Eesti Looduse fotov�istlus
2010/2



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Raamatud EL 2010/2
Kas karud saavad naljast aru

KARUD
Bernd Brunner. Tlkinud Kadri Leit, toimetanud Marje Lehtsaar. Olion, Tallinn, 2008. 239 lk.

Vikeses formaadis aimeraamatus on osavalt kokku pimitud kummalisi vanu lugusid ja tnapeva teadust. Kll karude ssteemist, muistsetest koopakarudest, karujahist mitmel maal ja ajal, karudega seotud uskumustest ja hirmudest, tsirkuse- ja kaisukarudest. Rohkeid mustvalgeid joonistusi vanemast ajast. Vrtsi lisab sakslasest autori nimi, mille mlemad osad tunduvad karulikud.
Thtsamad kirjandusallikad on les loetud ja lisalugemistki soovitatud. Kahjuks ei tlkija ega toimetaja pole ihnanud lisada viidet meie Mati Kaalu raamatule Pruunkaru (1980) Psukese sarjast.
Tiitelleht vidab, et raamat on saksa keelest tlgitud, aga impressumis on originaalina mrgitud Ameerikas avaldatud ja kllap ka seal mugandatud ingliskeelne vljaanne. Seda reedavad anglitsismid. Nii kasutatakse lk. 99, 137 ja 191 vljendit loodusajalugu (natural history = looduslugu). Aristoteles olevat kasutanud imetajate kohta terminit viviparous quadrupeds (lk. 14 ju ta siis ei kirjutanud mitte kreeka, vaid inglise keeles); topiste tegemisel valmistatakse neile aluseks muumiad (ju vist mummies, nukud? lk.192); karud vivad liiga teha eluskarjale (livestock on kari inglise keeles lk. 218); ks taltsas karu Venemaal olevat olnud brndiarmastaja (lk. 99); Rocky Mountains (lk. 165) on meie keeli Kaljumed. Muistses Hiinas olevat kirjutatud raamat Materia medica (lk. 62) kas ikka testi ladina keeles?
Venemaa ega Aafrika asjadega pole Saksa autor kuigi kursis olnud. Nii olevat Schrenck ja Maximowicz judnud 1856 Siberi idapoolseimasse klla Teibachi kuskil Amuuri je kaldal, nivhide juures (lk. 109). Et karupidusid tundsid lisaks nivhidele muudki Phjala rahvad, kuni Kalevala runodeni 19. sajandil ja Lennart Mere filmini 20. sajandil, sellest ei paista autor olevat kuulnud.
Pentsik lugu on lk. 59, kus prints (kllap ikka vrst, mitte kuningapoeg) Wilhelm Radziwill olevat leidnud Minski kandis karupesa valge nulu otsast. Valge ehk euroopa nulg (saksa keeles Tanne) ei kasva looduslikult Karpaatidest phja pool, aga eks kuusk ole sakslasele ka ks Tannenbaum. Kust tlkija seda teadma peaks? Ei tule ta sellegi peale, et Maroko kandis barbarite rannikul elanud barbari karu (lk. 6769) peaks olema pigem berberi karu. Aleeria kuningriik (lk. 69) on ilmselt tlkimisel sisse tulnud anglitsism (kingdom), sest sellenimelisest kuningriigist pole enne kuulda olnud.
Tlkija nib olevat paadunud humanitaar, kes algtekstist hoolega rida ajab ja bioloogiavljendeid snastikust otsib. Lk. 13 mainitakse varast karuliiki nimega Ursavus (on antud vaid perekonnanimi). Lk. 17 lheb asi absurdseks: .. lpuks liigitati see liik samasse alamliiki .. Lk. 40: [Rosenmller] .. jrgides tava, tiendas seda mratlust oma nimega. Seetttu tuli teaduskirjandusse nimetus Ursus spelaeus rosenmller. Rosenmller kui kirjeldaja nimi peab olema suure algusthega ja pstkirjas.
Erinevate liikide koonduv evolutsioon (lk. 92) oleks bioloogide keeles konvergents. Lk. 93 loeme, et Sloveenias ja Horvaatias jahitakse pruunkarusid vastavalt piirarvude ssteemile, aga lk. 156 on Nunavuti elanikele (Kanadas) lubatud iga-aastane jkarude kttimise kvoot.
Lihtsalt naljakaid kohti on ka. Niteks lk. 143 vibud, nooled ja relvad olid tabud, vi lk. 146 peavad karujahimehed aeglaselt luurama marjavludel. Vi siis (lk. 105), et grisli oleks suureprane lihaloom, kui ta ainult ise ei tahaks liha sa. Piltidest on kige lbusam karikatuur ilsast jahimehest, kes keeldub laskmast talle ette tiritavat karupojukest (lk. 19). Tegelikult kuulub see kindlasti kaisukaru saamisloo juurde, mis tuleb alles lk. 206.
Mis ma ikka ainult tlkijat kiusan, eks olnud raamatul ka toimetaja. Kige kurvem, et kirjastus on koonerdanud. Oleks vinud vikese raha eest palgata bioloogist retsensendi, kes oleks needsamad lesloetud ja -lugemata mdalaskmised enne trkkimist ra parandanud vi joonealuste mrkustega selgitanud. Siis poleks minusugusel norival lugejal piinlik. Muidu ju kena raamatuke, htaegu teaberikas ja naljakas. Igav sellega kll ei hakka.



Tarmo Timm
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012