja alati ei ole vimalik ka kaaslasi leida [11]. Taimede krval huvitus Germann geoloogiast, oma matkadel kogus ta kivimeid [17].
Germanni kige ulatuslikum teadust oli algse asukoha botaanikaaia taimekogude nimestiku avaldamine 1807. aastal [11]. Sellele oli ta ilmselt juba varem melnud, sest esimene taimede ksikirjaline levaade 426 perekonna 1121 nimetusega on koostatud 1804. aastal [37].
Avaldatud nimestik on koostatud thestikuliselt nummerdatud taimeperekondade ladinakeelsete nimede jrgi. Iga numbriga taimenime taga on autorinimi, eluvorm ja looduslik levila, eraldi on thistatud Liivi- ja Eestimaa looduslikud ja klmakindlad kultuurtaimed. Lhtudes ilmselt 1806. aasta sgise seisust, nimetas Germann oma ts tollases nomenklatuuris 2367 nimetust taimi 669 perekonnast; ksikud taimed on antud perekonnana vi on jnud mramata. 2367 nimetusest oli 357 liiki kodumaiseid taimi. Loodusliku levila jrgi oli Euroopa, Euraasia ja Siberi pritolu krval rohkesti taimi Aafrikast: Kappneemest (sealt sna palju) kuni Phja-Aafrikani vlja. Palju taimi oli Luna- ja Phja-Ameerikast, Kagu- ja Ida-Aasiast (India, Hiina, Jaapan, Jaava saared jt.) ning troopilistelt maadelt.
Ulatuslik on Germanni kirjutis Venemaa taimekollektsioonidest [9]. ldine arutlev kirjutis ksitleb asjaarmastajate taimekogumist; rohkesti on pratud thelepanu Raadi misa taimekogudele ja Peterburis olevale Ludwig Marseille puukoolile. Esimeses leidus 60 liiki eerikaid, 14 vi 15 liiki stapeeliaid, kasvatati ka magnooliaid, pelargoone, prooteaid, rododendroneid jt taimi. Seal olid isegi kuninglikud strelitsiad. Teises pakuti 1804. aastal mgiks 1625 liiki, nende seas olid ainult vhesed Euroopa pritolu. Vrtaimede seas mdi ka harilikku kullerkuppu, harilikku rassi, psusilma, harilikku ussikeelt, siberi vhumka, ussitatart, harilikku maavitsa ja magesstart ning vlismaalt toodud harilikku kadakat. Kige haruldasem ja kallim oli kuninglik strelitsia, mis maksis 150 rubla.
Teadushuvist olid tingitud ka Germanni reisikirjad [7, 10]. Et tiendada looduskabineti ppe- ja teaduskogusid, korraldas ta 1803. aastal lipilastega ekspeditsiooni Lne-Eestisse, 1804. aastal kuue lipilasega lbi Soome Valge mere rde ning Mogiljovi kubermangu. Soomes kis ta ka 1805. aastal [1, 17].

Germann hiskondlikes ametites. Ta oli vga tegus ka likoolielus [24].
Aastail 18021803 rektor Georg Friedrich Parroti mber koondunud professoritest lid Germann, Lorenz Ferdinand Ewers, Daniel George Balk, Johann Karl Simon Morgenstern, Johann Wilhelm Krause jt. seltskondliku ringi Ephesinische Kirche (Efesose Kirik). Ringi liikmeid hendasid valgustusfilosoofilised ja humanistlikud ideed ning nimi veti Antiik-Kreeka sadamalinna Efesose jrgi. Seal peeti 431. aastal 200 kirikuisa osavtul kolmas lemaailmne kirikukogu, mida tunnustas nii lne- kui ka idakirik.
Koos Balki ja Gottlob Benjamin Jschega oli Germann 23. veebruaril 1803 valitud likooli nukogu kolmeliikmelisse komisjoni, kes ttas vlja lipilaste sisekorra reeglid. Ta osales ka 14. oktoobril 1803 loodud Toome haljastamise komisjonis, kuhu kuulusid veel Krause, Morgenstern ja Parrot.

Germanni lahkumine. 1808. aasta mrtsis kis ta viimast korda Jaani kirikus armulaual ning suri 28. novembril 1809. aastal tuberkuloosi. Germanni rasaatmine toimus likooli aulast, kust lipilased viisid tema kirstu Raadi kalmistule [36, 38]. Ta on maetud kalmistu Vana-Jaani alale, tema haud on XV kvartalis nr. 6 all [30].
Germannil ei olnud jreltulijaid. Tema abikaasa Juliane elas vhemalt 1812. aastani Tartus; tegeles abikaasa prandusega ning osales Paul ja Catharine (snd. Gnzel) von Sieversi ttre Elisabethi ristimisel.
Germannil oli vga thelepanuvrne looduslooliste raamatute kogu, milles leidus vga kalleid ja haruldasi teoseid, suure osa neist ms Juliane rahaliste raskuste tttu, osa kingiti ka likoolile. Juliane suri 5. oktoobril 1839. aastal oma vanemate kodus Bauenhofis [34, 36] ning on maetud ilmselt sealsele misakalmistule. Tema hauathis pole silinud.

Lpetuseks. Eesti kultuur ja teadus on tihedalt seotud Lne-Euroopaga ning nende kandjaks sai 1802. aastal loodud saksakeelne Tartu likool. Tartusse saabunud paljud andekad ja teovimsad isikud said ennast teostada uue likooli loomisel; nende elut hlmas phendunud ppe- ja teadust. ks neist oli ka Gottfried Albrecht Germann, mees, kes pani aluse Tartu likooli loodusteaduste botaanika, geoloogia, zooloogia ppe- ja teadustle ning rajas botaanikaaia.



Heldur Sander, Toivo Meikar, Mati Laane
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012