Eesti Looduse fotov�istlus
02-03/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Euroopa haruldused EL 02-03/2003
Merikotkas

Kunagi vis meie rannikul ja jrvede res elada sadu paare merikotkaid. Inimese sl loodusesse sattunud kloororgaanilised hendid phjustasid selle liigi hbumise: kolmkmmend aastat tagasi oli meie suurimaid rvlinde jrele jnud vaid kuni mnikmmend paari. Praeguseks on asurkond oma elujulisuse taastanud.

Merikotkas (Haliaeėtus albicilla) on meil ks tuntumaid kotkaid: eelkige oma suuruse ja teda viimasel poolsajandil hvardanud hvimisohu tttu. Eesti suurima kotka tiibade siruulatus vib kndida le 2,5 meetri ja kaal kuni seitsme kilogrammini. Vanalinnu pea ja kael on kahkjaspruunid, lejnud keha ja tiivad pruunid, saba valge. Noorlinnud on leni tumepruunid vikeste heledamate laikudega. Noore merikotka nokk on must, hiljem muutub jrjest heledamaks, vahanahk ja jalad aga kollased. Kigi vanalinnule iseloomulike tunnustega sulestik kujuneb vlja viiendal eluaastal, pesitsema asuvad linnud tavaliselt alates neljandast eluaastast.

Merikotka lugu. Mdunud sajandi teisel poolel hakati ha rohkem kasutama kloororgaanilisi hendeid (DDT jt.), nende loodusesse sattunud jgid kippusid saama saatuslikuks merikotkale. Kuigi selle liigi arvukus hakkas Eestis aegamda vhenema juba varem, ei kasvanud 1968. aastal lennuvimeliseks teadaolevalt htegi merikotkapoega. Prognoositi merikotka kadumist vib-olla juba sama inimplvkonna vltel [2]. Merikotkauurija Tiit Randla nimetas 1968. aasta mustaks merikotka-aastaks ja lootis, et see ei kordu. Kuid mustaks kujunesid ka 1971. ja 1975. aasta [6]. 1970. aastatel pesitsesid Lne-Eestis ja lnesaartel kotkad edukalt vaid kolmel korral, asurkonnale andsid tuge viljakamad Peipsi-rsed paarid [6]. Ent seitsmekmnendate teisel poolel kloororgaaniliste hendite laastav mju vhenes ning alates 1977. aastast hakkas kotkaste viljakus vhehaaval taastuma. Pesapaiku pti kaitsta raiete eest ja 1980. aastate lpus hakkas suurenema ka liigi arvukus. 1991. aastal pesitses Eestis 40 paari merikotkaid [5], kmmekond aastat hiljem hinnati nende arvukust juba ligi kolm korda suuremaks. Mullu pesitses Eestis 110120 paari merikotkaid, kes kasvatasid les umbes 140 poega, kusjuures eelmise suve sigimisedukus (keskmiselt 1,2 poega asustatud pesa kohta) oli viimase kolmekmne aasta parim.

Levik ja arvukus Eestis ning Euroopas. Euroopas elab merikotkas Lnemere mbruses, Musta mere res, Kesk- ja Ida-Euroopas ja kikjal Norra rannikul. Alates 1995. aastast pesitseb merikotkas jlle ka Taanis ja 2001. aastast Austrias. Iseseisvad populatsioonid on Islandil ja Norrast taasasustatuna ka otimaal. Euroopa populatsiooni suurus knib 40004700 paarini ja see suureneb [1]. Meil pesitseb merikotkas Lne-Eestis ja lnesaartel, sna arvukalt ka Peipsi-Pihkva vesikonnas, eriti Suure Emaje lhedal. ksikud paarid elutsevad mujal Sise-Eestis ja Phja-Eesti rannikul.

Elupaik. Merikotkas eelistab pesapaigana peamiselt vanu ja vrdlemisi hredaid mnnienamusega (loo)metsi (eriti Lne-Eestis), niiskeid kuuse-segametsi, metsastuvaid puisniite ja rabastuvaid mnnikuid. Enamasti on kusagil lhikonnas ka jahialaks sobiv veekogu: 81% meie merikotkapesadest asub veekogule lhemal kui kolm kilomeetrit. Pesapuuna kasutatakse peamiselt mndi, harvem haaba, sangleppa ja erandjuhul kaske, tamme vi kuuske. Merikotkas on pesitsenud isegi vanal heinakuhjal ja kuhjalaval [3]. Arvukuse suurenedes on kotkad asustanud ha uusi piirkondi ja tunginud sgavamale Sise-Eestisse. Uusi pesi leitakse jrjest viksemate jrvede rest. 2002. aastal avastati ks pesa alla 200 meetri kaugusel asustatud talust. Seda tuleb siiski pidada erandiks, sest pesa keskmine kaugus inimasustusest on le kilomeetri. Rannikupiirkondades asuvad kotkad ha noorematesse ja viksematesse metsadesse, sest enamiku sobivaid elupaiku on liigikaaslased juba hivanud.


Saagijaht. Merikotkaid vib nha passimas krgematel puudel vi suurematel kividel nii rannikul kui ka jrvede res. Sobivat saaklooma mrgates lahkub kotkas istumispaigast, lendab-liugleb kiiresti saagini ja ritab seda haarata. Alati see ei nnestu. Noored linnud nevad vilumust kogudes tihti vga palju vaeva. Et saaki tabada, kasutab merikotkas ka mitmesuguseid lennutaktikaid. Ta vib olla liikumatul tiivul purilennul vi liuelda edasi-tagasi ja sobivat saaki mrgates laskuda sellele. Vahel otsib lind saaki sudelennul paari meetri krgusel mere kohal. Veelinnud ei suuda lainetel loksudes lhenevat kotkast mrgata, eluga psevad siis vaid kige vledamad. Mnikord on kotka lennukiirus liialt suur, et saaki haarata. Suvel ei pea osa pesitsevaid paare saaki otsides suurt vaeva ngema, nad suunduvad vimalusel kajakate vi haha pesitsussaartele. Ainus vaev on kohale lennata, sobiv saagiobjekt vlja valida ja see sealt minema viia. Kuid siis jtavad kajakad kotka mllu teadmise, et kunagi ei pse ka valusatest nokahoopidest.


Rnne ja talvitumine. Vanalinnud tegutsevad soojadel talvedel kogu aasta pesapaiga lheduses, seevastu noored vtavad ette lhemaid vi pikemaid rndeid. Eestis rngastatud merikotkaste kaugemad taasleiud on Austriast, Tehhist ja Poolast. Lbirndavaid kotkaid vib nha philistes rndlindude koondumispaikades (niteks Suur ja Vike Vin, Srve poolsaar, Lao). Talviti nhakse merikotkast peamiselt jvabade veekogude lheduses, eriti kotkarikas on sel perioodil Saaremaa ja Hiiumaa lnerannik, kuhu satub linde ka Soomest, Ltist, Venemaalt ja Rootsist.


Keda ta sb? Merikotka toidusedel on vga lai. Sb peaaegu kiki, kellest jud le kib. Eestis on peale veelindude (pardid, kajakad, ptid, kosklad, lauk) ja kalade (haug, latikas, koger, tuulehaug, ahven, angerjas) leitud kotka toidulaualt sookurge, must-toonekurge, hpi, krvukrtsu ja mningaid imetajaid [3, 4]. Talvel svad merikotkad toidupuudusel vi lihtsama kttesaadavuse tttu ka raipeid.


Pesaelu. Pesa korrastamisega tehakse saartel algust juba jaanuari lpus, mujal veebruaris vi mrtsi algul. Mrtsis-aprillis on vimalik jlgida nende massiivsete lindude mngulendu. Kurn (ks kuni kolm muna) on pesas aprilli esimesel poolel [3, 4], pojad kooruvad mai esimesel poolel. Emalind viibib kmme peva pidevalt pesal ja veel paar ndalat pesal vi selle lhedal istumispuul. Mais-juunis hakkab ka emalind saagijahil kima. Pojad lendavad pesast vlja juuli lpul vi augusti alguses.


Kaitse. Merikotkale kehtestati pesitsusaegne jahikeeld 1935. aastal, aastaringse kaitse tagas 1957. aasta looduskaitseseadus. 1984. aastal hines Eesti Phja-Euroopa ja Grnimaa merikotka kaitse programmiga. Praegune kaitstavate loodusobjektide seadus kehtestab pesitsusaegse liikumis- ja alatise majandamiskeelu 200 meetri raadiuses mber merikotka pesapuu. Merikotkas kuulub Euroopa Liidu linnudirektiivi I lisasse, Bonni konvensiooni I ja Berni konventsiooni II lisasse, CITES-i I lisasse ning IUCN punase raamatu ohulhedaste (NT) liikide hulka.


1. BirdLife International/European BirdCensus Council 2000. European bird populations: estimates and trends. BirdLife International (BirdLife Conservation Series, 10) Cambridge, UK.

2. Jssi, Fred; Randla, Tiit 1968. Kotkaste saatus on meie ktes. Eesti Loodus 19 (6): 334339.

3. Kumari, Eerik 1954. ENSV linnud. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn.

4. Randla, Tiit 1975. Eesti rvlinnud. Valgus, Tallinn.

5. Randla, Tiit; Tammur, Einar 1995. The White-tailed Sea Eagle Haliaetus albicilla Population and Breeding Productivity in Estonia and some regions of NW Europe. Meyburg, B.U., Chancellor, R.D. (eds.). Eagle Studies. WWGBP/ Berlin, London and Paris: 5155.

6. Randla, Tiit; un, Anti 1980. Kaljukotkas ja merikotkas Eestis 1970-ndail aastail. Eesti Loodus 31 (8): 512515.


Renno Nellis (1982) on II kursuse bioloogialipilane Tartu likoolis.

Veljo Volke (1965) on hariduselt zooloog, bioloogia-keemiapetaja. Ttab konsultandina.



Renno Nellis, Veljo Volke
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012