Tuleval aastal täitub sada aastat Eesti esimese looduskaitseala loomisest: 14. augustil 1910. aastal võeti lindude kaitse eesmärgil looduskaitse alla Vaika saared. Nüüdseks on sellest kaitsealast saanud Vilsandi rahvuspark. Tänu peaaegu sajandipikkusele looduskaitsele on meil veel alles puutumata loodust ja elupaiku haruldastele liikidele. Kõrvuti loodusliku elustiku kaitsega väärtustatakse ka kultuurilis-ajaloolist pärandit.
Viktoriinisarja „Eesti looduskaitse 100” korraldab keskkonnaamet koostöös Eesti Loodusega. Oktoobrist märtsini ilmuvad igas Eesti Looduse numbris Eesti looduskaitse valdkondi puudutavad küsimused. Osalema on oodatud õpilased alates 4. klassist kuni täiskasvanuteni. Vastamisel on abiks Eesti Looduse ja Loodusesõbra artiklid alates 2006. aastast. Iga vooru küsimustele oodatakse vastuseid järgmise kuu 10. kuupäevani. Vastata saab elektrooniliselt keskkonnaameti kodulehel (www.keskkonnaamet.ee) või posti teel („Eesti looduskaitse 100”, Eesti Loodus, pk. 110, Tartu 51002).
Lisateave: keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist Margit Turb, tel. 766 9293, e-post margit.turb@keskkonnaamet.ee.
Nii eelmises kui ka selle vooru küsimustes on palju juttu kaitsealustest liikidest. Looduskaitseseaduses määratletud kaitsekategooriad näitavad liikide ja nende elupaikade ohustatust. I kaitsekategooriasse on arvatud liigid, kes on meil haruldased või hävimisohus. Kokku on siin 64 taime-, looma- ja seeneliiki, kelle elupaiku tuleb rangelt kaitsta. II kaitsekategooriasse kuuluvad ohustatud, väheneva arukusega või hävimisohtu sattuda võivad liigid. Neid on kokku 262. III kaitsekategooriasse on määratud liigid, kelle elupaigad on seatud rikkumise või hävimise tõttu ohtu ning seepärast võivad neist kujuneda ohustatud liigid. III kaitsekategooria alla käib 244 liiki.

II vooru vastused
1. Pildil olev soontaim on rohe-raunjalg. Kuni 2009. aasta suveni oli tema ainus teadaolev Eesti leiukoht Saaremaal, kuid tänavu suvel leiti seda sõnajalga kasvamas ka Harjumaal Harku valla ja Tallinna piiril. Rohe-raunjalg ja ka põhja-raunjalg kuuluvad I kaitsekategooriasse. Uudis rohe-raunjala teise leiu kohta on ilmunud Eesti Looduse 2009. aasta septembrinumbris.
2. Omapärase hääle ja ärevushetkel püstiaetava harjaga lind on vaenukägu, teise nimega toonetutt. Vaenukägu kuulub siniraaliste seltsi. Eestis elavad siniraalistest siniraag, jäälind, vaenukägu ja eksikülalisena mesilasenäpp. Nad on kõik võrdlemisi värvikirevad lõunapoolse levikuga linnud. Vaenukägu on arvatud III kaitsekategooria lindude hulka. Põhjalikumalt saab vaenukäo kohta lugeda Eesti Looduse 2007. aasta detsembrinumbrist.
Lisada vaenukäo FOTO.
3. Pildid olev mardikas on must-seenesultan. Seenesultanite perekond kuulub lühitiiblaste sugukonda. Teiste seenesultanite hulgast paistab must-seenesultan silma läikivmusta tooni, vilka liikumise ja teravate lõugade poolest. Must-seenesultan kuulub III kaitsekategooriasse. Euroopas on tema kaitseks loodud üheksa Natura hoiuala, neist üks asub Lõuna-Eestis Mooste kandis. Üksikasjalikumalt on seda liiki mardikatest juttu Eesti Looduse 2007. aasta oktoobrinumbris.


III vooru küsimused
1. Kõige liigirikkamad kooslused on Eestis puisniidud. Senine väikeseskaalalise liigirikkuse rekord kuulub Laelatu puisniidule, kus 2001. aastal leiti ühel ruutmeetril kasvamas 76 soontaimeliiki. Milline piiratud levikuga taimekooslus jääb liigirikkuse poolest napilt alla puisniitudele? Kui palju on seal ühelt ruutmeetrilt leitud eri taimeliike?
2. Üks III kaitsekategooria linnuliik rajab puudesse eriomase kujuga pesaõõnsusi. Hea meelega hõivavad selliseid vanu õõnsusi ka II kaitsekategooriasse kuuluva linnuliigi isendid, kes naabermaal Soomes võivad pesitseda ka inimese tehtud pesakastides. Kes on see pesaõõnsusi tegev lind? Kes on lind, kes võtab need pesapaigad omaks?
FOTO mõne puu musträhni pesaaugust
3. Meie kõige elurikkam puuliik pakub elupaika ühele varjatud eluviisiga haruldase imetajaliigi isenditele. Selle looma arvukuse peamiseks ohustajaks peetakse elupaikade killustatust ning hävimist metsaraiete tagajärjel. Kes on see imetaja?

III vooru küsimustele saab vastata kuni 10. jaanuarini. Vastuste eest on võimalik koguda kuni 5 punkti. Õiged vastused ilmuvad järgmises Eesti Looduse numbris ja ka keskkonnaameti kodulehel jaanuari keskpaigas.