Eesti Looduse fotov�istlus
2009/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL ksib EL 2009/12
Kas sstupirn tepoolest midagi sstab?

Tartu likooli tehnoloogiainstituudi hoones on eranditult pevavalguslambid. Arvestasin kokku, et kui sama valgustuse saamiseks kasutaksime hglampe, oleks aastane elektriarve umbes 500 000 krooni vrra suurem. Kuna kasutusel on ka soojuspumbad, siis ei saa vita, et hglampide kte isegi talvel olulist efekti annaks.

Olukord kodus on aga hoopis teistsugune. Peamiselt kasutan halogeenpirne, mille valgustugevust saab reguleerida tubades on tpselt nii palju mahedat valgust, kui soovin. Nn. sstupirnide hinda pean kvaliteediga vrreldes lemra krgeks ning arvan, et selline sst vrreldes kvaliteediga ei vri ennast: kokkuvtvalt hlmab valgustus vaid umbes 8% elektriarvest ning ka kokkuhoiukohti on mrksa thusamaid.

Kige rohkem on kahju prgikitlejatest, kes peavad vastutustundetute inimeste olmeprgi hulka paisatud sstupirnide purunemisel hingama sisse elavhbedaauru. Paratamatult selline oht eksisteerib ning tpselt nagu me pole veel suutnud krvaldada prgi paigutamist metsa alla, on ohtlike jtmete eraldamine olmejtmetest ikka veel tsine probleem ning paljude inimeste teadlikkus kehvapoolne. Kui sstupirni purunemise korral kodus soovitatakse tuba 15 minutit hutada ja seejrel killud kuivalt kokku phkida, panna kahekordsesse kilekotti ja toimetada ohtlike jtmete kogumispunkti, siis kuidas on kaitstud prgikitlejad, kuna transpordil on pirnide purunemise oht vga suur?
Omaette ksimus on, miks tuleb sstupirni eest nii palju raha maksta. ks phjusi vib olla selles, et LED-tehnoloogiad on kiiresti peale tulemas. LED-lambid on elavhbedavabad, sttivad otsekohe, soojusena eraldub energiat veelgi vhem. Veel veidi aega ja igaks vib ka LED-lampe endale lubada. Elavhbedat sisaldavad pirnid aga muutuvad konkurentsivimetuteks. On vimalik, et kmmekonna aasta prast keelatakse need elavhbedasisalduse tttu tielikult.
Miks aga ikkagi hglampide tootmist ja mki piiratakse ja keelustatakse? Valikute vhendamine ei ole ju demokraatia tunnus. Kui inimene tunneks, et ta uue tootega testi sstab, siis ei ole ju vaja alternatiivi keelata. Tepoolest, niteks plevkivi pletamisel Eesti elektrijaamades muutub lppkokkuvttes hglampide valgusenergiaks vaid kaks protsenti plevkivis sisalduvast energiast. Sstupirnide puhul on see protsent kolm kuni viis korda suurem ja see ongi poliitiline tagamaa. Kui aga rkida kodusest mugavusest ja hinnast, siis praegu soovitaksin hoopis reguleeritava valgustugevusega halogeenlampe ning kui hind tunduvalt langeb, siis ka LED-valgusteid.



Erik Puura
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012