Eesti Looduse fotov�istlus
2009/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
aasta puu EL 2009/12
Sarapuu ja sara puu

Sarapuu nimetust on Gustav Vilbaste seostanud taraga mbritsetud plluaiaga saraga (sarg : sara), mille res olevat rohkesti sarapuid kasvanud [5]. Ants Viires kordab raamatus Puud ja inimesed [4] Vilbaste seletust ja see on judnud paljudesse rahvalikesse vljaannetesse.

Keeleajaloolaste jaoks pole sarapuu nimelugu olnud nii hlpsasti avatav phkel. Soome ja idapoolsete lnemeresoome keelte sna sarka kitsas pllupeenar; metsaveer; tohu- vi niineriba; villakangas on Eestist les mrgitud ksnes Soome lahe rest Kuusalu kihelkonnast ja vib seal olla laen soome keelest (#).

Samas on sarapuu tuntud le kogu Eesti keeleala (#), ka kigist lunapoolseimaist murrakuist, isegi Setust ja arhailiselt Leivu ja Lutsi keelesaarelt Ltis. Nii ei pea kuidagi paika vide, et sarapuu oleks phjaeesti ja phklipuu lunaeesti sna. Kige hredamalt on teateid sarapuu kohta just Soome lahe rannikult. Suur osa eesti murretest tunneb samas krvuti nii sarapuud kui ka phklipuud, viimane nikse olevat uuem piltlik nimetus.
Sarapuu ja selle vastete levikut tpsemalt vaadates on nha, et tegemist on kige lne- ja lunapoolsemates lnemeresoome keelekujudes levinud snaga. Peale eesti murrete on sarapuu tuntud veel Soome edelamurretes ja liivi keeles, seal nii Liivimaa kui Kuramaa murretes [3: 158]. Liivi keeles algab sna kll t-ga: salatsiliivi trab, kuraliivi tarābz. Snaalgulisele s-ile vastab liivi keeles t siiski mnes teises snaski, vrd. niteks eesti sulg, sva ja liivi tūrgz, tvā. Sellise konsonandivaheldusega tved on ldiselt vga vanad.

Seni phjalikema keeleteadusliku analsi sna sarapuu alguprast on esitanud Julius Mgiste, kes oli 1920.1930. aastatel Tartu likooli lnemeresoome keelte professor ja pagulasplves Lundi likooli dotsent. Mgiste on arvanud, et sarapuu kannab endas iidset lnemeresoome puunimetust sara, mida ta vrdles saare(puu) snatvega (vanas soome keeles on sarapuu thendanud ka saart) ning samuti paju marikeelse nimetusega arang. Liivi tarab-vormi puhul peab ta vimalikuks rahvaetmoloogilist seostamist snaga tarā aed [1: 2703].
Alo Raun, kes ttas pagulasena aastakmneid Indiana likooli soome-ugri keelte professorina, on oma etmoloogilises teatmikus [2] pidanud sarapuud eesti-soome-liivi hissnaks, jttes seejuures liivi sna kokkukuuluvuse eesti ja soome omaga ksimrgiliseks.
Sarapuu iidsust eesti keeles osutavad nii lai murdelevik, mitmekesised murdekujud kui ka leidumine paljudes vana kirjakeele allikates alates 17. sajandist. Vanas kirjakeeles on kige tavalisem kahe snana kirjutatud Sarra pu(h) (Gutslaff 1648, Clare 1730, Hupel 1977 jt, vt. 5: 268), kus vana kirjaviisi jrgi nitab -rr- eelneva vokaali lhidust, vokaal lahtises silbis on aga pikk. Vokaalile jrgnev h viitab samuti vokaali pikkusele.
Seda arvestades osutuvad thelepanuvrseks 17. sajandi vormid, nagu Sarapuh (Gutslaff 1648) ja Sahra puh (Gseken 1660), mida tuleks lugeda saara puu. Esisilbi pika a-ga vormid viitavad helt poolt seosele saare(puu) snatvega, samuti aga lnemeresoome tvega saara, mis thendab mitmes lhisugulaskeeles (puu, tee, je) haru ning sellest tuletatud thendustega haralisi puust esemeid, adravannast jm.

Sarapuu vib murretes ilmneda ilma puu-jrelosata tuletistes, nagu sarak ja sarakas (vrd. pedak, pedakas). Paraku pole htki teadet, mille jrgi tvisna sara thendaks lihtkujul sarapuud. See on pannud rahvast seostama sarapuud hilise vene laensnaga sara, mis nii varjualuse kui ka katuskuhja thistajana (ka sarajas, kagueesti sarai) on paraku tulnud kasutusele alles Phjasja jrel. On loomulik, et vanade tuhmuvate thenduste asemele luuakse uusi, mis mtestavad puude thtsust inimese elus. Kuid sarapuu nimetus ulatub ikkagi le eesti keelepiiride ja on kige tenolisemalt prit ammustest aegadest, kui eesti keel ei olnud veel tnapevases thenduses tekkinudki.

1. Mgiste, Julius 2000. Estnisches etymologisches Wrterbuch. 2. painos. Osa VIII. Suomalais-Ugrilainen Seura, Helsinki.
2. Raun, Alo 1982. Eesti keele etmoloogiline teatmik. Maarjamaa, RoomaToronto.
3. SSA 2000 = Suomen sanojen alkuper. Etymologinen sanakirja. 3. R~. Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Helsinki.
4. Viires, Ants 2000. Puud ja inimesed. 2. tr. Ilmamaa, Tartu.
5. Vilbaste, Gustav 1993. Eesti taimenimetused. Emakeele Selts, Tallinn.



Karl Pajusalu
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012