Eesti Looduse fotov�istlus
2009/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2009/12
Milline on hljeste mju kalandusele?

Hallhlge jrjest suureneva arvukuse tttu ksitakse seda ha sagedamini. Tuleb tunnistada, et Eestis ei ole seni tehtud svauuringuid hljeste toitumise kohta. Ja ega tegu saakski olla heaastase projektiga. Pdevate teadlaste koolitamine vtaks aastaid ja neile tuleks siis tagada ka pidev t. Kuna aga Eesti hlgeuurijate andmed nitavad, et hallhljeste puhul on rnded meie randadest Soome ja Rootsi ning tagasi igapevased, siis vime julgelt tsiteerida nende maade uuringuid ja sellest midagi enda jaoks krva taha panna.

Teine phjus, miks Eestis hljeste toitumist uurida ei saakski, on asjaolu, et vastupidi nimetatud naaberriikidele meil hlgeid ei jahita. Aga just ktitud hljeste seedetrakte uurides saabki nende menst levaate. Tean Soome teadlast, kes jahitud hljestest kalade seedumatuid jnuseid luid ja otoliite taga ajades on enda arvutuste jrgi sooltorusid lbi liganud ldpikkuses paarkmmend kilomeetrit. Niisuguste andmete phjal vib tepoolest kaalukaid jreldusi teha!

Eesti oludes saaks seevastu tegeleda ksnes juhuslikult mrda uppunud hljestega, kelle khust paistaks tenoliselt vastu vaid enne uppumist samast mrrast sisse ahmitu. Samuti on teada, et mrdades kivad loomad on sageli nndanimetatud mrrat spetsialistid: seega ei pruugi nende toidusedel peegeldada endale ise loodusest saaki jahtivate liigikaaslaste valikuid.

Hallhljeste toidulaud koosneb vga paljudest eri liiki kaladest. Rootsis analsitud sooltorudest on leitud kokku 24 liiki kalu, kellest thtsuse jrjekorras on olulisimad rim, siig ja kilu. Peale selle olid toidus sna arvukad karplased, emakala, lest, lhe ja meriforell. sna samasugused andmed on tulnud ka Soomest, ehk vaid selle vahega, et lhilaste ja koha roll on seal suurem.
Kige tnapevasem meetod hljeste toitumist uurida on rasvkoe anals. See tugineb asjaolule, et eri rhmadesse kuuluvate kalade lihas leiduvad eri rasvhapped. Kuigi iga ptud kala niisuguse meetodiga ei ne, on hljeste rasva analsides seega vimalik jreldusi teha loomade phitoidu kohta. Rasvkoe analse on rakendatud ka Lnemere hallhljestel ning need on ldiselt kinnitanud juba varem toitumisuuringutest saadud teadmisi.

Kui palju niteks Eesti hallhlged kala svad? Seda ksimust vib esitada mitmel phjusel. Vastust vib kasutada leskutsena alustada loomadele klaperjahti, aga ka lihtsalt selleks, et hljeste mju kalavarudele objektiivselt ja rahulikult hinnata. Me teame ju, mida svad niteks meie metsades elavad pdrad ja sead, ja ka seda, mida svad needsamad kalad, kes ise hlge hammaste vahel vi kaluri vrkudes oma pevad lpetavad. Hlge puhul aga tekitab samasugune kalkulatsioon tavaliselt nii palju kriitikat, et hinnangut anda on lausa julgustkk. Ehkki toidutonne kokku arvestades ei taha keegi vita, et hljestel pole igust merest kala sa.
Hlgeuurijad on viimastel kevadetel loendanud Eesti alal umbes 30004000 hallhljest. Nende hulka ei kuulu samal aastal sndinud noored, sest neid loendusega hinnata ei saa. Kuigi svad ju nemadki, viks nad siis pealegi praegu krvale jtta: kas vi selleprast, et nemad ongi peamised mrdades uppujad, kelle arv seega juba esimesel elusuvel judsalt vheneb. Samas on vimalik, et lejnud ajal on meil hlgeid siiski vhem kui laltoodud ligikaudne arv, sest niteks Ltis ei ole karvavahetuseks sobivaid saari. Kuid vljaspool loendusaega nhakse sealgi hallhlgeid sageli ja aasta-aastalt jrjest enam.
Peva keskmise toidukoguse le on palju vaieldud, sest kllap suudab hallhljes nagu iga teine suur kiskja mnikord piiritult ahmida ja vajaduse korral ka pikemalt nlgida. Tiskasvanud isendi pevaseks toidukoguseks on eri hlgeuurijad pakkunud vahemikku 712 kilo. Eesti hlgeuurijate hinnangul oleks meie puhul ilmselt igem arvestada siiski ainult 56 kiloga, sest noorte loomade osakaal on suur. Teiseks, hlged ei s terve aasta vltel htlaselt: karvavahetuse ja sigimise ajal toitutakse vaid juhuslikult. Jrelikult on toitumise aeg umbes 90% aastast.
laltoodud tagasihoidlikke arve kokku seades vib oletada, et Eesti hallhlged svad aastas ligikaudu 50006000 tonni kala. Kuna Eesti kutseliste kalurite kalasaagid Lnemerest olid 2008. aastal umbes 83 500 tonni, tuleb tdeda, et hljeste mju on esmapilgul sna thine ja kalapopulatsioonide mjutajana peaaegu olematu.
Paraku ei pruugi see olla pris lplik tde, sest inimene pab peamiselt rime-kilu, kelle saak hlmas eeltoodud arvust le 96%. Niisiis jb muude kalade osaks Eesti merekalurite ametlikus kalasaagis vaid umbes 3000 tonni. Soome ja Rootsi toitumisuuringute jrgi oskavad nutikad hlged inimesest mrksa thusamalt pda suure rasvasusega vrtuslikke lhilasi. Lhe, meriforelli ja siia puhul on pakutud, et hlge saagid Botnia meres on vrreldavad kaluritega. Nnda pole vlistatud, et mne liigi puhul vivad hlged ka Eestis mjutada kalapopulatsioone samavrra kui kalurid. Jllegi: siit ei jreldu tingimata, et see ei tohikski nii olla. Samas ei ole alust arvata, et looduslik suremus on kalapopulatsioonidele mingil moel vhem kahjulik kui kalanduslik suremus.

Viigerhlge toidu kohta Lnemeres on teada vhem. Aga senised andmed nitavad, et rim on selle loomaliigi toidus veelgi thtsamal kohal kui suurema sugulase hallhlge puhul. Peale kala sb see hlgeliik veel selgrootut merikilki, ehkki sna vhesel mral. Kuna viigreid on palju vhem, nad on viksemad ning seega viksema toiduvajadusega ning pealegi toituvad eesktt rimest, siis on viigri mju Eesti kalavarule kll nii thine pole mtet tpsemalt arvutama hakatagi. Kahjuks ei ole tsikindlaid mrke viigerhlge populatsiooni kosumise kohta nii pole ka arvata, et nende mju kalandusele lhiajal suureneks. Ja peale kige: mned Soomes uuritud viigrid olid snud vga palju ogalikku. Selle kuulsa marjasja hvitamine peaks kll kigile kaluritele rmu valmistama.
Nii et hlged ei sgi Eesti kaluri kala ra? Juba see ksimus ise on natuke tendentslik, sest niteks mina pole kalurite suust sellist kahtlustust eriti kuulnudki.

Ometi on kosta nurinat, et loomad ei lase enam kala pda. See on tepoolest mrksa tsisem probleem kui toidukonkurents. Ka teaduslikul eesmrgil kala pdes puutuvad ihtoloogid jrjest sagedamini kokku sellega, et vrkudest vaatavad vastu vaid kalapead vi siis on neist juskui vaalad lbi pugenud. Augud on sellised, et tavalise mehe kte siruulatusest jb vahel vheks. Eks sa tee siis kalateadust.
Siin polegi midagi imestada: kui niteks maitsvad siiad kenasti krvuti vrgus kinni on, rgitab see ilmselt neid noppima. See on mrksa lihtsam kui ise kala mda merd taga otsida. Nii ajavadki hlged oma pead veest vlja ja vaatavad, kus paistavad kalurite mrgised. Et nad just nnda toimivad, seda on nidanud uuringud Rootsis. Mida suuremad ja silmatorkavamad olid pniste mrgised, seda suurema tenosusega hlged sealt matti vtmas kisid. Aga soovitada kaluritel kasutada vikesi kbasid ka ei saa, sest vrguthise miinimumkrguse mrab eeskiri.

Millised on siis hlgekahjud otseselt kalapgil? Kuigi seda teemat on natuke uuritud ka Eestis, tuleb usaldusvrsed arvandmed laenata taas meie naabritelt. Rootsis on lahenduse leidmiseks juba 1993. aastast saadik olnud kigus pidev teadusprojekt, kus tiskohaga ttab kolm-neli uurijat. Tulemused on avaldatud kige krgema tasemega mereteaduslikes ajakirjades ja seega on kindel, et tegemist pole ilukirjanduse vi statistikavaba umbluuga. Hlgekahjude tpse suuruse kohta eri tpi pkides on vga palju andmeid ja tsine huviline leiab need artiklid ka ise teaduskirjanduse andmebaasidest les. Seetttu on toodud vaid mned napid faktid.
Niteks 2005. aastal nimekas ajakirjas ICES Journal of Marine Science avaldatud artikli autor hindas hlgekahjudeks mrdadega lhepgil Rootsis 61% vimalikust saagist [1]. Teisisnu: hlged viisid pnistest vi muutsid mgiklbmatuks mrksa rohkem kui poole kalasaagist. Mullu hinnati hljeste sdud lhede kogus Rootsis isegi kaks korda suuremaks kalurite saagist [2]. Jrelikult oli hljeste mju lhe populatsioonile kaks korda suurem kui kalurite oma. Hlgekahjusid on ritatud hinnata ka vrkudega tursapgis, mis on teine olulisem rannapk Rootsis. Juti jreldusele, et hlged viisid ra umbes kolmandiku saagist.
Nendes tdes ei ole arvestatud kahjusid pgivahenditele. Tegelikult on neidki hinnatud, aga siia lhikesse kirjutisse kik andmed lihtsalt ei mahu.
Kokku vttes: nii Rootsi kui ka Soome uurijate niteks HELCOM-ile (rahvusvaheline Lnemere kaitse komisjon toim.) saadetud ametlikes hinnangutes on kirjas, et kui hlgeid poleks, oleks rannakalanduse tulud mlemas riigis le kahe korra suuremad. Mistagi ei ole sellega tahetud elda, et hlgeid ei peaks olema. Toonitatakse, et nende rahas vljendatav kahju kalandusele on vga arvestatav ja ha suureneb. Nii mneski piirkonnas on kalurid seetttu sunnitud kalandusest loobuma.

Mida teha? Vib aktsepteerida nende seisukohti, kes arvavad, et suurte hlgekahjudega tuleb leppida, sest inimene vib endale ka mujalt tegevust otsida, aga hljes mitte. Aga pole mtet silmi sulgeda ja lihtsalt Sammalhabeme kombel ohata, et hoopis inimene on lpmata ahne. Meenub soomlaste jutt sellest, kuidas mni aasta tagasi ritati hel suurel hallhlge kaitsepiirkonnaks arvatud Soome lahe merealal hlgeid ja kalandust lepitama hakata. Ksimuse peale, mida annaks teha, et kalurid ja hlged saaksid rahulikult koos toimida, arvasid viimased sadamates konutavad kaluripapid sna rahulikult, et teha pole enam midagi: enam pole ei kalandust ega kalureid mis kalandus see paar meiesugust vana pensionri ikka on. Nii et hrrad lepitajad, rge hakake endale tli tegema!
Rikas ja arenenud Soome vib endale lubada kalanduse kehva olukorda mitte ainult hljeste prast: hea palgaga kohti on lihtsalt mujalgi palju. Aga Eestis on lugu paraku teine. Meil on veel nii kalandust kui ka kalureid. Kindlasti on mtet ritada pki korraldada nnda, et see ra tasuks ja htaegu hljestele liiga ei teeks.
Kui vrgupgil ei saa hlgekahjude vastu suurt midagi ette vtta, siis mrrapgil on lootused mrksa suuremad. Mrdasid annab nnda ehitada, et hlged neist kala ktte ei saaks ja ka ise sinna ei upuks. Sedalaadi katseid on Eesti mereinstituudi juhatuse all ja kalurite lahke abiga tehtud juba aastast 2005. Tulemused nitavad, et lootust on. Ndseks on pllumajandusministeerium asja tsiselt ksile vtnud: Euroopa kalandusfondi summadest saab taotleda rahalist abi mrdade mberehitamise jaoks. Plaanis on hakata tegelema ka hlgepeletitega, mis peaksid takistama loomi mrra vahetus lheduses toimetamast. Need riistapuud tekitavad korrapraselt srase sagedusega heli, mis ei hiri kalu, kll aga peletab hlgeid.

Olles teinud juttu hljeste kahjudest kalandusele, tuleks vtta vaatluse alla ka teine pool: millised on kalanduse kahjud hljestele? Kuigi tpseid andmeid on kaluritelt sna raske saada, vib elda, et hinnanguliselt hukkub igal aastal Eesti kalurite mrdades 200300 hljest. Neist nneks umbes 90% protsenti on hallhlged ja valdavalt noorloomad. nneks seeprast, et hlgeuurijate arvutuste jrgi suureneb hallide populatsioon kogu Lnemeres igal aastal 57%. he suurimetaja populatsiooni kohta on seega kasv vga hea, hoolimata kalandusest, mis hukutab hlgeid ju kikjal Lnemeres, mitte ainult Eestis.
Viigerhljeste arvukusega on lood paraku mrksa halvemad, aga selle populatsiooni kiratsemisel mngib ehk kalandusest mrksa suuremat rolli keskkonnareostus: viigrid nivad olevat selle suhtes tundlikumad. Silmas tuleb pidada ka kliima soojenemisega kaasnevaid viletsaid ja sigimiseks sobimatuid jolusid (vt. Eesti Looduse mullust detsembrinumbrit toim.).
Tenoliselt on Eestis mrdades juba kmmekond aastat hukkunud sna samasugune hulk hlgeid. Phjus: kuigi hlgeid tuleb ha juurde, vheneb kalurite huvi oma mrdasid meres leotada. Kui vrgumehi nib meil senini veel olevat kllaldaselt, siis raske ja vhetasuv mrrapk kib allamge. Erandiks on vaid mni ksik kaluritele tulusam piirkond, niteks Prnu laht.

Ja lpuks enim kirgi kitvast: kas Eestis viks alustada piiratud jahti hallhljestele? Minu teada vastavad sellele Eestis praegu jaatavalt kik asjaosalised hlgeuurijatest vimalike jahimeesteni. Ja miks ka mitte, sest hallhlgeid on meil juba niisama palju kui hunte, karusid ja ilveseid kokku neid ju ktitakse, ilma et see populatsioonidele kurja teeks.
Seni on hlgejahti takistanud lihtsalt keskkonnabrokraatia rmine aeglus. Paraku tuleb enne kvasti koosolekuid pidada ja vga paljud paberid igeks ajada, nagu maamees tleb. Nnda ei julge siinkirjutaja pakkuda isegi kige udusemat thtaega, millal Eestis on piiratud hlgejahi alustamiseks niteks Kihnu saare vetes kik ametlikult jonksus. Siiski, optimistlikult lootes juba aastal 2010.
Hlgejahti on Soomes ja Rootsis nd peetud juba le kmne aasta ja kvoodid on paisunud sna suureks. Soomes on tnavu lubatud kttida niteks 685 hallhljest ja autonoomsel Ahvenamaal veel 450. Nii et kokku le tuhande. Jahihooaeg kestab Soomes 16. aprillist 31. detsembrini. Ette rutates tuleb elda, tenoliselt jvad kvoodid tielikult kasutamata, nii on see olnud juba aastaid. Pole nii palju huvilisi; hlgejahti peetakse Soomes ldse kige keerukamaks jahiks, mis saab korda minna vaid vga heade oskuste vi vga suure algajanne korral.
Kuna ka nii suured kvoodid pole hlgekahjusid Soomes olematuks muutnud, pole kindlasti loota, et Kihnu saarele kuuldavasti plaanitud hallhlge kvoot 1020 looma suudaks neid Eestis vhendada vi ra hoida. Jahi mte on hoopis anda kihnlastele tagasi ks nende tavasid. Olen ise ninud, kui thtsaks peetakse hlgejahti Botnia lahe rsetes kaluriklades ja kui palju tooteid alates lihast kuni nahani ja hlgeluust eheteni suudetakse pakkuda nii turistile kui ka oma inimestele. Ja millise uhkusega seda tehakse.
Meenutame nd veel, et meie hlgeuurijate hea t tulemusena kogutud andmed nitavad hallhljeste vimet lbida kiiresti ja tpse kompassi jrgi vga pikki vahemaid. Sestap pole enam eriti hid argumente, miks kihnlased ei tohiks Lnemere hisvarust osa saada. Mnel vib kll tekkida kartus, et siis hakkavad nad seal valimatult kiki pmmutama ja surma saavad ka viigrid. Aga niisama hsti viks maamehi kahtlustada selles, et nad ei tee metsas pdral, hirvel ega metskitsel vahet. Oma merd ja mereelukaid hsti tundvatele kihnlastele tunduks selline jutt solvangu ja kiusuna.
Ja kige lpuks: kui kunagi peaks taas vajalikuks muutuma hlgejahti piirata, siis vhemalt kalanduses kib see nn. ajaloolise pgiiguse jrgi. Ehk teisisnu: pgivimalusi vhendatakse kigil vrdses osakaalus endisest pgist. Kuna Eestil pole praegu ette nidata mingitki pgihulka, siis poleks Eestil ka edaspidi pgile asja. Nii et parim aeg ja vimalus kihnlastele jaht tagasi anda nnda, et sellest mingit rahvusvahelist sekeldust ei tule, on siis, kui selle varu jrele pole parasjagu kuigi suurt nudlust ja varu endaga on kik korras. See thendab just praegu.

1. Fjlling, Arne 2005. The estimation of hidden seal-inflicted losses in the Baltic Sea set-trap salmon fisheries. ICES Journal of Marine Science 16301635.
2. Socio-economic aspects of seal fishery interactions in the northern Baltic Sea:
http://meeting.helcom.fi/c/document_library/get_file?folderId=83236&name=DLFE-33418.pdf



Markus Vetemaa
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012