Eesti Looduse fotov�istlus
2009/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2009/12
Jtkusuutlikkuse nidikulaud: tarkvara, mis ergutab huvilist statistikat analsima

2009. aasta oktoobris sai statistikaametis valmis uuendatud tarkvara, mis vimaldab vaadata ja analsida Eestit puudutavat infot. Hlpsalt saab teavet nii omavalitsuste kui ka Euroopa Liidu riikide kohta.

Info edastamine on thtis. Kui varasematel aegadel piirasid snumite levikut pikad vahemaad ja sidevahendite algelisus, siis ndsel internetiajastul on infolevik kiirem ja teabe hulk suurem kui eales ajaloo vltel.

Kuid kiire ja piiranguteta teabelevi on suurendanud ka mittevajaliku teabe mahtu. Infomras on vajaliku ja asjakohase teabega raske juda sihtrhmani. Samuti peab sihtrhm oskama info-ookeanis orienteeruda, seistes ksimuse ees: Kust ja mil moel saab vajalikku infot leida kige kiiremini?

Milline teave on asjakohane ja hiskonnale vajalik? Majandusitsengu aegadel prati enim thelepanu keskkonnaseisundi halvenemist ja keskkonnakoormust peegeldavale statistikale. Praeguses majandussurutises on esikohale tusnud sotsiaal- ja majandusvaldkonna areng. Need kolm valdkonda ei ole ksteisest sltumatud, vaid loovad meie arengu vundamendi: muutused hes valdkonnas toovad kaasa prded teises vallas.
Jtkusuutliku arengu kontekstis vaadatakse kiki neid valdkondi koos ehk teisisnu: areng ei ole jtkusuutlik, kui he valdkonna olukord paraneb, ent teistes ilmneb allakik. Seeprast on jtkusuutliku arengu nn. mtmistulemused aktuaalsed kogu hiskonnas, sest need hlmavad keskkonna-, sotsiaal- ja majandusnitajaid.
Eesti puhul lisandub veel neljas valdkond kultuuriruumi elujulisus, mis on meie vikese riigi seisukohalt oluline siht. Jtkusuutliku arengu snonmina on kasutatud ka mistet sstev areng.
Eesti jtkusuutliku arengu eesmrgid on snastatud riiklikus sstva arengu strateegias: Eesti on jtkusuutlik siis, kui saavutatakse sotsiaalselt sidus, kultuuriliselt elujuline ja krge heaolutasemega koloogiliselt tasakaalus hiskond. Sellist sihti ei ole tenoliselt vimalik saavutada hiskonda kaasamata ilma suhtluseta avalikkuse, teadlaste ja poliitika teostajate vahel.
Niisuguse riigikorralduseni judmiseks pakub sstva arengu strateegia vlja teadmushiskonna stsenaariumi. Teadmushiskonna eeldus on arusaam, et arengukiirendusena ei taga hiskonna jtkusuutlikkust mitte ksnes majanduslik kasv, vaid thtis on silmas pidada ka lejnud vundamendiplokke (jtkusuutliku arengu sihte). Ideaali aitaks aga saavutada tagasisidestatud teadmusphine juhtimine arenguanalside alusel koosts uurimisasutuste, kodanikehenduste, omavalitsuste ja huvirhmadega.

Teadmine ja arusaamine probleemidest, andmetest ja trendidest on tihti vaid oma ala ekspertidel, kuid kogu hiskonda hlmava dialoogi jaoks on rmiselt oluline, et teave jtkusuutliku arengu kitsaskohtade ja vtmeksimuste kohta liiguks kitsalt teadlaste ja huvirhmade ringkonnalt ldsuse ning poliitikas olijateni.
Kuid ei poliitikutel ega ka avalikkusel ei ole aega, oskusi ega energiat, et mahukast eri valdkondade infost hankida omavahel haakuvaid andmeid ning nende phjal kiirelt analsida toimuvat. Sestap on mahukate andmetabelite krvale vaja selliseid vahendeid, mis teeksid keerulise teabe lihtsamalt hoomatavamaks.
Suhtluskanal teaduse ja statistika ning poliitika vahel ei ole jtkusuutlikkuse valdkonnas veel kuigi hsti sisse tallatud ning selliste kommunikatsioonivahendite vljapakkujad on paratamatult algataja rollis.

Statistikaamet pakub tavapraste andmebaaside krval vlja elektroonilise vabavara jtkusuutlikku arengut puudutava statistika tarbeks. Nidikulauas kuvatakse nelja jtkusuutliku arengu valdkonna nitajad (sidus hiskond, heaolu kasv, koloogiline tasakaal, kultuuriruumi elujulisus). Kokku sisaldab tarkvara 78 nitajat, neist le 60 hlmab riigi tasandit (Eesti vrdlus teiste Euroopa Liidu riikidega). Eesti maakondade ja kohalike omavalitsuste tasandil on nitajaid vhem.
Sidusa hiskonna taset mdavad nitajad haridus- ja turvalisuse ning vrdsete vimaluste kohta. Heaolu kasvust annavad levaate andmed majandusliku jukuse (nt. sisemajanduse kogutoodangu), innovatsiooni, riigi rahanduse, thive, hariduse ja elukvaliteedi kohta. koloogilist tasakaalu peegeldavad keskkonnaseisund ja -surve ning ressursikasutus. Kultuuriruumi elujulisust mdavad nitajad eesti rahva silimise, eesti keele kasutamise ja kultuuris osalemise kohta (nt. kultuurisektori ttajate osathtsus thives).
Oluliste snumite edasiandmiseks on vaja kasutada selliseid mrke, millest saavad heselt aru vimalikult paljud. Nii ongi jtkusuutlikkuse nidikulauas lhtutud valgusfoorivrvide loogikast kui liiklusest tuntud mrgissteemist. Punane toon vljendab halvemat, kollane keskmist ning roheline paremat nitajavrtust. Piltlikustatud andmete jrgi on lihtsam orienteeruda.

Otsustamaks, kuidas meil lheb, ksitakse sageli: Kuidas lheb teistel? Jtkusuutlikkuse nidikulaua phjal saab andmeid krvutada: he riigi, maakonna vi omavalitsuse tulemus on asetatud pingereas teiste sekka. Nitajate vrtusi saab vrrelda ka kaardil, kus riike, maakondi ja kohalikke omavalitsusi on thistatud valgusfoorivrviga.
Tihtipeale takistab statistika kasutamist metoodika kirjelduse puudumine. Jtkusuutlikkuse nidikulauas saab htaegu vrvkodeeritud paremusjrjestusega jlgida ka nitajate arvvrtusi. he klahvivajutuse kaugusel on teave nitaja tpse definitsiooni, andmeallika, hiku ja asjakohasuse kohta jtkusuutliku arengu kontekstis. Samuti on lisatud lingid rahvusvaheliste andmete allikale.
Nidikulaud on justkui suure laeva, auto vi lennuki armatuurlaud, millel kuvatav info annab olulist teavet juhile ja reisijatele, kes vivad jlgida nite (# 1). Jtkusuutlikkuse nidikulaud kuvab Eesti majanduse, keskkonna-, kultuuri- ja sotsiaalsfriga seotud nitajate vrtusi ja lubab igahel teada saada ja veenduda selles, kuhu oleme judnud, kui jutt kib jtkusuutlikust arengust. Nidikulauda analsides vib igaks tunda ennast poliitiku vi teadlasena: valgusfoori vrvides joonistuvad vlja meie jtkusuutlikkuse tugevad ja nrgad kljed ning toetavad ja takistavad seosed sihtide saavutamise vahel.
Joonisel on nha Eesti sstva arengu strateegia neli arengueesmrki ja neid peegeldavad nitajad ning Eesti asend 27 Euroopa Liidu riigi pingereas (# 1). Eesti on 26 nitaja puhul rohelises tsoonis ehk paremate seas, 9 nitaja puhul kollases tsoonis ehk keskmiste hulgas ning 32 nitaja puhul punases tsoonis ehk allpool EL keskmist. Valdkondade keskmised vrtused jtavad meid kolme phivaldkonna jrgi viimasesse kmnesse. Heaolu kasvu nitajate alusel oleme 21., sidusa hiskonna jrgi 25., koloogilise tasakaalu valdkonnas 23. ja kultuuriruumi elujulisuse nitajate jrgi 8. positsioonil Euroopa Liidus.
Nidikulaud toob selgelt esile meie probleemvaldkonnad, vrreldes teiste Euroopa riikidega. Nii on Eesti punase laterna rollis just paljude energia tootmise ja tarbimise nitajate poolest (nt. taaastuvenergia vike osakaal), aga olukord pole kiita ka klassikaliste majandusnitajate jrgi (SKT ning tootlikkus) ning tervise ja sotsiaalse sidususe andmetel.
Meie tugevad kljed on vike valitsemissektori vlg ja vlisvlg. Punasena vlja toodud valupunktid ootavad tagasisidet otsuste ja valikute tegemise kaudu: et meie tugevad kljed jksid alles ja negatiivsed trendid muutuksid positiivses suunas ning et tuleviku otsuste tegemisel lhtutaks jtkusuutliku hiskonna vrtustest.

Indeksid vs ksikud nitajad. Populaarsust koguvad valdkonnasisesed ja -lesed indeksid (nt. inimarengu indeks, koloogiline jalajlg), mis pakuvad vlja he koondnumbri, mis lihtsustab teavet ning annab saadud tulemusele hinnangu. Teabe lihtsustamine on statistika kasutaja seisukohalt vtmeksimus. Indeksite puuduseks vib pidada asjaolu, et nende arvutamise valem jb enamikule nhtamatuks.
Indeksite krval vib arengut mta ka mitmesuguste iseseisvate nitajate kaudu. Asjakohane, kiki jtkusuutlikkuse phivaldkondi kattev nitajatessteem on ks abivahendeid, et edastada teavet jtkusuutliku arengu kohta ning htlasi ajendada hiskonnas tagasisidet.
Nidikulaud kuvab krvuti koondhinnangud ja ksikud vrtused ning jtab nitaja osakaalu indeksis nii visuaalselt jlgitavaks kui ka arvuliselt mratavaks. Et koostada koondnitaja, saab huviline valida valdkondi, nitajaid ja nende osathtsust. Iga kord, kui kasutaja valib uue(d) esmathtsa(d) nitaja(d) vi valdkonna(d), arvutab nidikulaud taas vlja ldhinnangu ning jtkusuutlikkuse koondhinnangu.
Eesti jtkusuutlikku arengut mtva indeksi koostamine eeldab prioriteetide seadmist hiskonna tasandil, kus nitajate thtsus lepitakse kokku ja vetakse arvesse kigi hiskonnagruppide arvamust, kaasates valdkondade eksperdid (nii avalikus kui ka erasektoris), teadlased ja kodanikuhendused.
Seni pole seda veel tehtud ja ei ole ka selge, kas sellist indeksit ongi vaja. Seetttu annab nidikulaud Eesti jtkusuutlikkusele ning selle arengueesmrkidele koondhinnangud, eeldades vaikimisi, et kik nitajad on vrdselt thtsustatud.

Jtkusuutlikkuse nidikulaud vimaldab andmeid ka ise analsida. ks vimalustest on seosanals: huviline saab valida kaks nitajat ning uurida, kas soovitud eesmrkide saavutamise vahel on snergia vi pigem vastuolu. Pdlus he eesmrgi poole on enamasti otseselt ja ka kaudselt seotud teiste sihtide saavutamisega. Nidikulauas vib jlgida nii positiivseid kui ka negatiivseid seoseid kigi nitajate vahel riikide, maakondade vi kohalike omavalitsuste tasandil.
Joonisel ilmneb eesmrkide konflikt keskkonnahoiu ja majanduskasvu vahel (# 2): sisemajanduse kogutoodangu ja peamise kliimamuutusi phjustava gaasi ssihappegaasi heite vahel. Kui sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta on suurem, kaasneb ka suurem ssihappegaasi heide.
Niteks he elaniku kohta suhteliselt vikese sisemajanduse kogutoodanguga Poolas on ka kasvuhoonegaaside emissioon elaniku kohta viksem. Aga vastupidi: Soomes, Iirimaal ja Luksemburgis, kus sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta on vrdlemisi suur, tekib ka rohkem kasvuhoonegaase. Jukamates riikides on enamasti hsti arenenud suur tstussektor ja laialdasem tarbimine. Nnda kaasneb rohkem kasvuhoonegaase, kui arvestada emissiooni he inimese kohta. Samas ei vi jtta thelepanuta teisi mjureid, nagu kliimaolud jms.
Nii pakubki iga seosananls ennekike ainet edasistele analsidele. Korrelatsioone tlgendades on oluline teada, et punane korrelatsioonisirge nitab nidikulauas vimalikku eesmrkide konflikti ja roheline snergiat.
Positiivset seost vljendab nidikulauas roheline korrelatsioonisirge, niteks eesmrkide vaesuse leevendamine ja hariduse edendamine vahel (# 3). Alumisel joonisel on esitatud suhtelise vaesuse ja keskhariduseta mitteppivate noorte osathtsuse seosanals. Kui allpool vaesuspiiri elava rahvastiku osathtsus on viksem, on Euroopa riikides htlasi viksemad suhtarvud koolikatkestajate kohta. Tehhis, Slovakkias, Rootsis ja Hollandis, kus on vhe keskhariduse omandamise pooleli jtnud noori, on htaegu viksem ka suhteline vaesuse mr. Vastupidine olukord valitseb Hispaanias ja Portugalis, kus on suur keskhariduse katkestajate osathtsus ja suur suhteline vaesuse mr.
Samas tuleb arvestada, et nidikulaud vib leida ka selliseid korrelatsioone, mida tavaelus on raske seletada vi vastupidi: alati ei pruugi ilmselgelt seotud nhtuste vahel korrelatsioon matemaatiliselt vljenduda.
Vaesus ise vib olla nii jtkusuutmatuse phjus kui ka tagajrg. Niteks on viimastel aastatel taas suurenenud madala haridustasemega mitteppivate noorte osathtsus, mis 2007. aastal kndis kuni 15%-ni. Noormeestel on see nitaja lausa 20%, seega on viiendik 18-24-aastastest meestest jtnud kooli pooleli enne keskhariduse saamist. Haridustee katkemine vib tingida noorte hulgas suure ttuse ning see omakorda suurendab noorte vaesusriski, mis omasoodu vib ajendada noorte kuritegevust. Niteks 2008. aastal panid noored toime kolm korda rohkem kuritegusid kui 2000. aastal. Kaudsemalt vivad need tegurid mjutada ka teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, mis on olulised jtkusuutlikkuse eeldused.

Statistika laialdasem kasutamine hiskonnas soodustab nii teadmus- kui ka kodanikuhiskonna arengut, sest teave Eesti olukorra kohta osutab kitsaskohtadele, kus tuleks midagi ette vtta. Kodanikualgatuse raames on korraldatud prgikoristustalguid ning istutatud puid. Paljus muuski saavad kohalikud inimesed ise elu paremaks muuta. Statistika ulatuslikum tarvitus aitab ka andmeid tpsustada, kuna tekib vajadus nitajaid tiendada vi lisada uusi. Siht on saada toimuvast objektiivne pilt.
Jtkusuutlikkuse nidikulaua tarkvara on loonud Euroopa Liidu teadusuuringute hiskeskus ja Maailma Sstva Arengu Instituudi sstva arengu nitajate nustamisrhm.



Kersti Salu, Kaia Oras
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012