Eesti Looduse fotov�istlus
02-03/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Euroopa haruldused EL 02-03/2003
Merikotkas

Kunagi võis meie rannikul ja järvede ääres elada sadu paare merikotkaid. Inimese süül loodusesse sattunud kloororgaanilised ühendid põhjustasid selle liigi hääbumise: kolmkümmend aastat tagasi oli meie suurimaid röövlinde järele jäänud vaid kuni mõnikümmend paari. Praeguseks on asurkond oma elujõulisuse taastanud.

Merikotkas (Haliaeėtus albicilla) on meil üks tuntumaid kotkaid: eelkõige oma suuruse ja teda viimasel poolsajandil ähvardanud hävimisohu tõttu. Eesti suurima kotka tiibade siruulatus võib küündida üle 2,5 meetri ja kaal kuni seitsme kilogrammini. Vanalinnu pea ja kael on kahkjaspruunid, ülejäänud keha ja tiivad pruunid, saba valge. Noorlinnud on üleni tumepruunid väikeste heledamate laikudega. Noore merikotka nokk on must, hiljem muutub järjest heledamaks, vahanahk ja jalad aga kollased. Kõigi vanalinnule iseloomulike tunnustega sulestik kujuneb välja viiendal eluaastal, pesitsema asuvad linnud tavaliselt alates neljandast eluaastast.

Merikotka lugu. Möödunud sajandi teisel poolel hakati üha rohkem kasutama kloororgaanilisi ühendeid (DDT jt.), nende loodusesse sattunud jäägid kippusid saama saatuslikuks merikotkale. Kuigi selle liigi arvukus hakkas Eestis aegamööda vähenema juba varem, ei kasvanud 1968. aastal lennuvõimeliseks teadaolevalt ühtegi merikotkapoega. Prognoositi merikotka kadumist võib-olla juba sama inimpõlvkonna vältel [2]. Merikotkauurija Tiit Randla nimetas 1968. aasta “mustaks merikotka-aastaks” ja lootis, et see ei kordu. Kuid “mustaks” kujunesid ka 1971. ja 1975. aasta [6]. 1970. aastatel pesitsesid Lääne-Eestis ja läänesaartel kotkad edukalt vaid kolmel korral, asurkonnale andsid tuge viljakamad Peipsi-äärsed paarid [6]. Ent seitsmekümnendate teisel poolel kloororgaaniliste ühendite laastav mõju vähenes ning alates 1977. aastast hakkas kotkaste viljakus vähehaaval taastuma. Pesapaiku püüti kaitsta raiete eest ja 1980. aastate lõpus hakkas suurenema ka liigi arvukus. 1991. aastal pesitses Eestis 40 paari merikotkaid [5], kümmekond aastat hiljem hinnati nende arvukust juba ligi kolm korda suuremaks. Mullu pesitses Eestis 110–120 paari merikotkaid, kes kasvatasid üles umbes 140 poega, kusjuures eelmise suve sigimisedukus (keskmiselt 1,2 poega asustatud pesa kohta) oli viimase kolmekümne aasta parim.

Levik ja arvukus Eestis ning Euroopas. Euroopas elab merikotkas Läänemere ümbruses, Musta mere ääres, Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõikjal Norra rannikul. Alates 1995. aastast pesitseb merikotkas jälle ka Taanis ja 2001. aastast Austrias. Iseseisvad populatsioonid on Islandil ja Norrast taasasustatuna ka Šotimaal. Euroopa populatsiooni suurus küünib 4000–4700 paarini ja see suureneb [1]. Meil pesitseb merikotkas Lääne-Eestis ja läänesaartel, üsna arvukalt ka Peipsi-Pihkva vesikonnas, eriti Suure Emajõe lähedal. Üksikud paarid elutsevad mujal Sise-Eestis ja Põhja-Eesti rannikul.

Elupaik. Merikotkas eelistab pesapaigana peamiselt vanu ja võrdlemisi hõredaid männienamusega (loo)metsi (eriti Lääne-Eestis), niiskeid kuuse-segametsi, metsastuvaid puisniite ja rabastuvaid männikuid. Enamasti on kusagil lähikonnas ka jahialaks sobiv veekogu: 81% meie merikotkapesadest asub veekogule lähemal kui kolm kilomeetrit. Pesapuuna kasutatakse peamiselt mändi, harvem haaba, sangleppa ja erandjuhul kaske, tamme või kuuske. Merikotkas on pesitsenud isegi vanal heinakuhjal ja kuhjalaval [3]. Arvukuse suurenedes on kotkad asustanud üha uusi piirkondi ja tunginud sügavamale Sise-Eestisse. Uusi pesi leitakse järjest väiksemate järvede äärest. 2002. aastal avastati üks pesa alla 200 meetri kaugusel asustatud talust. Seda tuleb siiski pidada erandiks, sest pesa keskmine kaugus inimasustusest on üle kilomeetri. Rannikupiirkondades asuvad kotkad üha noorematesse ja väiksematesse metsadesse, sest enamiku sobivaid elupaiku on liigikaaslased juba hõivanud.


Saagijaht. Merikotkaid võib näha passimas kõrgematel puudel või suurematel kividel nii rannikul kui ka järvede ääres. Sobivat saaklooma märgates lahkub kotkas istumispaigast, lendab-liugleb kiiresti saagini ja üritab seda haarata. Alati see ei õnnestu. Noored linnud näevad vilumust kogudes tihti väga palju vaeva. Et saaki tabada, kasutab merikotkas ka mitmesuguseid lennutaktikaid. Ta võib olla liikumatul tiivul purilennul või liuelda edasi-tagasi ja sobivat saaki märgates laskuda sellele. Vahel otsib lind saaki sõudelennul paari meetri kõrgusel mere kohal. Veelinnud ei suuda lainetel loksudes lähenevat kotkast märgata, eluga pääsevad siis vaid kõige väledamad. Mõnikord on kotka lennukiirus liialt suur, et saaki haarata. Suvel ei pea osa pesitsevaid paare saaki otsides suurt vaeva nägema, nad suunduvad võimalusel kajakate või haha pesitsussaartele. Ainus vaev on kohale lennata, sobiv saagiobjekt välja valida ja see sealt minema viia. Kuid siis jätavad kajakad kotka mällu teadmise, et kunagi ei pääse ka valusatest nokahoopidest.


Ränne ja talvitumine. Vanalinnud tegutsevad soojadel talvedel kogu aasta pesapaiga läheduses, seevastu noored võtavad ette lühemaid või pikemaid rändeid. Eestis rõngastatud merikotkaste kaugemad taasleiud on Austriast, Tšehhist ja Poolast. Läbirändavaid kotkaid võib näha põhilistes rändlindude koondumispaikades (näiteks Suur ja Väike Väin, Sõrve poolsaar, Lao). Talviti nähakse merikotkast peamiselt jäävabade veekogude läheduses, eriti kotkarikas on sel perioodil Saaremaa ja Hiiumaa läänerannik, kuhu satub linde ka Soomest, Lätist, Venemaalt ja Rootsist.


Keda ta sööb? Merikotka toidusedel on väga lai. Sööb peaaegu kõiki, kellest jõud üle käib. Eestis on peale veelindude (pardid, kajakad, pütid, kosklad, lauk) ja kalade (haug, latikas, koger, tuulehaug, ahven, angerjas) leitud kotka toidulaualt sookurge, must-toonekurge, hüüpi, kõrvukrätsu ja mõningaid imetajaid [3, 4]. Talvel söövad merikotkad toidupuudusel või lihtsama kättesaadavuse tõttu ka raipeid.


Pesaelu. Pesa korrastamisega tehakse saartel algust juba jaanuari lõpus, mujal veebruaris või märtsi algul. Märtsis-aprillis on võimalik jälgida nende massiivsete lindude mängulendu. Kurn (üks kuni kolm muna) on pesas aprilli esimesel poolel [3, 4], pojad kooruvad mai esimesel poolel. Emalind viibib kümme päeva pidevalt pesal ja veel paar nädalat pesal või selle lähedal istumispuul. Mais-juunis hakkab ka emalind saagijahil käima. Pojad lendavad pesast välja juuli lõpul või augusti alguses.


Kaitse. Merikotkale kehtestati pesitsusaegne jahikeeld 1935. aastal, aastaringse kaitse tagas 1957. aasta looduskaitseseadus. 1984. aastal ühines Eesti Põhja-Euroopa ja Gröönimaa merikotka kaitse programmiga. Praegune kaitstavate loodusobjektide seadus kehtestab pesitsusaegse liikumis- ja alatise majandamiskeelu 200 meetri raadiuses ümber merikotka pesapuu. Merikotkas kuulub Euroopa Liidu linnudirektiivi I lisasse, Bonni konvensiooni I ja Berni konventsiooni II lisasse, CITES-i I lisasse ning IUCN punase raamatu ohulähedaste (NT) liikide hulka.


1. BirdLife International/European BirdCensus Council 2000. European bird populations: estimates and trends. – BirdLife International (BirdLife Conservation Series, 10) Cambridge, UK.

2. Jüssi, Fred; Randla, Tiit 1968. Kotkaste saatus on meie kätes. – Eesti Loodus 19 (6): 334–339.

3. Kumari, Eerik 1954. ENSV linnud. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn.

4. Randla, Tiit 1975. Eesti röövlinnud. Valgus, Tallinn.

5. Randla, Tiit; Tammur, Einar 1995. The White-tailed Sea Eagle Haliaeëtus albicilla Population and Breeding Productivity in Estonia and some regions of NW Europe. – Meyburg, B.U., Chancellor, R.D. (eds.). Eagle Studies. WWGBP/ Berlin, London and Paris: 51–55.

6. Randla, Tiit; Õun, Anti 1980. Kaljukotkas ja merikotkas Eestis 1970-ndail aastail. – Eesti Loodus 31 (8): 512–515.


Renno Nellis (1982) on II kursuse bioloogiaüliõpilane Tartu ülikoolis.

Veljo Volke (1965) on hariduselt zooloog, bioloogia-keemiaõpetaja. Töötab konsultandina.



Renno Nellis, Veljo Volke
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012