Eesti Looduse fotov�istlus
2010/3



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Sõnumid EL 2010/3
Tähtpäevade tähistus tuisuses Tõraveres

1. veebruaril märgiti Tartu observatooriumis Tõraveres mitut olulist tähtpäeva: tänavu saab 145 aastat ajast, mil Tartu ülikoolis (TÜ) avati meteoroloogia observatoorium, ning 60 aastat Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) Tartu-Tõravere ilmajaama rajamisest; 11 aastat tagasi arvati ilmajaam päikesekiirgust uurivasse ülemaailmsesse baasjaamade võrku.
Tartu ilmajaam kolis ilmaolude mõttes parematele jahimaadele, Tõravere küla põldudele, 1965. aastal, kui samas avati Tartu observatooriumi uus kompleks. Ilmajaama otsene esivanem oli rahvakeeli metobs ehk TÜ meteoroloogia observatoorium, mis alustas 1865. aasta detsembris ilmamõõtmisi oma aja parimal tasemel. Pärast sõda sai sellest esmalt geofüüsika observatoorium, 1. jaanuaril 1950 aga Tartu linna piiril avatud aktinomeetriajaam, mille esmaülesanne oli mõõta päikesekiirgust.
Päeva juhatas sisse sümpoosion, kus sai muidugi kuulda tervitusi ja õnnitlusi, aga ka kolme teadusettekannet. TÜ professor Jaak Jaagus rääkis Eesti kliimast viimase pooleteise sajandi jooksul, EMHI arendusosakonna peaspetsialist Ain Kallis kiirgusmõõtmise sajandist Eestis ning Tartu observatooriumi teadur Viivi Russak päikesekiirguse mõõtmistest Tartus ja Tõraveres.
Järgnesid ekskursioonid, mida muutis meeldejäävamaks aina tugevnev tuisk. Minna polnud küll kaugele: ilmajaamahoones ja vaatlusplatsil jagasid selgitusi Ain Kallis ja Enn-Märt Maasik, observatooriumi suure teleskoobi juures aga Indrek Kolka. Päeva lõpetas koosviibimine.
Üritusele lisas kaalu tähtsate külaliste osalus: kohal oli nii maailma maapealsete kiirgusuuringute võrgu BSRN (Baseline Surface Radiation Network) juht ameeriklane Ellsworth Dutton isiklikult kui ka Soome meteoroloogiainstituudi juhtkond. See on veelkordne kinnitus, et 1999. aastast päikesekiirguse uurimise ülemaailmsesse baasjaamade võrku kuuluvast Tartu-Tõravere ilmajaamast on saanud üks rahvusvaheliste kiirgusmõõtmiste keskusi.
Selliseid eliitjaamu on maailmas kokku ligi 40 ning neist loodud võrgu ülesanne on siduda maapealseid mõõtmisi satelliitidelt tehtavatega, täiustada mõõtetehnikat ning uurida maakera kiirguskliimat.



EMHI/KKM/Loodusajakiri
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012