Kahepaiksed kasutavad nii vee- kui ka maismaaelupaiku. Suur osa Eesti kahepaiksetest talvitub maapinna sisse kaevunult, urgudes, keldrites jms. Kevadel rännatakse talvituskohtadest sigimisveekogudesse ja sügisel liigutakse suvistelt toitumisaladelt uuesti talvituma. Rände intensiivsus oleneb ilmastikust. Eriti võimas on kevadine ränne, kui sobiva ilmaga asuvad paljud konnad korraga pulmapaikade poole teele. Sügisene ränne on hajutatum.

Probleemsed kohad on tiheda liiklusega maanteed, mille läheduses on märgalasid. Mitut liiki konnad on konservatiivsed kudejad: nad sigivad aastast aastasse samas veekogus. Kui sellise rändemarsruudiga lõikub suure liikluskoormusega maantee, jäävad kannatajaks kahepaiksed. Konnad ja vesilikud liiguvad aeglaselt ega põgene autode eest. Kahju muudab eriti suureks see, et kudemisrändel hukkuvad parimas sigimiseas isendid.

Kuidas saab kahepaiksete hukkumist ära hoida? Teid rajades peaks arvestama ümbritseva maastikuga ning vajaduse korral juba tee projekteerimisel planeerima leevendusmeetmeid, mis aitaksid vältida kahepaiksete sattumist teele. Ka Eestis on maanteeameti ning keskkonnaameti koostöös tehtud esimesi edusamme.
Tallinna–Tartu maantee ja Pirita jõe ristumiskohal (Saula teelõigul) on kevadel kehtestatud kiiruspiirangud, samuti plaanitakse tee rekonstrueerimisel rajada läbipääsusid eri loomarühmade, sh. kahepaiksete jaoks.
Probleemseid kohti maanteedel on mitukümmend. Hooliv olla saab iga autojuht. Kerge öelda, keerulisem niimoodi toimida. Võimaluse korral ärge sõitke teile teadaolevatel probleemsetel lõikudel rände tippajal, mis tavaliselt kestab vaid paar päeva.
Sõites jälgige teed: kui näete maapinnal liikumist, on ilmselt tegemist mingi elusolendiga. Kui näete teel kahepaikseid, aeglustage ning sõitke loomade ümbert ringi ja vaadake, et konnad ei jääks auto rataste alla.
Rände ajal saab alati auto peatada ning kahepaiksed üle tee aidata, pidades silmas nende liikumissuunda. Samuti säästab kahepaikseid see, kui autoga ei sõideta niisketel suve- ja varasügisöödel.
Milleks see kõik? Kahepaiksed on oluline osa toiduahelast, nad toituvad selgrootutest ja on ise toiduks paljudele imetajatele ja lindudele. Kui konnad ja vesilikud kaovad, kannatavad selle all kõik teised elusolendid.
Hulgihukkumise kohad on ohtlikud ka autojuhtidele. Teedel hukkunud kahepaiksed ning väikeloomad meelitavad ligi linde. Samuti muudab suur kogus kahepaiksete laipu tee väga libedaks.