Eesti Looduse fotov�istlus
2009/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2009/12
Hlgepk on kihnlaste oluline identiteedi tunnus

Kihnu primuskultuur on tstetud au sisse, kuid esiplaanil on just naise traditsioonilised tegevusalad. Kihnu mehe puhul on need kas seadusega keelatud vi piiratud.

Hlgeliha on ajast aega olnud teline maiuspala kihnlaste toidulaual ning kuulunud saareelanike phitoidu hulka. 1980. aastatel keelati kogu Eestis hlgepk. Tollal oli see otsus vajalik, et asurkonna arvukus psiks.

Praegu taotlevad kihnlased siiski oma traditsioonilisel pgialal Kihnu vinas igust kttida hallhlgeid piiratud ulatuses. Eesmrk on hoida alles plisrahva kultuurile omased oskused ja teadmised ning vlistada vimalus, et kihnlased muutuksid seaduse silmis rvpdjateks.
Thtis on see, et kihnlased ei soovi tappa hlgeid viha prast: et need meres kala svad vi vrke lhuvad. Soovime lihtsalt hoida tava ja harjumust sa igal kevadtalvel hlgeliha ning kasutada sulatatud hlgerasva kui immutusvahendit. Hlgepgi taaslubamine annaks hlgenahale ning sellest valmistatavatele toodetele senisest suurema vrtuse. Merest piiratud saare elanikel tekiks lisateenimisvimalusi praegustes keerulistes oludes, kus kalapkigi ha enam piiratakse.
Hlgepk viks olla lubatud ainult Kihnu ja Manija pliselanikele, olgu see plisrahva privileeg. Vrad ehk kihnu keeles massakad saaksid osaleda kihnlaste abiga ning soliidse tasu eest vast ehk ainult nn. fotojahil. Kihnlased ei ole iial andnud ega anna ka tulevikus oma vaimset prandit ega ajaloolisi igusi vljastpoolt tulijatele ra!
Nii nagu ks kihnu naise tugeva paikkondliku identiteedi vljendus on krt, nii on kihnu mehe puhul ks identiteedi vljendusi olnud ajast aega hlgepk, mis nuab vga hid teadmisi hljeste elust, asukohast ning oskusi hljest tabada. Kihnu mehed ei ole rvellikud meeletu tapmiskirega metslased, vaid austavad ja armastavad sgavalt loodust ja iseranis merd. On ju meri andnud alati kitsikuses vaevelnud saareelanike toidulauale olulist tiendust, samas vtnud vastutasuks ka kllalt palju mehi. Kihnu mehed jlgivad huvi ja armastusega hljeste elu merel ning laidudel, nii nagu naised laudas kasvavat seaprsast, lammast vi vasikat. Kigist loetletud loomadest valmistatakse varem vi hiljem pidu-, phade- vi pulmatoidud. Kihnlaste traditsioonilisest toidust, muu hulgas hlgelihatoitudest, annab levaate hiljuti ilmunud kihnukeelne Kihnu kokaraamat.
Lubada kihnlastele hlgepk on au ja uhkuse ksimus Eesti riigile, sest siis saab ka saare ja riigi klalistele tutvustada vikese rahvakillu traditsioonilist elulaadi, kus kihnu mehe toimetused primuskultuuri hoidjana pole sugugi vhem thtsad kui naise omad.
Luba hlgeid pda ei ole praegu enam oht hljeste arvukusele ega ole siin ka muud hirmutavat. Kindlasti ei ktitaks hlgeid enam ajaloolisel moel harpuuni, hlgenge otsas oleva pojaga peibutades ega ka ilmselt mitte vrguga. Tnapevane hlgepk saab toimuda vaid vintpssiga, mis annab hlgele lootust kiiresti, ootamatult ja valutult surra. Hlgektil peab olema relvaluba ja jahiluba, milleks tuleb lbida vastavad kursused. Kik saare mehed lube taotlema ei hakka, vaid ikka tublimad ning ettevtlikumad.
Meie lapsed ja ehk ka lapselapsed krimpsutavad hlgeliha keeduaurude ning maitse peale nina: aja jooksul on noorem plvkond hlgeliha vga omaprasest maitsest nii vi teisiti vrdumas. Vanemale kihnlasele piisab, kui kord aastas kht korralikult hlgeliha tis sa, rohkem ei tea tahtagi.
Kirjutan seda lhilugu Eesti Loodusele ajal, mil erakordselt suured hlgeparved on asunud Kihnut mbritsevatele laidudele. Kihnu kalameeste rimevrkudest leiab vaid rimepid, kuid mehed ei ole hljeste peale pahased, vaid kirjeldavad elu laidudel ning hljeste rohkust sravate silmadega. Just nd on Eesti riigil hea vimalus vastu tulla plisrahva taotlusele: taasseadustada piiratud ulatuses, umbes 30 hallhlge kttimine 2003. aastal UNESCO primuskultuuri meistriteoste nimekirja kantud Kihnu kultuuriruumi pliselanikele.



Mare Mtas
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012