Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi hoones on eranditult päevavalguslambid. Arvestasin kokku, et kui sama valgustuse saamiseks kasutaksime hõõglampe, oleks aastane elektriarve umbes 500 000 krooni võrra suurem. Kuna kasutusel on ka soojuspumbad, siis ei saa väita, et hõõglampide küte isegi talvel olulist efekti annaks.

Olukord kodus on aga hoopis teistsugune. Peamiselt kasutan halogeenpirne, mille valgustugevust saab reguleerida – tubades on täpselt nii palju mahedat valgust, kui soovin. Nn. säästupirnide hinda pean kvaliteediga võrreldes ülemäära kõrgeks ning arvan, et selline sääst võrreldes kvaliteediga ei vääri ennast: kokkuvõtvalt hõlmab valgustus vaid umbes 8% elektriarvest ning ka kokkuhoiukohti on märksa tõhusamaid.

Kõige rohkem on kahju prügikäitlejatest, kes peavad vastutustundetute inimeste olmeprügi hulka paisatud säästupirnide purunemisel hingama sisse elavhõbedaauru. Paratamatult selline oht eksisteerib ning täpselt nagu me pole veel suutnud kõrvaldada prügi paigutamist metsa alla, on ohtlike jäätmete eraldamine olmejäätmetest ikka veel tõsine probleem ning paljude inimeste teadlikkus kehvapoolne. Kui säästupirni purunemise korral kodus soovitatakse tuba 15 minutit õhutada ja seejärel killud kuivalt kokku pühkida, panna kahekordsesse kilekotti ja toimetada ohtlike jäätmete kogumispunkti, siis kuidas on kaitstud prügikäitlejad, kuna transpordil on pirnide purunemise oht väga suur?
Omaette küsimus on, miks tuleb säästupirni eest nii palju raha maksta. Üks põhjusi võib olla selles, et LED-tehnoloogiad on kiiresti peale tulemas. LED-lambid on elavhõbedavabad, süttivad otsekohe, soojusena eraldub energiat veelgi vähem. Veel veidi aega – ja igaüks võib ka LED-lampe endale lubada. Elavhõbedat sisaldavad pirnid aga muutuvad konkurentsivõimetuteks. On võimalik, et kümmekonna aasta pärast keelatakse need elavhõbedasisalduse tõttu täielikult.
Miks aga ikkagi hõõglampide tootmist ja müüki piiratakse ja keelustatakse? Valikute vähendamine ei ole ju demokraatia tunnus. Kui inimene tunneks, et ta uue tootega tõesti säästab, siis ei ole ju vaja alternatiivi keelata. Tõepoolest, näiteks põlevkivi põletamisel Eesti elektrijaamades muutub lõppkokkuvõttes hõõglampide valgusenergiaks vaid kaks protsenti põlevkivis sisalduvast energiast. Säästupirnide puhul on see protsent kolm kuni viis korda suurem ja see ongi poliitiline tagamaa. Kui aga rääkida kodusest mugavusest ja hinnast, siis praegu soovitaksin hoopis reguleeritava valgustugevusega halogeenlampe ning kui hind tunduvalt langeb, siis ka LED-valgusteid.