Eesti Looduse fotov�istlus
2009/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
aasta puu EL 2009/12
Sarapuu salaprane mju salukuusiku alustaimestikule

Taimekoosluse mustri ja liigilise koosseisu kujunemisel on oluline osa seal kasvavate puude, psaste ning rohttaimede omavahelistel suhetel. Kas need suhted on konkureerivad, neutraalsed vi hoopis sbralikud, oleneb konkreetsetest koos elavatest organismidest ning nende kasvukeskkonnast.

Konkurentsete ehk negatiivsete suhete puhul prsib naabri(te) olemasolu vaatlusaluse taime kasvu. Selliseid suhteid on taimekoosluse kujundamisel oluliseks peetud juba 1950. aastatest. Positiivsete suhete ehk soodustamise (ingl. facilitation) puhul taime kasv naabri(te) lhedal hoopis paraneb. Et ka kasvu soodustavad suhted viksid taimekoosluste kujunemisel thtsat rolli mngida, seda tunnustati laiemalt alles 1980. lpus. Sellest ajast praeguseni on hoogsalt lisandunud positiivseid mjusid ksitlevaid teadustid.

Positiivseid suhteid saab paremini jlgida aladel, kus kasvuolud on ebasoodsad, niteks krbetes, mgedes vi taimede levikupiiril. Seeprast ongi enamik sellekohaseid teadustid tehtud sellistel aladel. Samas vib positiivseid suhteid leida kikjalt meie mbert ka parasvtmes.
Vtame niteks niidu, mille metsaga paiknevas servas kasvab hulganisti vikeseid puid. Miks tungivad puud peale just metsa servast? Kindlasti osalt seetttu, et tiskasvanud puude lhedusse kukub rohkem seemneid. Sama oluline vib aga olla see, et tiskasvanud puude varjus on seemikutel hea kasvada, samal ajal kui niidu keskel lausvalguses ei pruugi nad ellu jda. Nii soodustavad metsa servas kasvavad tiskasvanud puud seemikute kasvu .
Tiskasvanud puude mju puude seemikutele on sna palju uuritud ja tihti on leitud, et see mju on positiivne. Mets on aga terviklik kossteem, kus peale majanduslikult oluliste puude kasvavad ka psad ja rohttaimed. Tegelikult on just alustaimestik suurem osa metsa elurikkusest ning ka metsa aineringe alus.
Puude mju rohurindele on vga oluline ning levinumate puude mju sellele on ldjoontes ka teada. Kahtlemata ei tule helegi loodushuvilisele llatusena, et okaspuumetsade alustaimestik on liigivaesem kui lehtpuumetsade oma. Millist mju viks aga alustaimestikule avaldada puurinde all kasvav psarinne, ei ole nii selge.
Kui kuusik on harilikult alustaimestiku poolest liigivaene, siis salukuusiku rohurindes leiab heskoos kasvamas vga erilaadseid taimeliike. Salukuusikus jalutades vib mrgata, et rohurinde liigiline koosseis on vahelduv: metsa all vib leida laike, mis erinevad liikide rohkuselt suuresti.
ks salukuusiku sagedasi asukaid on paarikmnetveline, 26 meetri krgune sarapuu. Koeru salukuusikus kies torkas silma, et sarapuu mbruse rohurindes kasvab rohkesti eri taimeliike, samas kui kuuse mbrus on palju liigivaesem. Et saada selgust, kas ehk sarapuu viks olla seotud silma jnud alustaimestiku mustri muutlikkusega, uurisin Koeru salukuusiku alustaimestikku lhemalt.

Organism mjutab esmalt ja tugevamalt enda lhimbrust. Seetttu uurisin nii sarapuu kui ka kuuse lhedalt alustaimestiku liigilist koosseisu ning mulla- ja valgusolusid. Selgus, et sarapuu all eelistab testi kasvada palju rohkem taimeliike kui kuuse all. Kui kigil vaadeldud aladel kokku kasvas 55 soontaimeliiki, siis ligi pooli neist leidus ainult sarapuu vahetus lheduses. Sarapuu vrustas selliseid tavalisi salumetsa liike nagu salu-siumari, luht-kastevars, liht-naistepuna ja suureiene kellukas.
Samas leidus alustaimestiku hulgas ka liike, kes olid ennast sisse seadnud ainult kuuse naabruses, niteks paiseleht, hunditubakas, harilik haab. Huvitaval kombel oli sarapuu naabruses mdetud alustaimestiku biomass ligi kaks korda suurem kui kuuse naabruse aladel. Vimalik, et sarapuu all kasvada eelistavad taimeliigid on lopsakama kasvuga kui kuuse lhedal sirguvad vi kasvavad kik taimed sarapuu all lihtsalt paremini.
Vrreldes alustaimestiku liigirikkust ruutmeetristel prooviruutudel, selgus, et sarapuu all on leidnud koha poole rohkem liike kui kuuse all (vastavalt 15 ja 7 liiki). Kuna kuuse ja sarapuu otsesest mjualast vljas asuvate ruutude keskmine liigirikkus ji kahe eelneva vahepeale (11 liiki), vime jreldada, et mrkimisvrne osa uuritud salumetsa soontaimedest eelistab mingil salaprasel phjusel kasvada sarapuu lhedal. Miks?
Kiiresti kdunevate lehtede tttu on sarapuule tihtipeale omistatud mullaviljakust parandavaid omadusi. Ehk on phjus selles? Vib-olla on kuuse all pimedam kui sarapuu all? Mtmised nitasid, et sarapuu ja kuuse naabruses ei erinenud oluliselt ei mullaviljakus ega kesksuvised valgusolud. Phjus peab olema kuskil mujal.

Kuuse lheduses oli varisekiht ligi kolm korda paksem kui sarapuu all. Seda vib ajendada asjaolu, et varisenud sarapuulehed lagunevad sgiseti imekiiresti, samal ajal kui kuuseokastel vtab see mrksa rohkem aega. htlasi on kuuseokaste varisemisel kaks krghetke: sgisel ja kevadel prast lume sulamist [2]. Sarapuulehed, nagu lehtpuudel ikka, varisevad vaid sgisel.
Sedavrd suur erinevus kuuse ja sarapuu naabruse alustaimestiku liigirikkuses ning varisekihi paksuses viis mttele, et just varis vib olla oluline liigirikkuse mraja. Kuusevarise negatiivne mju taimedele on ldteada. Sarapuuvarise mju pole seevastu ldse uuritud. Suuremat liigirikkust sarapuu all viks seletada rohttaimede parem idanemine ja kasv selle psa naabruses.
Kas sarapuuvarisel viks olla rohttaimede idanemisele ja kasvule positiivne mju? Katsealusteks liikideks valisin kolm rohttaime: ojamla, kandilise naistepuna ja hariliku kbiheina. Varisekihi tbi ja paksuse mju selgitamiseks panime valitud liikide seemned idanema pottidesse, mis olid kaetud eri tpi (kuuse, sarapuu, kuuse ja sarapuu) ja paksusega (huke, paks, paksu kihi leotis) varisega.
Katse tulemused nitasid veenvalt, et kuusevaris prssis seemnete idanemist. Sarapuuvarise mju idanemisele oli seevastu neutraalne. Oluline mju oli ka varise paksusel: paks kiht avaldas idanemisele suurimat ja huke kiht vikseimat negatiivset mju. Paks sarapuuvarise kiht aga idanemist ei vhendanud .
Kuna taimede areng idanemisega ldjuhul alles algab, jlgisin ka taimede kasvu eri varise kihtide all. Selgus, et mis tahes varis mjub taimede kasvule positiivselt, suurendades seemikute biomassi. Niisiis vib jreldada, et varis ja selle koostis mjutab alustaimestiku liike ennekike kriitilises elustaadiumis, idanemise jooksul. Kui see etapp on edukalt lbitud, suudavad kasvavad taimed varise olemasolust kasu ligata.
Sarapuuvaris kll otseselt ei soodusta alustaimestikus kasvavate rohttaimede idanemist, kuid pakub selleks sobivat keskkonda. Seega vib sarapuu alt leitud suurem alustaimestiku liigirikkus olla vhemalt osaliselt tingitud sellest, et rohttaimede seemned idanevad seal edukamalt kui kuuse all. Looduslik kuusealune paks varisekiht viks vimaldada seal juba kasvavate taimede judsat kasvu. Rohttaimede mrksa suurem biomass sarapuu all annab aga tunnistust, et peale varisekihi tuleb arvesse vtta veel teisigi olulisi ja seni uurimata soodustavaid tegureid.

Metsakossteemide kujunemisel on valgus vga oluline. Seetttu tuleks kindlasti uurida varakevadist valgusetaset sarapuu ja kuuse all. Kuna kuusk on igihaljas ja sarapuu heitlehine, vib arvata, et varakevadel pseb sarapuualusele maapinnale mrksa rohkem valgust kui kuuse alla. Kasvamist alustavatele taimedele vib selline, vib-olla et isegi vike erinevus aga suurt rolli mngida, vimaldades kuusikus kasvada ka valgusnudlikumatel taimedel.
Vga head valgusolud tingiksid aga valgusnudlikumate liikide domineerimise ja liigirikkuse vhenemise. Hollandi ja Taani metsades tehtud uurimuse phjal [1] leiti, et kui valguskllastel aladel olid lekaalus valgusnudlikud taimeliigid, siis sarapuu varjus said edukalt kasvada ka vanadele metsadele iseloomulikud liigid, mille ohtrus muidu kahaneb.
Sarapuu pakub kasvuks sobivaid tingimusi nii valgus-, kui ka varjulembestele rohttaimedele, ta toidab oma kiiresti laguneva varisega alustaimestiku jreltulevaid plvkondi ja suurendab nii oma lhinaabruse rohurinde elurikkust. Vimalik, et sarapuul on seelbi vtmeroll salukuusikute liigirikkuse kujundamisel ja hoiul.

1. van Oijen, Danielle et al. 2005. Effects of tree species composition on within-forest distribution of understorey species. Applied Vegetation Science 8: 155166.
2. Frey, Toomas 1981. Litter amounts and turnover rates in a Norway spruce ecosystem. Frey, Toomas (ed.). Structure and Ecology of the Temperate Forest Ecosystems. Academy of Sciences of the Estonian S. S. R. Estonia, Tartu: 107154.



Kadri Koorem
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012